Obsah (6)

§ 117§ 86§ 103§ 144§ 48§ 50

2-04-224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht 28.september 2006.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-

§ 117lg 2 alusel kuue kuu keskmise palga hüvitise s.o.

12 960 krooni nõudes. Välja mõista V D 1 018 /üks tuhat kaheksateist/ krooni korteriühistu Tiimani 2 kasuks menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Hagiavaldus Esitatud hagiavalduse kohaselt 01.04.2003.a hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping, mille alusel töötas hageja kojamehena. 10.02.2004.a. teatas juhatuse esimees T Š, et hagejat vallandatakse EV Töölepinguseaduse § 86 punktide 6 ja 7 alusel. Hagejale tehti ettepanek allkirjastada käskkiri, mille sisu keelduti hagejale teatavaks tegemast. Hageja keeldus sellele käskkirjale alla kirjutamast, peale mida anti talle kätte töölepingu variant juba tehtud märkega lepingu lõpetamise kohta. Samal päeval antud hagejale kätte tööraamat. 16.02.2004.a palus hageja kirjalikult saata talle käskkiri, mille alusel temaga tööleping lõpetati. Hageja ei tea mis oli aluseks tema töökohustuste täitmata jätmise süüdistusel, samuti usalduse kaotusel hageja suhtes, samuti pole ta vastust saanud. 12.02.2004.a laekus hageja arveldusarvele töötasu jaanuari kuu ja osa veebruari kuu eest summas 1 819 krooni. See summa on ettenähtust väiksem, seoses sellega, 1 2-04-224 et miinimumpalga tase on alates 01.01.2004.a 2 480 krooni. Seoses sellega on hagejale maksmata jäetud töötasu 362 krooni ulatuses. Hageja leiab, et tööandja on lõpetanud temaga töölepingu ebaseaduslikult. Käskkirja tema vallandamise kohta pole ta kunagi näinud ja alla kirjutanud. Hageja palub hagiavalduses tunnistada ebaseaduslikuks 01.04.2003.a töölepingu lõpetamine, ennistada teda tööle, samuti kohustada tööandjat tegema vajalikke makseid sunnitud töölt puudumise eest ning välja mõista tööandjalt tasumata töötasu 2004.a jaanuarikuu ja osa veebruarikuu eest 362 krooni ulatuses, samuti viivise 0,5% iga viivitatud päeva eest väljamaksmisele kuuluvast töötasust. Seoses sellega, et peale töölepingu lõpetamisest ja hagiavalduse esitamist asus hageja tööle teise tööandja juurde esitas hageja kohtule haginõuete täpsustamine ning palub: 1) tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks; 2) mõista välja vastavalt

§ 117lg 2 hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses, s.o summas 12 960 krooni.

Hageja kohtuistungil 08.09.2006.a. palub kohtul arutada vaid hagiavalduse täpsustuses esitatud nõudeid. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt hagejaga lõpetati tööleping täielikus vastavuses seaduse nõuetega 10.veebruari 2004.a käskkirjaga nr 1

§ 86

p-de 6, 7 alusel (töökohustuste rikkumine töötaja poolt ning seoses usalduse kaotamisega töötaja suhtes).

1. ja
2. jaanuaril 2004.a puudus hageja tööl, töölt puudumist õigustavaid dokumente ei esitanud. Samuti tuvastati 30.01.2004.a komisjoni poolt, et V.D oli kaotanud tööandja inventari 470,40 krooni väärtuses, sealhulgas Eesti Vabariigi riigilipu, millest teatati Narva Politseiprefektuuri. Hageja keeldus kategooriliselt üleastumiste kohta seletusi andmast, keeldus alla kirjutamast töölepingu lõpetamise käskkirjale ning selle ärakirja saamisest. Lõpparve summa on raamatupidaja poolt õieti arvestatud ning hagejale välja makstud. Hageja käitumist arutati korduvalt ühistu juhatuse istungitel ning arvestades seda, et hageja ei ole muutnud oma suhtumist tööülesannete täitmisesse, otsustas juhatus hagejaga töölepingu lõpetada. Pärast hageja päringut saadeti tema aadressil töölepingu. Kohtuistung Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse nõude juurde, palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning hüvitada talle 6 kuu töötasu summas 12 960 krooni, milles ta lähtus tema palgast 2 160 krooni kuus. Töötasu jaanuari ja osa veebruari kuu eest enam ei nõua, palub arvestada haginõudeid, mis on esitatud hagi täpsustuses. Kostja jäi oma vastuväidete juurde. D tuli kostja majasse Elamuvaldusest 2003.a 01.aprillist, tema palk oli miinimumpalk – 2 160 krooni ja töönädala pikkus oli 40 tundi, nende töölepingu tingimustega oli ta tutvunud ja alla kirjutanud. Ametijuhendit tutvustati talle ja ta allkirjastas selle. Probleemid algasi talveajal, kui oli lumesadu ja tuisk.
3. jaanuaril 2004 tegi ta tööluusi ja sel päeval oli tugev lumesadu ja tuisk. Tööluusi kohta toimikus on olemas akt, mis on alla kirjutatud tunnistajate poolt.
4. jaanuaril 2004.a rikkus ta samuti töölepingut, tuli tööle ja läks kohe ära, sest olukord majas muutus skandaalseks, siis läks haiguslehele. D sai töötasu omanikelt, mitte riigilt. Ja tema tööpäev kestis alati mitte rohkem kui 3 tundi 7 tunni asemel. Töölepingu rikkumise eestkutsuti ta juhatuse koosolekule, sellest ta järeldusi ei teinud. Avalduses kirjutab ta, et ei tea, mis oli tema vallandamise põhjuseks. Toimikus on palju eelmise esimehe poolt koostatud ettekandeid ja akte. Ta tuli pärast haiguslehte tööle. Esimees palus tal kirjutada seletuskirja
5. ja
6. kuupäeva kohta. Ta alati rääkis temaga jämedalt ja kategooriliselt ja keeldus seletuskirja kirjutamast. Selle kohta koostati samuti akt tunnistajate juuresolekul, see on toimikus. Kuna D sai raha omanikel, ta pidi kohusetundlikult suhtuma oma tööülesannete täitmisesse. Tunnistaja O P teatas, et seni kui ta tulin KÜ-sse kojamehena, ei koristanud majaümbrust poolteist nädalat ja kojameest ei olnud. Š otsis inimest, kes töötaks niikaua kui D tuleb tööle. 2 2-04-224 Tean, et ta süstemaatiliselt rikkus tööreziimi, kui esimees tegi talle märkust, ta ei kirjutanud millelegi alla, vastas jämedalt. Tunnistaja N B teatas, et varem majas oli teine juhatuse esimees Š, kes võttis tööle D. Kuna oli temaga lähedased suhted, ta pidas tunnistaja nõu. Viimasel ajal, kui ta oli juhatuse esimees, ta kutsus tunnistajat välja D küsimuses. Kuna D ei tulnud korduvalt tööle ja kui ta tuli siis 2-3 tunniks. Ta läks haiguslehele, ja peale haiguslehte ta ei tulnud nädalaaega tööle, ja kui maja oli lumme uppunud, kutsusid tunnistajad. Nende juuresolekul ta esitas D nõud, et ta ei täida tööülesandeid. Ta keeldus dokumentide allakirjutamisest ja vastas jämedalt, pärast seda lahkus ja ei tulnud enam tööle. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel on vaidlus töölepingu lõpetamise seaduslikkuse üle. Pooled vaidlevad, kas hageja on oma töökohustusi rikkunud, mis lubaks töölepinguseaduse § 86 p 6 alusel lõpetada töölepingu. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 23 lg 1 alusel töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, võib pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest. TDVS § 11 lg 1 järgi on tööandja kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse. Üks eksemplar jääb tööandjale, teise annab tööandja töötajale. Vaidlust ei ole, et hageja sai teada talle määratud distsiplinaarkaristusest, kuid keeldus alla kirjutamast. Seega leiab kohus, et distsiplinaarkaristuse määramise tähtajaks tuleb lugeda aeg, mil hageja keeldus allkirja andmast käskkirjale, millega määrati talle distsiplinaarkaristus. Ka 11.02.2004.a. aktide kohaselt on kirjalikult tunnistajate allkirjadega kinnitatud, et V D keeldus alla kirjutamast käskkirjale. Seega on tuvastutud, et hagejal puudus tahe vastu võtta käskkiri ja tutvuda talle määratud distsiplinaarkaristusega. Kohus leiab, et ei ole veenvalt tõendatud hageja väited, et tal ei olnud võimalik tutvuda käskkirjaga. Kohtu arvates asjaolu, et hageja ei saanud distsiplinaarkaristuse määramise motiividest aru, sest tal ei olnud distsiplinaarkaristuse teist eksemplari, pole aluseks distsiplinaarkaristuse tühistamiseks. Vaidlust ei ole, et hagejal on tagatud võimalus vaidlustada talle määratud distsiplinaarkaristus seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Töötajate distsiplinaarvastuses seaduse üheks eesmärgiks on tagada, et töötaja teaks, mille eest teda karistatakse. Vaidlust ei ole, et hageja on vaidlustades distsiplinaakaristusena määratud töölepingu lõpetamise, on pooltevahelise vaidluse käigus aru saanud, mis olid tööandja motiivid töölepingu lõpetamisel. Käskkirjast nähtub, et hagejat on karistatud
7. ja
8. jaanuaril 2004.a. töölt puudumise ja töö mittetegemise eest. Samuti selle eest, et
9. jaanauaril 2004.a. hageja ei täitnud tööülesandeid ja selle eest, et V D ei taganud tööandja vara säilimist, mistõtu tekkis kahju 470.40 krooni. TDVS § 23 lg 2 kohaselt tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Kui töötajale on karistusena määratud töölepingu lõpetamine, siis juhindub kohus ka töölepingu seaaduse paragrahvist
10. Töölepingu seaduse (

) § 86 p 6 alusel võib tööandja lõpetada määramata ajaks sõlmitud 3 lepingu töötajapoolsel töökohustuse rikkumisel. 2-04-224

§ 103

lg 2 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud.

§ 103

lg 2 järgi võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuse rikkumise eest. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 2 p 1 alusel on distsiplinaarsüütegu töölepingu seaduse paragrahvides 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine. Kohtul tuleb anda hinnang kas hagejale kostja poolt süüks arvatud tegu on distsiplinaarsüütegu töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse kohaselt. Kohtul tuleb anda vastus küsimusele kas kostja eksis mõne talle pandud kohustuse suhtes, ei täitnud seda või ei täitnud nõuetekohaselt või tegi midagi niisugust, millest ta oleks pidanud hoiduma.

§ 144

lg 1 alusel vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt töötaja tööle ennistamisel paragrahvi 144 lõikes 1 mainitud asjaoudel (süüteo vähene tähtsus jms) ei ole töötajal õigust hüvitusele. Riigikohus oma 27. mai 2002.a. otsuses nr 3-2-48-02 on väljendanud seisukohta, et töökohustuste täitmata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Töötaja üleastumise raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema suhtumine oma käitumisse ja selle tagajärgedesse. Üleastumise toimepanemise asjaoludena tuleb arvestada samuti olukorda, milles see toime pandi. Süü töökohustuste rikkumisel võib esineda tahtluse või ettevaatamatuse vormis. Tahtlusega on tegemist siis, kui töötaja jätab tahtlikult töökohustuse täitmata või ei täida oma kohustusi nõutavalt viisil, soovides või mööndes sellega kaasneva tagajärje saabumist. Ettevaatamatult rikub töötaja töökohustusi juhul, kui ta pidi ette nägema oma teo või tegevusetuse tagajärgi, kuid ei näinud neid ette, ei soovinud nende saabumist või lootis neid kergemeelselt ära hoida. Kui töötaja rikub töökohustust, kuid selle juures ei esine ei tahtlust ega ettevaatamatust, siis pole tegemist ka distsiplinaarsüüteoga. Distsiplinaarkaristuse määramisel peab tööandja töötaja süü kindlaks tegema.

§ 48

kohaselt on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud täitma töölepingu tingimusi, hoiduma tegudest mis kahjustavad teise poole vara, olema teineteise suhtes viisakad.

§ 50

järgi on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, samuti on töötaja kohustatud täitma töönorme ja kinni pidama tööandja seaduslikke korraldusi. Hageja kui kojamehe ametijuhendis on ette nähtud konkreetsed tööd, mida kojamees peab täitma. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et ta viibis

1. ja
2. jaanuaril 2004.a. töökohal ja täitis talle ette nähtud tööaja piires tööülesandeid. Ka tööaja tabelist (tl 29) on näha, et hageja ei viibinud tööl täistööaega, mis oli poolte vahel kokku lepitud töölepingus. Kohus leiab, et aktides kirjeldatud asjaolud, mis on aluseks käskkirja väljaandmiseks distsiplinaarkaristuse määramisel, tõendavad, et hageja ei ole täitnud töölepinguseadusest, tema töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid ülesandeid täielikult. Käskkirjas on piisavalt kirjeldatud, et
3. jaanuaril 2004.a. jättis hageja 4 2-04-224 täitmata territooriumi puhastustööd ja et
4. jaanuaril 2004.a. jäi territoorium lumest puhastamata, samuti olid lumest puhastamata veetorustiku ja kanalisatsiooniluugi kaaned. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et ta ei ole süüdi tööandja vara kadumises. Asjaolu, et hagejal ei olnud sõlmitud kostjaga materiaalse vastutuse lepingut, ei luba töötajal seada ohtu tööandja vara. Vaidlust ei ole, et tööandja oleks hagejalt nõudnud tekitatud kahju hüvitamist. Ka tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja ei täitnud oma tööülesandeid nõuetekohaselt. Vaidlust ei ole, et hagejat hoiatati suuliselt, et töökohustuste mittenõuetekohasel täitmisel lõpetatakse temaga tööleping. Kuna hageaj oli
5. jaanuaril 2004.a. (käskkirjas
6. veebruar) haige, siis selle kuupäeva eest ei olnud kostja põhjust hinnata hageja käitumist süüliselt, sest hageja põhjendatult puudus töölt s.t. ei teinud tööd kuna tööleping oli peatunud hageja haiguse tõttu. Kohus leiab, et kuna hageja korduvalt jättis täitmata oma tööülesanded ja keeldus andmast selgitusi tööandjale töö tegemata jätmise kohta või tööle mitteilmumise eest, siis leiab kohus et kostja on õigesti määranud hagejale distsiplinaarkaristuse. Seega kohus tuvastas, et hageja tegevus, on selline töökohustuste rikkumine, mis tingis temaga töölepingu lõpetamise

§ 86

p 6 ja 7 alusel töökohustuste korduva mitteetäitmise ja tööandja vara kadumise tõttu ja ja seega on kostja töölepingu hagejaga seaduspärselt lõpetanud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse, seega tuleb hageja nõue töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes jätta rahuldamata. Kuna kohus ei tuvastanud hageja sõlmitud töölepingu lõpetamise ebaõigsust, siis jätab kohus rahuldamata hageja nõude töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise töötasu nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus selgitab pooltele, et kuigi

-I § 144 võimaldab ennistada tööle isikuid, kelle süüline käitumine võimaldas töölepingu lõpetada, kuid arvestades teo toimepanemise asjaolusid, ei ole see töövaidluskomisjoni või kohtu arvates otstarbekohane, siis pole töölepingu lõpetamine mitte ebaseaduslik, vaid on ebaotstarbekohane –

§ 144

kohaldamise eelduseks on töölepingu lõpetamise õiguspärasus, kuid otstarbekuse seisukohalt ei pruugi töölepingu lõpetamine olla põhjendatud.

§-d 117 ja 144 ei ole koos kohaldatavad, seega kui ka kohus oleks tuvastanud töölepingu lõpetamise ebaotstarbekaks hinnates töötaja käitumist, ei lubaks see asjaolu iseenesest kohtul välja mõista

§-s 117 ettenähtud hüvitise. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja kasuks kostja kantud kohtukukulud. Kostja menetluskulud moodustavad 750 krooni (t.lk. 74) õigusabi eest ja 268 krooni (t.lk. 76) tunnistajate kutsumise eest. Seega tuleb hagejalt välja mõista 1018 krooni kostja kasuks. Kohtunik Iris Kangur 5