2-06-14292/5

(6)norme. Isa J M kindel töökoht puudub, majapidamisega ta ei tegele ning tarvitab alkoholi. Ema M M laste kasvatamisega ei tegele ja nende tervise eest ei hoolitse. M üheksa-liikmeline perekond elab kahetoalises korteris, kus elekter on välja lülitatud. Korter on antisanitaarses olukorras, laste riided ja voodipesu on mustad. Kohtla-Järve S linnaosa elanikelt on avaldajale laekunud teavet, et nooremad lapsed tegelevad kerjamisega. Kohtla-Järve P direktor teatas, et D M ja T M ei ole alates novembrist 2005 koolis viibinud. Klassijuhataja märkis, et vanemad lastega ei tegele, lubavad koolist mõjuva põhjuseta puududa, sealjuures on vanemad tihti alkoholijoobes ning lapsed on hooletusse jäetud. Avaldaja palub ära võtta M M ja J M vanema õigused alaealiste laste D M, T M, N M ja D M suhtes. Kohtuistung Kohtuistungil

1. oktoobril 2006 jäi avaldaja avalduse juurde ning selgitas, et pere elab väga halbades majanduslikes tingimustes. Korter on väike, kahetoaline, väga must ja räpane. Korteris puudub küte ja elekter, mis on võlgnevuste tõttu välja lülitatud. Vanemad lapsed magavad ühes toas, väiksemad koos vanematega teises toas. Lapsed magavad voodis põigiti, voodipesu puudub. Sellest tulenevalt, et korteris on küte välja lülitatud, magavad lapsed talvel riietes. Laste riided on mustad, lapsed ise pesemata. On esinenud peatäisid. Vanemad kindlat töökohta ei oma. Isa korjab vanametalli ja annab selle kokkuostu. Ema tööl ei käi. Sissetulekuks on isa pension ja lastetoetused. Kuu alguses kui raha on laekunud, ostetakse rohkem toitu. Lapsed koolis käia ei taha. Keegi ei kontrolli, kas lapsed kooli lähevad ning kas nad ka sinna jõuavad. Avaldaja esindaja väitel tuleks lapsed paigutada lastekodusse, et kindlustada neile hooldus ja järelvalve. Avaldaja esindaja on seisukohal, et vanema õiguste äravõtmine on laste huvides ja põhjendatud. Puudutatud isikud M M ja J M kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutsed on M M ja J M kätte antud
2. augustil
3. Ka ei ole M M ja J M teatanud kohtule mõjuvatest põhjustest, mis tingisid kohtuistungile ilmumata jätmise. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära avaldaja seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele esialgselt kolme noorema lapse osas. Kohus tuvastas, et M M on D M, T M, N M ja D M ema. J M on D M, T M, N M ja D M isa. Mõlemad vanemad on kantud laste sünnitunnistustele (t.l.-7-9). D M on sündinud xxxx, T M on sündinud xxx, N M on sündinud xxx ja D M xxx. Lapsed on alaealised – D xxx, T xxx-aastane, N xxx-aastane ja D xxx-aastane. Käesoleval ajal elavad lapsed koos ema ja isaga Kohtla-Järvel aadressil xxx. Kohtla-Järve linnavalitsus esitas
4. juunil 2006 avalduse ära võtta J ja M M vanema õigused alaealiste laste D M, T M, N M ja D M suhtes koos laste äravõtmisega. Osamäärus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Lähtuvalt TsMS § 8 lg 2, menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. 2

(6)Kohus jõudis järeldusele, et väiksemate laste, T M, N M ja D M osas tuleb vanema õiguste küsimus lahendada võimalikult kiiresti, et tagada eestkosteasutusele laiemad volitused laste edasise elu korraldamisel – laste paigutamiseks lastekodusse, mis omakorda võimaldaks lastele anda arenguks vajalikud elamistingimused ning kindlustaks lapsed hoolitsuse ja nende kasvatamise korraldamisega koos suunamisega lasteaeda ja kooli. Kohus leiab, et menetluse venimine on vastuolus nooremate laste huvidega ning kohus peab võimalikuks teha T M, N M ja D M suhtes analoogia korras osaline otsustus, kohtumäärusega, toetudes TsMS § 450 sätestatud osaotsuse regulatsioonile. Vanema õiguste määramine Kohus jõudis järeldusele, et M M ja J M ei täida oma kohustusi laste T M, N M ja D M kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ning avaldavad oma käitumisega lastele kahjulikku mõju. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 ja p 4 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna

1. märtsi 2006 ja
2. mai 2006 vastustest (t.l.12,13) selgub, et M pere koosneb üheksast inimesest, kellest kuus on alaealised lapsed, nende hulgas T M, N M ja D M, kaks vanemat ja üks täisealine laps. M pere elab kahetoalises korteris, elekter on välja lülitatud, korter antisanitaarses olukorras, laste riided ja voodipesu mustad. Alevi elanikud on teatanud, et nooremad lapsed küsivad kaupluse juures süüa. Isa J M alalist töökohta ei oma, majapidamisega ta ei tegele, tarvitab alkoholi. Politsei poolt on kindlaks tehtud, et D M pani
3. aasta märtsis alaealiste grupis toime karistusseadustiku xxx sätestatud kuriteo – ebaseaduslik tungimine võõrasse ruumi ning detsembris 2005 sooritas alevi 78-aastase elaniku suhtes xxx sätestatud väärteo - avaliku korra rikkumine. Ema M M ja isa J M kehtivaid karistusi ei oma. Lastekaitse spetsialisti kodukülastuse aktis
4. jaanuarist 2006 (t.l.-14) kirjeldatud pere elamis- ja olmetingimused vastavad politsei poolt kirjeldatud olukorrale. Korter kahetoaline, elekter puudub. Korteris mustus, halb lõhn, puuduvad voodipesu ja –riided. Nii lastel kui vanematel pedikuloos (täitõbi). Pedikuloosi tõttu ei käi lapsed koolis, samuti puuduvad neil selleks riided. Külastuse momendil ei olnud peres midagi süüa. Kodukülastusel
5. jaanuaril 2006 (t.l.-15) täheldati muutusi. Kuigi elektrit endistviisi ei olnud, lubasid vanemad võla kustutada peale pensionirahade saamist. Korter oli piisavalt koristatud, ema valmistas hommikusööki. Lapsed pedikuloosi tõttu kooli ei läinud. Kodukülastuse
6. jaanuari 2006 aktist (t.l.-16) selgub, et
7. jaanuari 2006 kodukülastusel tuvastatud olukord oli taastunud. Kodu oli koristamata, korteris halvad lõhnad, riided ja voodipesu puudus, lastel pedikuloos. Vanematest oli kodus ainult laste isa. Kus laste ema viibib, isa öelda ei osanud. Lapsed koolis ei olnud. Kodukülastusel
8. aprillil 2006 (t.l.-17) fikseeriti eelmise külastusega sarnane olukord. Kodus oli vanematest ainult laste isa. Ta ei osanud öelda, kus on ema ning ta ei teadnud ka seda, kus on nooremad lapsed. Samuti ei teadnud ta, kas lapsed koolis käivad või mitte. Korteris antisanitaarne olukord. Kohtla-Järve P Pkoolist antud iseloomustuse (t.l.-11) kohaselt õpib T M P Põhikoolis alates
9. septembrist
10. Alates novembrist 2005 pole ta koolis käinud. Õppimise jooksul näitas Tatjana ennast võimeka lapsena, seda eriti matemaatikas. Klassis on suhtlev, tagasihoidlik ja siiras. Koolis käib harva, tihti ilma õpikute ja vihikuteta, koduseid ülesandeid ei täida, kontrolli vanemate poolt 3

(6)ei ole. Vanemad lastega ei tegele, ei mõjuta neid ja lubavad lastel ilma mõjuva põhjuseta koolist puududa. T elab kehvades tingimustes, vanemad ei tööta, on tihti alkoholijoobes, lapsed on omapead. T on kaks korda koolist eemaldatud täide ja sügeliste pärast. Lastekaitsetöötajale väljastatud arstitõendite (t.l.-19-21) kohaselt on T M on saanud kõik vaktsineerimised, nakkushaigusi põdenud ei ole, terviseseisundi iseärasusi ei esine, arstlikul läbivaatusele ei ole tulnud alates 2000. aastast; N M on vaktsineeritud osaliselt, nakkushaigusi põdenud ei ole, terviseseisundi iseärasusi ei esine, arstlikul läbivaatusele ei ole üldse tulnud; D M on vaktsineeritud osaliselt, nakkushaigusi põdenud ei ole, terviseseisundi iseärasusi ei esine, arstlikul läbivaatusele ei ole üldse tulnud. M M ja J M poolt laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemise kohustuse täitmata jätmine on tõendatud lastekaitsespetsialisti kodukülastuse aktide, politsei vastuste, P Põhikooli poolt esitatud iseloomustuse ja lastekaitsetöötajale väljastatud arstitõenditega. M kodus puuduvad laste jaoks minimaalsedki elamis- ja õppimistingimused, valitseb antisanitaarne olukord, puudub järelevalve alaealiste laste tegevuse üle, vanemad ei nõua lastelt kooliskäimist ning soodustavad põhjuseta koolist puudumist. Lastel puuduvad riided, esineb olukordi, kus nende kodus ei ole toitu. On esinenud juhuseid, kus lapsed kerjavad toitu. Laste isa J M ei tea, kus tema alaealised lapsed viibivad ning kas nad koolis käivad või mitte. Nii lastel kui vanematel on pedikuloos (täitõbi). Asjaolu, et N M ja D M ei ole käinud arstlikul läbivaatusel ning on osaliselt vaktsineerimata, näitab vanemate ükskõikset ja hoolimatut suhtumist laste tervisesse. Võimalikke mõjuvaid põhjusi laste kasvatamise ja laste eest hoolitsemise kohustuse täitmata jätmiseks kohus ei tuvastanud. M M ja J M asotsiaalne eluviis, mida iseloomustab alkoholi tarvitamine, kindla töökoha puudumine ja elatumine juhuslikest allikatest, antisanitaarne olukord kodus, hoolimatus laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemise suhtes põhjustab kahjulikku mõju laste arengule. Kahjuliku mõju väljenduseks võib lugeda ka asjaolu, et üks alaealistest lastest, xxx-aastane D M, on 2005 aasta märtsis toime pannud kuriteo ja detsembris väärteo. Süüteod olid toime pandud koos teiste alaealistega. On olemas oht, et ka teised, nooremad lapsed, võivad tulevikus hakata sooritama süütegusid. Kuivõrd M M ja J M on jätnud ilma mõjuva põhjuseta täitmata oma kohustused laste eest hoolitsemisel ning oma asotsiaalse käitumisega avaldavad lastele kahjulikku mõju, on M M ja J M vanema õiguste ära võtmine T M, N M ja D M suhtes põhjendatud. Lähtuvalt PKS § 54 lg 3, vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Arvestades M M ja J M eluviisi kahjulikku mõju laste arengule, tuleb laste huvide kaitseks M M ja J M vanema õiguste äravõtmisel alaealised lapsed T M, N M ja D M vanematelt ära võtta. lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Käesoleval juhul on avaldajaks Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja esitas kohtuistungil arvamuse, mille kohaselt oleks vajalik laste paigutamine lastekodusse. Lastekodusse paigutamine tagaks lastele igakülgse hoolitsuse, vajalikud elamistingimused ning kasvatuse koolis või lasteaias. Avaldaja esindaja arvamuse kohaselt on vanema õiguste äravõtmine laste huvidest lähtuvalt põhjendatud. 4

(6)Vastavalt PKS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab ning TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Vaidluses M M ja J M vanema õiguste äravõtmiseks T M, N M ja D M suhtes ei pea kohus võimalikuks alaealiste laste arvamust ära kuulata. N M on x-aastane, D M x-aastane - alla seitsmeaastast last ei pea kohus ära kuulama. Kuigi T M sai xxx aasta märtsis x-aastaseks, siis leiab kohus, et arvestades T vanusele omase kaalutulusvõimega ühelt poolt ning ärakuulamisest tingitud menetluse venimisega kaasnevate ohtudega teiselt poolt on T huvides tema ärakuulamisest loobumine. Lähtuvalt eeltoodust tuleb M M ja J M ära võtta vanema õigused T M, N M ja D M suhtes koos laste äravõtmisega vanematelt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Menetluskulude jaotuse esitab kohus tsiviilasja nr 2-06-14292 menetlust lõpetavas määruses. Kohtumääruse kättetoimetamine Kooskõlas PKS § 54 lg 5, vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub ning TsMS § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad Saata kohtumääruse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtumääruse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Kohtla-Järve Linnavalitsus esineb menetluses avaldajana ning seega saadetakse määruse ärakiri talle üldises korras. Peeter Pällin Kohtunik 5