← Eesti

2-04-58/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-58 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2006, Tallinn Tsiviilasi OÜ B.K hagi J.M.N-i vastu 62 084, 14 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.M .N-i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant J.M .N, esindaja adv Natalia Lausmaa, vastustaja OÜ B. K, esindaja Riho Viik Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Harju Maakohtu 05.04.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  5. Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda.
  6. Maksta Advokaadibüroole Natalia Lausmaa riigi arvelt välja 3398 krooni ja 40 senti riigi õigusabi tasu kostja J.M .N-i esindamise eest apellatsioonimenetluses Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
  7. OÜ B.K esitas 30.12.2003 hagi Harju Maakohtusse J.M .N-i vastu 53 000 krooni väljamõistmiseks. 05.04.2000 müüs hageja kostjale korteri asukohaga x. 03.10.2002 andis kostja hagejale võlatunnistuse, kus ta tunnistas, et tal on seisuga 01.09.2002 võlg 40 000 krooni hageja ees elektritarbimise eest.
  8. Hageja varustas kostjat elektrienergiaga AS-iga Eesti Energia sõlmitud lepingu alusel. Hageja on väljastanud kostjale arveid vastavalt kostja poolt teatatud näitudele. 22.09.2005 toimunud eelistungil esitas hageja haginõude suurendamise avalduse, milles palus kostjalt välja mõista senise 53 000 krooni asemel 63 166, 20 krooni.
  9. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab nõuet alates
  10. a esitatud arvetes toodud summade ulatuses, millest aga tuleb maha arvata 10% arvete summast. Nimelt leiab kostja, et 5% on hageja alusetult suurendanud elektritariife ja samuti on alusetult lisatud arvetele 5% elektrivõrgu hoolduse eest. Poolte poolt ei ole fikseeritud elektrilugeja algnäitu ja ka elektrinäitusid ei ole kostja hagejale esitanud. Samuti on hageja poolt arvestuses kasutatud elektrienergia tariife, mis on kõrgemad, kui need, mille alusel ta elektrit sisse ostis. 31.12.2002 tasus M. K hagejale kostja elektrivõla eest 17 000 krooni. Samuti on kostja tellinud ja tasunud vaidlusaluses majas kaabeltelevisiooni paigaldamise eest 8000 krooni ning on teinud parendusi kostja poolt ostetud korterisse summas 24 000 krooni. Esimese astme kohtu otsus
  11. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võla 62 084, 14 krooni ja kohtukulu 7281, 20 krooni.
  12. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja andis 03.10.2002 võlatunnistuse, milles tunnistas võla olemasolu hageja ees summas 40 000 krooni. Seega võttis kostja omaks 01.09.2002 seisuga oleva võla hageja ees ning ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis võiks olla aluseks selle kinnituse tühistamiseks. Seega seisuga 01.09.2002 oli hagejal nõue kostja vastu summas 40 000 krooni ja selles osas tuleb hagi rahuldada, tulenevalt sellest, et kostja on kinnitanud oma võlgnevust hageja ees.
  13. Vastavalt kostja seisukohale tunnistab ta hageja nõuet arvete osas, mis esitati hageja poolt alates
  14. aastast. Kostja poolt on vaidlustatud nendest arevetest hageja poolt nõutavad hooldustasud ja samuti leiab kostja, et arvestades hagejale esitatud arveid AS Eesti Energia poolt, on hageja suurendanud tariife elektrienergiale ca 5% ulatuses.
  15. Hooldustasude osas hageja tunnistas, et kuna kokkulepet hooldustasude osas ei ole, siis puudub tal lepinguline alus nende nõudmiseks, kuid osundas samas sellele, et kostjale ja teistele tarbijatele elektrivarustuse tagamiseks on ta teinud kulutusi elektrivõrkude hooldamiseks. Neid kulutusi ta tõendas talle esitatud arvetega ja sõlmitud lepingutega, mis väidetavalt olid tehtud eesmärgiga tagada elektrivarustus vaidlusaluses elamus.
  16. Hageja poolt esitatud arve nr xxxx (september 2003) hõlmab osaliselt kostja poolt võla tunnistamisega hõlmatud aega ning seega tunnistatud võlgnevust ja see tuleb maha arvestada antud arvega nõutavast summast. Vastavalt arvele nr xxxx eelnenud arvele nr xxxx oli kostja võlgnevus 36 352 krooni seisuga 10.04.2002 (arve esitamise aeg). Seega võla tunnistamiseni suurenes kostja võlg 3648 krooni (40 000 - 36 352), mis tuleb maha arvestada arve nr xxxx summast 13 371,09 krooni. Järelikult võlgnevus arve järgi, mis ei ole kaetud 03.10.2002 võlatunnistusega, on 9723,09 kr (13 371,09 – 3648).
  17. Kostja poolt väidetu, et ta ei ole kunagi teatanud hagejale oma arvesti näitusid, on jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole vaidlustanud hageja arvetes esitatud elektrinäitusid ega tõendanud, et need näidud on valed. Samas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et elektriarvesti asub kostja korteris sees. Seega on kohtule ilmne, et arvestinäidud, mille alusel kostjale arveid esitati, on esitatud kostja enda poolt.
  18. Samuti on alusetud kostja väited, et näidud on liiga suured. Asjaolu, et kostja on tunnistanud oma võlgnevust hageja ees ja et see summa, mida kostja tunnistas, on vastavuses enne seda sama aasta kevadel esitatud hageja arvega, arvestades edasist kostja poolt elektrienergia tarbimist ja asjaolu, et kostja on enamuse talle esitatud arvetest allkirja 2

(6)vastu kätte saanud, tõendab kohtu arvates, et kostja oli kogu aja teadlik oma elektrienergia tarbimise mahust ning hagis esitatu ei saanud olla talle üllatuseks.
  1. Kostja vastuväited seoses hageja poolt elektrienergia tariifide suurendamisega ei ole põhjendatud. Kostja tugines oma väidetes hageja poolt esitatud AS Eesti Energia arvetele, mille kohaselt on Eesti Energia esitanud arveid hagejale tariifidega: öine elekter 0,586 kr/kWh ja päevane 1,022 kr/kWh (arve 25.03.2002) ning öine elekter 0,6271 kr/kWh ja päevane 1,0763 kr/kWh (arve 11.12.2002). Samas on kostjale hageja esitanud arveid tariifidega: öine elekter 0,64 kr/kWh ja päevane 1,12 kr/kWh.
  2. Kostja ei ole aga arvesse võtnud asjaolu, et nagu nähtub hagejale esitatud arvetest, on nendele tariifidele lisatud ka käibemaks, mis suurendab neid tariife üle kostjale esitatud suuruse, kuid kostja arvetes on tariifid antud juba käibemaksuga. Seega ei ole hageja kostjale esitatud arvetes mitte suurendanud tariife, vaid kohtule arusaamatul põhjusel, vähendanud neid.
  3. Kostja vastuväited arvetes sisalduvatele elektrivõrgu hoolduskuludele on põhjendatud. Ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks kokkulepe vastavate kulude tasumiseks kostja poolt. Samuti ei ole hageja osundanud ühelegi seadusest tulevale alusele selliseid kulusid nõuda. Hageja poolt osundatud väidetavad kulud seoses elektrijaotussüsteemi remondiga on ilmselt vajalikud, kuid selliste kulude nõude aluseks ei saa olla elektritarbimise pealt arvestatav protsent, vaid võimalik arvestus, mis tuleneb tehtud reaalsetest kuludest, mis on jaotatud kõigi vastavatest kuludest kasu saavate tarbijate vahel. Sellist arvestust hageja esitanud ei ole ja seetõttu puudub kohtul võimalus seda kontrollida. Seega ei kuulu rahuldamisele hageja nõue 1082,06 krooni osas. Seega on põhjendatud hageja nõue 62 084,14 krooni saamiseks tulenevalt VÕS § 208 lõikest
  5. Kostja taotlus tasaarvestada hageja nõue tema (kostja) poolt tehtud kulutustega ei ole põhjendatud. Kostja tegi väidetavalt kulutusi kaabeltelevisiooni jaotusvõrgu paigaldamiseks (8000 krooni) ja parandas tema poolt hagejalt ostetud korterit 24 000 krooni eest. Antud nõudeid hageja ei tunnista, kuna kaabeltelevisiooni osas ei ole ta seda tellinud ega ka kasutanud ning parendusi kostja korterisse ei ole ta kohustatud kompenseerima.
  6. Kostja poolt osundatud M. K-i poolt 31.12.2002 hagejale elektrivõla katteks tasutud 17 000 krooni ei kuulu hageja nõudest mahaarvestamisele, kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on selle summa M. K-ile tagastanud 16.12.
  7. Nagu selgus poolte selgitustest, tasus M. K selle summa ettemaksuna kavandatava kostja korteri ostu eest. Sellist tehingut aga kostja ja M. K-i vahel ei toimunud ja hageja tagastas selle summa M. K-ile. Seega kolmas isik (M. K) võttis tagasi oma kostja eest tehtud soorituse ning järelikult puudub alus lugeda kostja kohustus M. K-i poolt 17 000 krooni ulatuses täidetuks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  8. J.M .N esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, milles vähendada kostjalt välja mõistetava summa suurust 33 813, 55 krooni võrra.
  9. Kohus jättis M. K-i poolt hagejale 31.12.2002 tasutud 17 000 krooni arvestamata, kuna hageja seletuse kohaselt olevat tegemist olnud ettemaksuga korteri eest, mille M. K olevat kavatsenud kostjalt osta ja kuna ta hiljem keeldus, siis J. K tagastas talle selle raha. Selline kohtu seisukoht pole õige ega seaduslik, kuna hageja väited selle kohta, et see 17 000 krooni suurune kolmanda isiku poolt tasutud summa ei olnud tema poolt hagejale üle antud mitte kostja elektrienergia võlgnevuse tasumiseks, vaid teisel otstarbel, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtule esitatud 31.12.2002 allkiri tõendab, et tegemist on võlgnevusega elektrienergia eest, mida hageja on kirjalikult tunnistanud. Sellega oli täielikult tõendatud, et võlakohustuse täitis kostja eest kolmas isik ning selle summa osas 3
(6)on kostja võlakohustuse täitmise kohustusest hageja ees vabanenud ning hageja ei saa seda enam kostjalt nõuda. Kolmas isik oleks võinud tagasinõude esitada mitte võlausaldajale, kes alusetult ei rikastunud, vaid võlgnikule endale, mida aga käesoleval juhul ei tehtud.
  1. Kohus on jätnud VÕS § 78 lõigetes 1 ja 4 sätestatu õigustamatult kohaldamata ning alusetult selle summa vaidlusalusest võlakohustusest maha arvestamata. Asjaolu, et hageja väidetavalt tagastas saadud raha kolmandale isikule ilma seadusliku aluseta, ei oma kostja võlakohustuse üle toimuvas vaidluses enam sisulist tähendust. Hageja võib selle summa tagasi nõuda kolmandalt isikult, kellele ta selle seadusliku aluseta tagastas. Raha tagastamise fakt ei ole piisavalt tõendatud. M. K-i käekirja kostja ei tunne ning seetõttu ei tea, kas kohtule esitatud seletus oli kirjutatud tema poolt või mitte. M. K tasus elektrienergia eest hagejale kostjaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt seetõttu, et ta kasutas kostja korterit elamiseks, tarbides seal ka elektrit.
  2. Kohus jättis kohaldamata tarbijakaitse seaduse (TKS) § 7 lõike 1 ning leidis, et tarbitud energia eest on hageja arvestus teostatud õigesti, millega kostja ei nõustu. Elektriarvesti näitude vaatamisel kostja korteris jäi fikseerimata kahepoolselt elektriarvesti algnäit, mistõttu 19.09.2003 ja 08.06.2004 esitatud arved sisaldasid ilmselt andmeid koos varasemate näitudega ning ei vastanud kostja poolt reaalselt tarbitud energia hulgale.
  3. Hageja esitas arveid tarbitud teenuste eest, kuid ei kindlustanud mõõtmise täpsust ja arveldamise õigsust, mis oli tema kohustuseks TKS § 7 lõike 1 järgi. Arvestuse õigsus saaks tuleneda üksnes kirjalikust dokumendist, milles oleks fikseeritud kostja korteri elektriarvesti algnäit. Seda aga tehtud ei ole, mistõttu ei ole võimalik hageja poolt arvetes kajastatud elektritarbimise näite teenuse koguse mõõtmisel arvesse võtta. Kohus jättis selle asjaolu analüüsimata.
  4. Hageja ei suutnud tõendada ka tema poolt tarbitud energia eest makstud kulutusi, kuna selle kohta esitatud tõendid olid vastuolulised ja segased. Arusaamatuks jäi, millise x asulas oleva maja suhtes oli hagejal sõlmitud AS-iga Eesti Energia elektrivarustuse leping ning kas maja nr x suhtes seda üldse oli. Samuti olid elektrienergia tarbimise tariifid kostjale esitatud arvetes kõrgemad kui hageja enda poolt tasutud arvetes ning need ei vastanud sel ajal kodutarbijale ametlikult kehtestatud piirhindadele, vaid olid sellest suuremad. Kohus ei arvestanud seda, et kodutarbijale esitatavate elektriarvete tariifid ei või olla kõrgemad Energiaturu Inspektsiooni poolt määratud piirhindadest ning igal elektritarbijal või energia edasimüüjal ei ole õigust kodutarbijale sellest erinevaid hindu kehtestada. Seetõttu ei ole kohtu arutlus käibemaksu lisamise või lahutamise kohta, võrreldes hageja enda poolt tasutud arvetes märgitud tariifidega, asjakohane ja seadusega kooskõlas. Seega puudub alus 19.09.2003 ja 08.06.2004 esitatud arvete alusel summade sissenõudmiseks kostjalt.
  5. Arvete mittevastavust reaalselt võimaliku tarbitud energia hulgale on võimalik kindlaks teha arvete suuruse võrdlusega. 19.09.2003 ja 08.06.2004 esitatud arvete järgseid koguseid ja arvestusperioode võrreldes on keskmiseks kuu tarbimishulgaks ca 1000 k/wh, samal ajal kui hilisemate arvete järgi on tarbimine tunduvalt väiksem – ca 300 k/wh. Kostja korteris tarbitud elektrienergia hulk ei saanud olla ühel või teisel perioodil nii erinev. Viimased näidud kajastavad lühikesi perioode ja on seetõttu ilmselt tegelikule tarbimisele vastavad.
  6. Kuna kostja tarbis elektrienergiat ning selle tarbitud energia hulka pole tagantjärgi võimalik fikseerida, kinnitab kostja oma nõusolekut tasuda vaidlusaluse perioodi eest arvestusega 300 krooni kuus, mis teeb perioodi 01.09.2002 kuni
  7. a mai eest kokku 9900 krooni. Sama summa, 10 000 krooni, võttis kostja ka õigeks esimese astme kohtus. 4
(6)Vastustaja seisukoht
  1. OÜ B.K ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb selle vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  2. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 puntki 1 alusel muutmata. Tulenevalt TsMS § 654 lõikes 6 sätestatust ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi.
  3. Ebaõige on kostja seisukoht, et kuna M. K tasus tema eest hagejale 17 000 krooni, siis täitis ta selles osas kostja kohustuse ning selle summa väljamõistmiseks kostjalt puudub seaduslik alus. Kolleegium leiab, et puudub alus kahelda asjaolus, et kohtule esitatud M.K-i seletus on kirjutatud tema enda poolt ning seega saab lugeda tõendatuks selle, et hageja on M. K-ile tagastanud 16.12.2003 17 000 krooni ja seega pole kolmas isik täitnud võlgniku kohustust ning kostja pole vabanenud vastavas ulatuses maksmise kohustusest. VÕS § 78 lg 4 pole käesoleval juhul kohaldatav, kuna see säte reguleerib kolmanda isiku tagasinõudeõigust, mis ei puutu käesolevasse vaidlusesse .
  4. Nõustuda ei saa kostja väitega, et kohus jättis põhjendamatult kohaldamata TKS § 7 lõike
  5. Kostja vaidlustab tarbitud energia arvestuse õigsuse, kuna fikseerimata jäi kahepoolselt elektriarvesti algnäit. Kolleegium leiab, et kuna kostja andis 03.10.2002 võlatunnistuse, milles tunnistas elektrivõla olemasolu 01.09.2002 seisuga hageja ees summas 40 000 krooni, siis ei oma tähtsust, kuidas pooled elektriarvesti algnäidu fikseerisid. Kostja väide, et hageja pole suutnud tõendada tema poolt tarbitud energia eest makstud kulutusi, kuna selle kohta esitatud tõendid olid vastuolulised ja segased, ei ole õige. Hageja on esitanud kohtule talle AS Eesti Energia poolt esitatud arved x külas majas nr x tarbitud elektrienergia eest ning on põhjendatult tariifidele lisanud ka käibemaksu.
  6. Kostja seisukoht, et puudus alus temalt 19.09.2003 ja 08.06.2004 esitatud arvete alusel summade sissenõudmiseks, kuna need ei vastanud reaalselt tarbitud energia hulgale, on paljasõnaline. Kostja on enamuse talle esitatud arvetest allkirja vastu kätte saanud ja seega oli ta kogu aeg teadlik sellest, mis mahus ta elektrienergiat tarbis ning samuti tõendab arvete vastavust tegelikkusele asjaolu, et kostja tunnistas oma võlgnevust hageja ees ja see summa, mida ta tunnistas, on vastavuses hageja poolt eelnevalt esitatud hageja arvega.
  7. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda.
  8. Kostjale oli määratud tsiviilasjas esindaja riigi arvel. Apellant J.M .N-it esindas apellatsioonimenetluses adv Natalia Lausmaa, kes taotleb õigusabikulu hüvitamist apellatsioonimenetluse ettevalmistamise eest 1400 krooni korrutatuna hagimenetluse koefitsendiga
  9. Advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane.
  10. Kohus lahendab riigi õigusabi osutamise eest tasu määramise küsimuse vastavalt 01.03.2005.a. jõustunud riigi õigusabi seadusele ja nimetatud seaduse alusel antud Eesti Vabariigi justiitsministri 26.01.2005.a. määrusele nr 2 asja ettevalmistamise ajal kehtinud redaktsioonis. Kostja esindaja taotlus riigi õigusabi tasu määramiseks tuleb rahuldada. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 1 ja § 23 lg 1 ning justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 12 lg 1 kohaselt esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest on 1400 krooni ja § 3 lg 1 p 2 kohaselt kohaldatakse hagimenetluse puhul koefitsenti 1,3 kuni 2,
  11. Kokku 2800 krooni suurusele riigi õigusabi tasule lisandub 18 % käibemaksu summas 518,40 krooni, kuivõrd advokaadibüroo, mille kaudu esindaja õigusabi osutab, on 5
(6)käibemaksukohustuslane. Seega kokku tuleb Advokaadibüroole Natalia Lausmaa riigi arvelt välja maksta õigusabi tasu 3398,40 krooni. Tasu maksab tulenevalt justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 §-st 6 välja Eesti Advokatuuri juhatus advokaadibüroo pidaja arvele. G. Kivinurm M. Seppik U. Reinola 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.