KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 04.05.2006 Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1205 (endine 2729-8059/04) Tsiviilasi V.K hagi AS vastu 91 000 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V.K,hageja volitatud esindaja A.R, Kostja ASvolitatud esindaja E.J Kohtuistungi toimumise aeg 28.03.2006 a.avalik istung RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AS-lt 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni V.K kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista AS-lt 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni kohtukulude katteks V.Kkasuks . Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem,kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja vahel oli 12.02.2004 a. sõlmitud sõidukikindlustuse leping ,mille kohta on väljastatud kindlustuspoliis nr. kindlustusperioodiga 12.02.2004 -11.02.2005 a.Kindlustuslepingu objektiks on sõiduk Volvo C70 reg.märk,ehitusaasta 1998 .Sõiduki kindlustussumma on 300 000 krooni,põhiomavastutus 3000 krooni,varguse omavastutus 15 %. 12.05.2004 a.toimus liiklusõnnetus,mille tagajärjel sõiduk hävis.10.06.2004 teatas kostja kahju hüvitamisest 190 581 krooni ulatuses.Hageja leiab,et kahju on hüvitatud talle osaliselt ,tasumata on 90 000 krooni ja ekspertiisitasu ,kokku 91 000 krooni,mille palub kostjalt välja mõista. Kostjal lasub kohustus hüvitada kahju vastavalt kindlustuspoliisil märgitud kahjusummale 300 000 krooni.Nimetatud summa eeldab,et selle eest on võimalik soetada samasugune asi.Kostja on hinnanud sõiduki turuväärtuseks 210 000 krooni ja sellest hüvitanud hagejale 190 581 krooni.Hageja poolt tellitud ekspertiisi otsusest nähtuvalt on vaidlusaluse sõiduki minimaalne avariieelne turuväärtus 260 000 krooni.Hageja leiab, tuginedes eksperdi arvamusele sõiduki minimaalse väärtuse kohta ja VÕS § 479 lg.2 ,et tema poolt kindlustusandjaga kokkulepitud kindlustusväärtus on mõistlik summa ,mille eest on võimalik soetada samasugune sõiduk.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitamata kindlustushüvitis summas 90 000 krooni,ekspertiisikulud summas 1000 krooni,riigilõiv summas 5750 krooni ja õigusabikulude katteks 6018 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista.Asjaolust,et kindlustuslepingus on hageja sõiduki Volvo C70 kindlustussummaks ja kindlustusväärtuseks märgitud 300 000 krooni ,ei tulene,et kahju ja kostja hüvitamise kohustuse suurus oleks sama suur.Kostja pöördus sõiduki turuhinna kindlaksmääramiseks eksperdi poole,kelle arvamusest nähtub,et enne vaidlusalust juhtumit on hageja sõidukil esinenud ulatuslikud avariilised kahjustused,mille remont on teostatud mittekvaliteetselt.Eksperdi arvamuse kohaselt on hageja sõiduki avariieelne turuhind seetõttu 200 000 -210 000 krooni.Kindlustuslepingus toodud hageja sõiduki kindlustusväärtus ei vastanud sõiduki tegelikule kindlustusväärtusele. Ka hageja eksperdi arvamuses toodud sõiduki avariieelne maksumus (260 000 krooni) erineb oluliselt kokkuleppelisest kindlustusväärtusest.Hageja nõue ekspertiisitasu osas on alusetu ja põhjendamstu,kostjal ei ole kohustust tasuda hageja poolt tellitud tööde eest .Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Menetluse käik ja kohtu põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused ja tunnistajate ütlused kohtuistungil ,tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis,leidis,et hagi kuulub rahuldamisle osaliselt. Hageja ja kostja vahel on 12.02.2004 a. sõlmitud sõidukikindlustuse leping ,mille kinnituseks on väljastatud kindlustuspoliis nr. Kindlustusobjektiks on sõiduk Volvo C70 tehasetähis,ehitusaasta 1998 .Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on sõidukikindlustuse üldtingimused TS 20021. Poolte vahel puudub vaidlus selles,et 12.05.2004 a. toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel hagejale kuuluv sõiduk Volvo C70 hävis.Seega oli vastavalt VÕS § 423 lg.1 ja AS sõidukikindlustuse üldtingimuste TS 20021 p.10 järgi saabunud kindlustusjuhtum,mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Vaidlus on selles,et hageja leiab,et kostja peab talle hüvitama tekkinud kahju kindlustuslepingus kokkulepitud summas 300 000 krooni ulatuses ,millest on maha arvestatud omavastutus ja tasumata osamaksed.Hageja väitel on kostja tasunud talle vähem 90 000 krooni . VÕS § 480 lg 1 sätestab poolte võimaluse kindlustusväärtuse määramiseks kokkuleppel eelnevalt kindla summana.Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kokkuleppelist kindlustusväärtust ei loeta kindlustusväärtuseks,kui see erineb oluliselt tegelikust kindlustusväärtusest kindlustusjuhtumi toimumise ajal.Sel juhul lähtutakse tegelikust kindlustusväärtusest. Kahjukindlustust käsitleva VÕS § 477 sätete kohaselt kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem,kui on kahju tegelik suurus,isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem.Sama põhimõte kajastub ka kindlustuslepingus kindlustustingimustena toodud Sõidukikindlustuse üldtingimustes TS 20021 p-s 25,mille kohaselt ,kui kindlustusobjekti taastamine ei ole majanduslikult põhjendatud,loetakse kahjusummaks kindlustusobjekti harilik väärtus (turuhind) vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. Seega, tuleb välja selgitada hageja sõiduki turuhind vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist. Pooled on sõiduki turuhinna määramiseks kasutanud ekspertide abi.Hageja palvel ekspertiisi teostanud OÜ ekspert K.L 21.06.2004 a. antud arvamuse kohaselt on vaidlusaluse sõiduki avariieelne maksumus 260 000 krooni. Kostja poolt ekspertiisi teostanud A.L`u 25.05.2004 a. antud arvamuse 04/152 kohaselt, on vaidlusaluse sõiduki avariieelne maksumus lähtudes Saksamaal pakutavate analoogsete sõidukite hindadest koos Eestisse kohaletoimetamisega 180 000-240 000 krooni.Hinnakauplemise võimaluseks on ekspert näidanud 5-10 %,mistõttu leiab,et hageja sõiduki avariieelne maksumus on 200 000-210 000 krooni. Kohtus tunnistajana ütlusi andnud Kalev Lehtla selgitab tema eksperthinnangu aluseks olevaid asjaolusid.Tunnistaja sõnul tutvus ta antud hinna määramisel Saksamaa mobile.de müügikuulutustega,kus 4 analoogilise sõiduki müügipakkumised olid 13900 EUR-19 990 EUR.Nimetatud hindadele lisanduks Eestis transport ja vahendustasu 20 000 krooni ulatuses.Sõidukil tuvastas ta varasema avarii tunnuseid,kuid sõiduk oli taastatud üldlevinud remonditehnoloogiaid kasutades .Kahjustused olid kõrvaldatud ja nad ilmnesid alles uue avarii tõttu.Võimalik oli kindlaks teha ,et pinda oli tasandatud pahtliga,samas ei olnud aga taastamispiirkonnas korrosioonikahjustusi.Hinna määramisel on arvestatud ,et sõiduk on eelnevalt avariis olnud.Arvesse on võetud statistiline keskmine.Taastamise tunnuseid arvestades on sõiduki avariieelne maksumus 260 000 krooni. Tunnistaja A.Lu,kes koostas ekspertarvamuse kostjale,ütluse kohaselt olid temagi arvamuse aluseks internetiportaalis ja Saksamaal müüdavate analoogiliste autode hinnad,kuna Eestis selliseid sõidukeid müügil ei olnud.Nimetatud autod olid müügil hinnaga 180 000-240 000 krooni.Tunnistaja sõnul oli sõiduk eelnevalt avariiliste vigastustega,mis olid taastatud ebaprofessionaalselt,parempoolsel tagatiival olid pinnaõgvenduste lohakalt,värv oli jooksma jäänud,mastiks oli ebaühtlane. jäljed,värvitud oli Tunnistaja M.M,kes tegeleb avariiliste sõidukite müügijuhina, ütluste kohaselt, tegi tema toimikus asuvad fotod avariilisest sõidukist.Auto taastamise halb kvaliteet ilmnes plastmassist liistude remondis,kokkukeevitamises,tagatiibade ja pagasniku serva ühenduskohtades ebakorrektselt paigaldatud keremastiks,pagasniku lukku oli demonteeritud mittevastavate riistadega,pagasnikupolstril puudu kinnitustüüblid .Loetletud vigastused olid näha välisel vaatlusel.Polstri eemaldamisel olid tagatiiva nurgad plekiribadest kokku keevitatud,tagumistel tiibadel olid näha taastamisjäljed rattakoopa kohal ,tagatuledesse minev juhtmepunt oli läbi lõigatud ja koduste vahenditega taastatud.Kõik nimetatud vigastused on fikseeritud ka toimikus olevatel fotodel.Tunnistaja selgitusel on auto taastatud kvaliteetselt siis,kui taastamisjälgi ei ole näha ,taastamise kvaliteet on ligilähedane valmistajatehase omale,kuid antud auto ei olnud kvaliteetselt taastatud. Tunnistaja K.K`e ütlused asjas olulist tähtsust ei oma. Kohus nõustub kostja seisukohaga,et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ,millest nähtuks ,et sõiduki turuväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist oleks olnud 300 000 krooni. Kohus leiab,et sõiduki turuväärtust mõjutab nii tema varasem osalemine liiklusõnnetuses kui ka taastamistööde kvaliteet. Kohus,arvestades mõlema eksperdi arvamust auto avariieelse maksumuse kindlakstegemise asjaolude suhtes,tunnistajate ütlusi ,toimikusse esitatud sõiduki varasematele avariidele viitavaid defekte kajastavaid fotomaterjale,leiab,et vaidlusaluse Volvo C70 ,847 ARY avariielne maksumus on 240 000 krooni. Pooled kinnitavad ,et kostja on hagejale hüvitanud kahju, arvestatuna juhtumieelseks turuväärtuseks 210 000 krooni. Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendavalt 30 000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg.1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel ,kelle kasuks on otsus tehtud ,teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud hagi osalise rahuldamise korral hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega . Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 2100 krooni. TsMS § 61 lg.p.1 kohaselt poolele,kelle kasuks otsus tehti,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 1500 krooni. Ülejäänud kohtukulud jätta poolte kanda. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.