← Eesti

3-06-733/2

Obsah (7)§ 26§ 25§ 92§ 31§ 93§ 83§ 87

3-06-733 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-06-733 Haldusasi R. S. kaebu

§ 26lg 1 p 1).

  1. Jätta kohaldamata Vabariigi Valitsuse 28.04.1992 määruse nr 128 p-ga 6 kinnitatud
  2. a Kaitseliidu kodukorra §-d 71 ja 275, tunnistada need põhiseadusega vastuolus olevaks ning teha käesolev otsus teatavaks Riigikohtule ning õiguskantslerile (

§ 25lg-d 5 ja 6).

3. Mõista R. S. kasuks Kaitseliidu Tallinna Malevalt kohtukuluna välja õigusabikulud ja riigilõiv summas 9010.krooni (

§ 92lg 1 ja § 93 lg 1).

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul, arvates Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisest, esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul, arvates Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisest (

§ 31lg 8).

1 Asjaolud 09.03.2006 andis Kaitseliidu Tallinna Maleva pealik välja käskkirja, millega kustutati R.S. Tallinna Maleva Akadeemilise malevkonna nimekirjast. Käskkirja kohaselt eemaldati R.S. Kaitseliidust ja kustutati Kaitseliidu nimekirjast Kaitseliidu kodukorra (Kodukord) § 71 mõistes (Kaitseliidu huvidele kahju toomine) ja § 275 mõistes (ebaviisaka esinemise eest) rikkumise eest, mis vastavalt käskkirjale seisneb 26.03.2006 portaalis Delfi kaitseliitlasena esinedes avaliku sõimu avaldamises kaitseministri aadressil. 09.03.2006 käskkirja peale esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse R.S.. Kaebuse sisu ja taotlus Kaebajale jääb selgusetuks käskkirja sisu ja karistuse määramise alus. Käskkirjast ei selgu üheselt, kas tegemist on Kaitseliidust väljaheitmisega (Kaitseliidu seaduse, KLS, § 31 lg 6) või distsiplinaarkaristusega (KLS § 31 lg 3 ja Kodukorra IV peatükk). Vastavalt Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-le 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav, mida vaidlustatav haldusakt aga ei ole. Karistus on ebaproportsionaalselt karm. Iga karistus peab olema proportsionaalne süüteoga ja süüdlase isikuga. Karistuse määramisel oleks pidanud arvesse võtma Kodukorra §-s 277 sätestatud asjaolusid. Kaebaja on Kaitseliidu aktiivne liige olnud aastast 2001, kuulunud aastaid Tallinna Maleva Akadeemilise Malevkonna juhatusse, talle on omistatud teenete ja aktiivsuse eest muu hulgas teenetemärkidena Kaitseliidu Tallinna Maleva Akadeemilise Malevkonna käelint ning Tallinna Maleva Nõmme Malevkonna rinnamärk Nõmme Rist. Eelmisel aastal oli Kaebaja Tallinna Maleva aktiivseim liige. Arvestades, et käskkirjas nimetatud netikommentaar ei toonud endaga kaasa avalikkuse huvi, on küsitav ka see, millist kahju Kaitseliidule võis kommentaar kaasa tuua. Kaebaja kommentaar oli üks väga paljude teiste hulgas ega pälvinud laiema avalikkuse vastukaja ning Kaitseliidu üldise maine langemist avalikkuse silmis. Vaidlustatava käskkirjaga on rikutud kaebaja subjektiivset õiguskindlust. Rikutud on kaebaja õigust olla Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni liige. Käskkirjaga on rikutud kaebaja õigust õiguspärasele ja proportsionaalsele karistusele toimepandud rikkumise eest. Vaidlusaluse haldusakti näol on tegemist diskretsioonil põhineva haldusotsustusega. Vaidlustatud haldusakti põhjendustest ei nähtu, et vastustaja oleks erinevaid huve ja kõiki asjaolusid kaalunud. Vaidlusaluse haldusaktiga on kaebajat karistatud haldusakti andmise hetkel mittekehtinud Kodukorra § 71 ja § 275 alusel ja rikkumiste eest. Viidatud normid olid kehtetud ka 26.02.2006, kui kaebaja pani toime teo, mille eest teda karistati. Kehtiv KLS võeti Riigikogu poolt vastu 08.02.1999 ning see jõustus 05.03.

  1. KLS § 5 lg 2 kohaselt kinnitab kaitseliidu kodukorra Vabariigi Valitsus. KLS rakendussätted reguleerivad küll varasemalt kehtestatud põhikirja kehtivust peale KLS jõustumist, kuid varasemalt kehtestatud kodukorra kehtima jäämist peale KLS jõustumist rakendussätted ette ei näe. Vaidlustatud haldusaktis viidatud Kodukorda ei ole Vabariigi Valitsus KLS § 5 lg 2 alusel ja kohaselt kinnitanud. Vabariigi Valitsus on küll oma 28.04.1992 määruse nr 128 p-s 6 sätestanud, et Kaitseliit juhindub oma tegevuses
  2. a-l kinnitatud Kodukorrast, kuid nimetatud säte muutus kehtetuks 05.03.1999, mil jõustus KLS § 5 lg
  3. Kaebaja viitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahenditele nr 3-4-1-5-98 ja 3-4-1-500 ning väidab, et enne delegatsiooninormi antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaldamine rikub õiguskindluse põhimõtet. Tulenevalt ülalmärgitust tuleb antud asja lahendamisel jätta kohaldamata Vabariigi Valitsuse 28.04.1992 määruse nr 128 „Kaitseliidu kohast riigi kaitsesüsteemis” p-ga 6 kinnitatud
  4. a Kaitseliidu kodukorra §-d 71 ja 275, kuna need on põhiseaduse vastased. Kaebaja palub tühistada Kaitseliidu Tallinna Maleva pealiku 09.03.2006 käskkiri nr 78-P. 2 Vastustaja Kaitseliidu Tallinna Maleva kirjalik seletus ja taotlus Vastustaja ei nõustu kaebuses esitatud väidetega ja vaidleb neile vastu. Kaitseliidu üksuse juhil (maleva pealikul) on õigus rakendada tegevliikme suhtes, kes on talle pandud kohustusi rikkunud, kas distsiplinaarkaristust või arvata liige Kaitseliidust välja. Väljaarvamine omakorda jaguneb kaheks, millel on erinevad tagajärjed. Kodukorra § 71 kohaselt on eemaldamine Kaitseliidust kas Kaitseliidu nimekirjast kustutamine või väljaheitmine. Kodukorra § 283 p 1 alusel on üheks distsiplinaarkaristuseks ajutine Kaitseliidust eemaldamine. Maleva pealikul on õigus seda rakendada kuni 4 kuuks (§ 291). Ajutine eemaldamine tähendab ajutiselt Kaitseliidu tegevusest kõrvalejätmist, kuid mitte Kaitseliidu nimekirjast väljaarvamist (§ 288). Vaidlusaluses käskkirjas on sõnaselgelt kirjas, et reservlipnik R.S. kustutatakse Tallinna Maleva Akadeemilise malevkonna nimekirjast. Välja antud käskkiri on selge ja üheselt mõistetav; kaebaja suhtes ei ole rakendatud distsiplinaarkaristusena ajutist eemaldamist, vaid ta on Kaitseliidu nimekirjast kustutatud, mis tähendab, et ta loetakse Kaitseliidust lahkunuks. Ka ei ole kaebajat Kaitseliidust väljaheidetud nii nagu kaebaja on kaebuses ekslikult seisukohale jõudnud. Kui Kaitseliidust väljaheidetu saab tagasi Kaitseliitu tulla ainult Kaitseliidu ülema loal (põhikirja p 3.29), siis nimekirjast kustutatud isikul on õigus astuda uuesti Kaitseliidu liikmeks üldises korras (põhikirja p 3.10). 26.02.2006 interneti Delfi portaalis avaldatud kommentaari näol on tegemist ilmselge sõimuga kaitseministri aadressil, mida Kaitseliidu liige endale lubada ei tohi, varjutades sellega kogu organisatsiooni head nime. Vastavalt KLS § 25 lg 1 p-le 2 on Kaitseliidu liige kohustatud järgima seadusi ja muid õigusakte, tema suhtes kehtivaid määrustikke, Kaitseliidu põhikirja ja kodukorda. Väljaspool teenistuskohustuste täitmist on iga Kaitseliidu liige kohustatud meeles pidama, et ta on kaitseliitlane, mispärast ta peab hoiduma korravastasest, ebaviisakast, halvakspandavast ja väljakutsuvast tegevusest ja käitumisest (Kodukorra § 22). Kommentaari avaldamisega kaitseliitlasena rikkus R.S. talle Kodukorraga pandud kohustusi ning tema tegevus (ebaviisakas esinemine kaitseministri aadressil) avaldas kahju Kaitseliidu kui organisatsiooni, kes väärtustab oma head nime, huvidele. Arvestades eeltoodud asjaolusid ei olnud distsiplinaarkaristuse kohaldamine R.S.i tegu arvestades piisav meede. Seetõttu on rakendatud Kaitseliidu nimekirjast kustutamist. Samas ei ole rakendatud kõige rangemat meedet – väljaheitmist. Lisaks tuleb märkida, millele ka kaebaja ise on kaebuses viidanud, et ta on Kaitseliidu liige aastast
  5. Seega peaksid talle kõik organisatsioonis kehtivad põhimõtted ja reeglid hästi selged olema ning tagajärg nende rikkumisele sedakorda karmim. Kaitseliidu Tallinna Maleva pealik pidi andma antud kommetaari kohta selgitusi ajakirjanduse esindajatele. Samas ei ole hinnatav isikute hulk, kes internetis kommentaariga tutvusid. Kuivõrd tekst avaldati avalikus portaalis, saab eeldada, et seda võis põhimõtteliselt lugeda igaüks; vähemalt oli ta selliselt kättesaadavaks tehtud. Ka kaebaja ise on antud seletuskirjas tunnistanud, et tal endalgi on seda kommentaari lugeda piinlik ning tunnistab, et on käitunud ebakohaselt, mis on põhjustanud maleva juhtkonna usaldamatuse tema suhtes. Eeltoodust lähtuvalt ei ole vaidlusaluse käskkirjaga rikutud kaebaja subjektiivset õiguskindlust ega õigust õiguspärasele ja proportsionaalsele karistusele toimepandud rikkumise eest. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid protsessiosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. 3 Vastustaja täiendas kohtuistungil oma seisukohti seoses kaebaja poolt esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotlusega. Vastustaja on seisukohal, et Kodukord ei ole põhiseadusega vastuolus tulenevalt põhiseaduse rakendamise seaduse §-st 2 ning Vabariigi Valitsuse 13.01.2000 määruse nr 15 p-st
  6. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastuolu tõttu põhiseadusega tuleb jätta kohaldamata Kodukorra §-d 71 ja 275 ning vaidlustatud haldusakt tühistada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Esmalt analüüsib kohus Kodukorra §-de 71 ja 275 asjassepuutuvust, siis R.S. põhiõiguste rikkumist ning seejärel Kodukorra §-de 71 ja 275 vastuolu põhiseadusega. Kohaldatavad õigusnormid ja Kodukorra §-de 71 ja 275 asjassepuutuvus Kodukorra § 71 sätestab: Kaitseliidu liikmeil, kes kaitseliidu põhikirja, kodukorra ja teiste määruste vastu eksivad, nende peale pandud kohustusi korralikult ei täida või oma tegevusega kaitseliidu huvidele toovad kahju, karistatakse distsiplinaarkorras või eemaldatakse nad kaitseliidust. Eemaldamine kaitseliidust sünnib nimekirjast kustutamise ja väljaheitmise näol. Kaitseliidust eemaldamise õigus on maleva pealikul ja selle üksuse, kelle koosseisu karistatav kaitseliitlane kuulub, juhatusel. Juhatuse poolt vastuvõetud kaitseliidust eemaldamise motiveeritud otsused esitatakse kinnitamiseks maleva pealikule. Esituses peab olema tähendatud, kas eemaldamine sünnib nimekirjast kustutamise või väljaheitmise näol. Kodukorra § 275 sätestab: käskude mittetäitmise, kaitseliitu kandvate mõtete, distsipliini ja kodukorra reeglite vastu eksimiste, lodeva teenistuskohuste täitmise, ebaviisaka ja ebakorrektse esinemise ja käitumise eest karistatakse kaitseliitlasi distsiplinaarselt käesolevas kodukorras määratud aluseil. Käesolevas haldusasjas kaevatud käskkiri on antud Kodukorra §-de 71 ja § 275 alusel ning nendes sätestatud kohustuste rikkumise eest. Nimetatud paragrahvid on ainsad materiaalõiguslikud normid, millele kaevatud haldusakt viitab (KLS § 12 lg 10 p 1 on pädevusnorm). Seega on nimetatud sätted kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Kui Kodukorra §-d 71 ja 275 on põhiseadusega vastuolus, on R.S. eemaldatud Kaitseliidust põhiseadusevastaste õigusnormide alusel ning seega õigusvastaselt. Sellisel juhul tuleb kaevatud haldusakt tühistada. Põhiõiguste riive Kaebaja on kohtule esitanud taotluse tunnistada Kodukorra §-d 71 ja 275 vastuolus olevaks põhiseaduse § 87 p-ga
  7. Põhiseaduse § 87 p 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Vastavalt §-le 3 teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Õigusriigi põhimõtte sätestab põhiseaduse §
  8. Põhiseaduse § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttest tuleneb ka õiguskindluse põhimõte ning sellele tuginemise võimalus kaebuse esitamisel. Vastavalt §-le 48 on igaühel õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja –liitudesse. Kui R.S. on eemaldatud Kaitseliidust põhiseadusega vastuolus oleva üldakti alusel, on sellise haldusakti andmisega rikutud tema õigust õiguskindlusele, kaitsele riigi omavoli vastu ning õigust kuuluda Kaitseliitu kui mittetulunduslikku ühendusse. 4 Kodukorra §-de 71 ja 275 põhiseaduslikkuse kontroll Vabariigi Valitsuse 28.04.1992 määruse nr 128 „Kaitseliidu kohast riigi kaitsesüsteemis“ p 6 kohaselt pidi Kaitseliit juhinduma oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlikest ning muudest normatiivaktidest,
  9. aastal kinnitatud "Kaitseliidu põhikirjast" ja
  10. aastal kinnitatud "Kaitseliidu kodukorrast". Põhiseaduse rakendamise seadus võeti rahvahääletusel vastu 28.06.1992 ja jõustus 03.07.
  11. Seaduse § 2 kohaselt jäid seaduse jõustumise ajal Eesti Vabariigis toimivad õigusaktid kehtima pärast põhiseaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei olnud vastuolus põhiseaduse või põhiseaduse rakendamise seadusega ja seni, kuni need kas tühistatakse või viiakse põhiseadusega täielikku vastavusse. 08.02.1999 võeti vastu KLS, mis jõustus 05.03.
  12. Seaduse § 3 lg 2 sätestas, et Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle õigusliku seisundi sätestab KLS ja selle alusel antud õigusaktid. § 5 lg 2 kohaselt on Kaitseliidul kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. KLS rakendussätted (§ 42) puudutasid Kaitseliidu põhikirja, kuid Kodukorra kohta ei sätestanud midagi. Vabariigi Valitsuse 13.01.2000 määruse nr 15 „Kaitseliidu põhikirja kinnitamine“ p-ga 2 tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28.04.1992 määruse nr 128 «Kaitseliidu kohast riigi kaitsesüsteemis» p-d 1-5 ning jäeti p-st 6 välja sõnad «
  13. aastal kinnitatud «Kaitseliidu põhikirjast»». Määrusega jäeti kehtetuks tunnistamata osa, mille kohaselt juhindub Kaitseliit oma tegevuses
  14. aastal kinnitatud Kodukorrast. Määrus anti KLS § 5 lg 1 (Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus) ja § 9 lg 1 alusel. Eelnevalt märgitud sätteid analüüsides saab kohus jõuda seisukohale, et Kodukorral puudub täna ja puudus ka 26.02.2006 seaduslik alus. Vabariigi Valitsuse 28.04.1992 määruse ja põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 alusel kehtis Kodukord kuni 05.03.1999, mil jõustus KLS ning mille § 5 lg 2 kohaselt pidanuks Vabariigi Valitsus andma uue määruse Kodukorra kehtestamise kohta. Seda ei ole aga tänini tehtud. Kodukorra uue kehtestamisena ei saa käsitleda Vabariigi Valitsuse tegevust Kaitseliidu põhikirja kinnitamisel 13.01.2000 määrusega nr
  15. Nimetatud määrus oli antud hoopis teise KLS volitusnormi alusel (§ 5 lg 1 – põhikirja kinnitamine) kui oleks pidanud olema Kodukorra kinnitamisel (volitusnormiks KLS § 5 lg 2). 13.01.2000 määruse sisu käsitleski üksnes Kaitseliidu põhikirja (mitte Kodukorda) puutuvat. Ka määruse p 2, millega muudeti 28.04.1992 määruse p-i 6, muutis nimetatud punkti üksnes Kaitseliidu põhikirja puudutavas osas. Seega saab jõuda järeldusele, et Vabariigi Valitsus jättis oma 13.01.2000 määrusega Kodukorra formaalselt kehtima mitte seetõttu, et see oleks olnud määruse eesmärk, vaid seepärast, et nimetatud määruse esemeks ei olnudki Kodukorra reguleerimine, vaid Kaitseliidu uue põhikirja kinnitamine – sellele viitavad nii määruse andmise aluseks oleva volitusnormi valik, määruse pealkiri kui ka selle süsteemne ülesehitus. Järelikult ei saa Vabariigi Valitsuse 13.01.2000 määrust tõlgendada selliselt, justkui oleks Vabariigi Valitsus määrust andes möönnud Kodukorra kehtima jäämist ja seega justkui täitnud talle KLS § 5 lg-ga 2 antud volitusnormi ja kohustuse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.06.1998 lahendis nr 3-4-1-5-98 on Riigikohus leidnud: „Õiguse teoorias eristatakse õigusakti andmise õiguse delegeerimist ja juba antud õigusakti sanktsioneerimist. Olemuselt on delegatsiooninorm suunatud tulevikku. Õigusakti sanktsioneerimine tähendab aga juba antud akti tunnustamist, mille tagajärjel seda akti saab rakendada ja peab rakendama tulevikus. Tulenevalt delegatsiooninormi tulevikku suunatud olemusest ei saa delegatsiooninorm sanktsioneerida varem antud akte. /…/ Enne delegatsiooninormi antud Vabariigi Valitsuse määruse 5 kohaldamine rikub õiguskindluse põhimõtet. Arvestades delegatsiooninormi tulevikku suunatud olemust, on õiguse adressaadil alus eeldada, et täitevvõimu asjakohast üldakti tuleb otsida ajast, mis järgneb delegatsiooninormi andmisele. Õiguse adressaadilt ei saa nõuda, et ta otsiks oma käitumise korraldamiseks täitevvõimu akte, mis on antud enne sellise seaduse vastuvõtmist, mis peab vajalikuks ühes või teises valdkonnas täpsustavat õiguslikku reguleerimist täitevvõimu aktidega. /…/ Õiguse adressaadil peab olema kindlustunne, et talle kohustuslik täitevvõimu akt on kooskõlas seadusega ning ta ei pea kontrollima selle akti seaduslikkust. Kui rakendatav täitevvõimu akt on antud enne delegatsiooninormi, siis pole õiguse adressaadil sellist kindlustunnet ja ta on pandud olukorda, kus ta on sunnitud kontrollima akti seaduslikkust. Tulenevalt demokraatliku õigusriigi põhimõtetest peab õigusaktide süsteem olema õiguse adressaatidele arusaadav.“ Lisaks eelnevale on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 12.05.2000 lahendi nr 3-4-1-5-00 p-s 30 leidnud: „Määruse kooskõla uue seadusega tähendab ka seda, et kui uus seadus kehtestab delegatsiooninormi, siis tuleb selle delegatsiooninormi alusel anda uus määrus. Eelmise seaduse alusel antud määrus tuleb tunnistada kehtetuks. Eelmise seaduse delegatsiooninormiga analoogiline delegatsiooninorm uues seaduses ei pane uue seaduse ajaks kehtima eelmise seaduse alusel antud määrust. Eelmise seaduse alusel antud määrust saab uue seaduse kehtivuse ajal rakendada üksnes siis, kui uue seaduse rakendussätetes on see sõnaselgelt ette nähtud.“ Tuginedes ülalmärgitud Riigikohtu seisukohtadele ja kohtu poolt eelnevalt antud sätete analüüsile saab kohus asuda seisukohale, et Kodukorra §-d 71 ja 275 on vastuolus põhiseaduse § 87 p-ga
  16. KLS § 5 lg 2 alusel pidi Vabariigi Valitsus kinnitama oma määrusega Kaitseliidu uue kodukorra, kuid seda tehtud ei ole. Ainuüksi delegatsiooninormi kehtimine KLS-s ei saa seadustada juba varem kehtinud Kodukorda. Ka puuduvad KLS-s igasugused rakendussätted Kodukorra edaspidise rakendamise kohta kuni Vabariigi Valitsuse määruse andmiseni. KLS § 5 lg 2 volitusnormi täitmisena ei saa käsitleda Vabariigi Valitsuse 13.01.2000 määrust nr 15, kuivõrd selle reguleerimisesemeks oli hoopis Kaitseliidu põhikirja puutuv. Seega puudub Vabariigi Valitsuse 28.04.1992 määruse nr 128 p-ga 6 kinnitatud
  17. a Kodukorra §-del 71 ja 275 täna õiguslik alus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul käesoleva kohtuasja lahendamisel jätta kohaldamata Vabariigi Valitsuse 28.04.1992 määruse nr 128 p-ga 6 kinnitatud
  18. a Kodukorra §-d 71 ja 275, tühistada põhiseadusega vastuolus oleva õigusakti alusel antud haldusakt ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus. Kaevatud haldusakti õigusvastasus HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Põhiseadusega vastuolus oleva Kodukorra §-de 71 ja 275 kohaldamisega on vastustaja andnud välja õigusvastase haldusakti, mis tuleb tühistada. Haldusakti ei muuda õiguspäraseks ka asjaolu, et Kaitseliidu põhikiri sisaldab samu sätteid kui Kodukorra §-d 71 ja 275 (põhikirja p 3.27), kuivõrd akt ei ole antud mitte põhikirja, vaid Kodukorra alusel. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt tuleb vaidlustatud Kaitseliidu Tallinna Maleva käskkiri tühistada. Protsessiosaliste ülejäänud argumentide suhtes ei pea kohus vajalikuks seisukohta võtta, kuivõrd need ei saa asja lahendamisel enam omada otsustavat tähtsust. 6 Kohtukulud Kaebaja on taotlenud vastutajalt kohtukulude väljamõistmist.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kohtukulud.

§ 93

lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Õigusabikulu on vastavalt

§ 83p-le 2 ja § 85 p-le 3 kohtukulu.

Vastavalt

§ 93

lg-le 7 esitatakse kohtule kohtukulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on kohtule esitanud kohtukulude nimekirja (tl 28) ja AB Aavik, Arvisto ja Partnerid kassa sissetuleku orderi (tl 29), millele lisandub tasutud riigilõiv summas 10.- (tl 5). Nimetatud dokumentidest nähtub, et advokaat on haldusasjaga tööd teinud kokku 10 tundi, mis moodustab õigusabi kuludeks koos käibemaksuga 17 700.- krooni. Kohus võib

§ 87

lg 2 alusel asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kohus on seisukohal, et asja raskust, mahukust ning advokaadi poolt tehtud töö suurust arvestades tuleb kaebaja esindaja kulutusi vähendada

§ 87lg 2 alusel ning õiglaseks summaks tehtud töö eest on 9000.- krooni.

Vaidlus ei ole sisuliselt olnud ülemäära keerukas ning haldusasja sisulise ettevalmistuse suuremas mahus on teinud kaebaja ise. Vastustajalt kuulub kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele kohtukulu kokku summas 9010.- krooni. Maret Altnurme Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.