2-05-23141/3

2-05-23141/242 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 02.

1. 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-23141/242 Tsiviilasi V.B`i hagi A.P`i vastu 30 000 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V.B, hageja lepinguline esindaja V.T Kostja A.P, Kohtuistungi toimumise aeg 10.04.2006 RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista A.Pilt 15 000 (viisteist tuhat) krooni V.Bi kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista A.Pilt menetluskulu 1145,40 (üks tuhat ükssada nelikümmend viis krooni ja 40 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 11.06.2005.a kella 20.30 ajal liikus hageja koju kui sõiduauto Ford Transit, reg tagurdas hagejale otsa. Kostja nähes kannatanut hagejat viis hageja B haiglasse traumapunkti, misjärel selgus, et hageja oli nimetatud liiklusõnnetuse tagajärjel saanud kehavigastusi. 13.06.2005.a tekkis hagejal vasaku köe randmest õlani verevalum ja vasakul küünarliigesel paistetus. Röntgeni tulemusel selgus küünarliigeses vedelikku, arstid tegid3-4 korda vasaku käe 2-05-23141/242 küünarliigesest punktsiooni. Pideva valu tõttu on hageja igapäevane elu häiritud. Moodustunud kubeme tihendus tekitas selgroosongi ägenemise, selgroolülide vahelise nihke, millega kaasnes jalgades valu tugevnemine. Hagejal puudub normaalne liikumisvõime. Samuti ei saa ta täita tööülesandeid täiel määral, mistõttu tegi hageja tööandja ettepaneku töölt lahkumiseks, mida hageja ka tegi, misjärel kaotas hageja igakuise töötasu 5000 krooni kuus. Hageja leiab, et eelpool nimetatud liiklusõnnetuse tõttu on elukvaliteet järsult langenud, mille põhjustas kostja. Liiklusõnnetus on fikseeritud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna poolt koostatud liiklusõnnetuse aktis nr 1296 ja otsuses nr 2314.05.
2. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista hagejale tekitatud materiaalne kahju summas 15 000 krooni ja moraalne kahju summas 15 000 krooni. 10.04.2006.a kohtuistungil teatas hageja, et jääb oma kirjalike seisukohtade juurde. KOSTJA VASTUVÄITED 25.01.2006.a kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab oma süüd liiklusõnnetuse tekitamises. Kostja väidab, et ta ei märganud hagejat kui tagurdas sõidukiga. Kostja tunnistab, et viis hageja peale liiklusõnnetust hageja lähimasse traumapunkti. Kostja sõnul osutati hagejale traumapunktis esmaabi, kuna vigastused ei olnud olulised ning peale esmaabi andmist lasti hageja kodusele ravile. Kostja väidab, et hageja kahjunõue on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja märgib, et asjas esitatud tõendeid analüüsides ei ilmne põhjuslikku seost väidetava kostja poolt otsasõidu ja hageja kahjude vahel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud välja mõista hagejalt. 10.04.
3. kohtuistungil tunnistab kostja, et on süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises ja oli hageja esialgse pakkumisega kahjutasu 10 000 krooni osas nõus. Kostja tegi ettepaneku tasuda kahjutasu osadena. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja sai kannatada kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetuses. Pooled ei vaidle ka hageja saadud vigastuste üle. Vaidlus on hageja poolt saadud varalise kahju suuruse üle ning hageja saadud mittevaralise kahju suuruse üle. Kohtule esitatud tööraamatu väljavõttest nähtub, et hagejaga on tööleping lõpetatud 16.09.
4. Liiklusõnnetus toimus 11.06.
5. Esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks olnud püsivat töövõime kaotust pärast liiklusõnnetust ning hageja tervislik seisund takistas tal töötamast. Hageja ei ole tõendanud, et tema töölt lahkumine ning töötasu kaotus on seotud liiklusõnnetusega, sest hageja lahkus töölt kolm kuud pärast liiklusõnnetust. Hagejal on TsMS § 230 lg 1 järgi kohustus oma väiteid tõendada. Kohtule esitatud patsiendikaardist ja hageja tervisetõenditest nähtub, et hageja sai liiklusõnnetuse tõttu parema põlve, puusa ja küünarliigese põrutuse. Hageja on pärast õnnetust viibinud korduvalt arsti vastuvõtul ning tema kaebused on seotud liiklusõnnetuses kannatada saanud kehapiirkondadega: hagejal on valud küünarnukis ja nimmepiirkonnas, verevalumid. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on õigusvastaseks kahjutekitamiseks kannatanule kehavigastuste tekitamine. Kohtule esitatud patsiendikaardist ja liiklusõnnetuse aktist nähtub, et tervisekahjustus on saadud kostja tegevuse tulemusel st liiklusõnnetuse tagajärjel. Seega on Lk 2