2-06-24874/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-24874 Tsiviilasi OÜ H.K hagi V.B vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja väljatõstmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.09.2006 määrus hagi tagamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.B määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon
2. Harju Maakohtu 18.09.2006 määrus tühistada ja hagi tagamise avaldus saata uueks lahendamiseks esimese astme kohtule.
3. Määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
4. 15.09.2006 esitas OÜ H.K hagi V.B vastu, paludes välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest eluruum asukohaga x, Tallinnas ning kostja sellest eluruumist välja tõsta.
5. Hageja palus hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet ja paigutada kostja ümber eluruumist x hagejale kuuluvasse eluruumi aadressil x. Taotluse põhjenduste kohaselt on x asuva maja seina- ja katusekonstruktsioonid täielikult amortiseerunud ning gaasi- ja veetorustik ning elektrisüsteem sedavõrd kasutamiskõlbmatud ja eluohtlikud, et nõuavad täielikku väljavahetamist. Hoone katus on osaliselt sisse kukkunud. Vaidlusaluse eluruumi kasutamine on ohtlik ning ohus on ka x tänaval liikuvad jalakäijad. Hageja leiab, et kostja tuleb ümber paigutada teise eluruumi, kuna x eluruumis elamine seab ohtu kostja elu ja tervise. Samuti on see vajalik avalikes huvides. Hageja poolt pakutav eluruum asub samas piirkonnas, on samas suuruses ja 2 vastab eluruumile sätestatud nõuetele – eluruumis on olemas kõik elamiseks vajalikud kommunikatsioonid. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
6. Harju Maakohtu 18.09.2006 määrusega hageja taotlus rahuldati. Kohus reguleeris esialgselt vaidlusalust õigussuhet ja määras, et V. B tuleb paigutada ümber eluruumist x OÜ-le H.K kuuluvasse eluruumi aadressil x, lugeda OÜ H.K ja V.B vahel sõlmitud üürileping elamispinna x suhtes sõlmituks tähtajaga 1 aasta, kusjuures lepingu aluseks lugeda V.B ja/või tema vara asumist nimetatud eluruumi. Üürimääraks lugeda eluruumi x suhtes kehtinud üürimäär. Hagiavalduse kohaselt on hageja öelnud kostjale eluruumi üürilepingu ennetähtaegselt üles ja soovib hoone lammutada, milleks talle on antud ka luba. Ekspert on asunud seisukohale, et tuleks kaaluda hoone lammutamist ja uue hoone ehitamist. Eksperdi arvamusest nähtub, et hoone kandekonstruktsioonid, alumised rõhtpalgid, uksed ja aknad tuleb välja vahetada, samuti katusekandjad koos katusekattega, korstnad vajavad ümberladumist, gaasitorustik laseb gaasi läbi, mistõttu see on suletud, elektripaigaldis ja küttekolded ei vasta ohutusnõuetele. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et x elamus elamine on elule ja tervisele ohtlik – varingu või mõne kandekonstruktsiooni purunemise tagajärjel võib kostja elu sattuda suurde ohtu. Kostja elamust mittelahkumine takistab hoone lammutamist ja sellega seatakse omakorda ohtu majast mööduvad jalakäijad ja sõitvad autod. Seega on hoone vabastamine lammutustöödeks vajalik kahju ärahoidmiseks ja ka üldsuse turvalisuse tagamiseks. Kuna vigastuste ja võimaliku vara kahjustamisega kostjale ja kolmandatele isikutele tekkinud kahju hüvitamist oleks sellisel juhul õigus nõuda hagejalt, on hageja ettepanek kostja eluruumist väljakolimiseks põhjendatud. Kostjale pakutav elamispind on samas piirkonnas ja hageja kinnitusel ei ole kostja senisest eluruumist halvemas seisukorras. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused
7. V. B palus maakohtu määruse tühistada ja mitte tõsta teda x korterist välja, lubada teda elada selles korteris kuni munitsipaalkorteri saamiseni, lammutustöid mitte alustada ja nõuda, et hageja paneb ukse- ja aknaavad kinni, katab katuse ja paneb tagasi välisukse.
8. Kostja kasutab praegu eluruumi, mille suurus on 54,2 m
9. x ei ole korter, vaid umbes 15 m2 suurune tuba, tualetti selles ei ole, Esimesel korrusel on üks tualett terve maja peale, kuid see on suletud ja selle kasutamine keelatud. Vee- ja elektrimõõtjat ei ole, samuti ei ole majas gaasi. Maja on täis prussakaid ja lutikaid. Korteri sissepääs on 0,5 m lai ja selle kaudu ei ole võimalik mööblit ja kodumasinaid sisse viia. Ühel aknal on klaas katki kaks vineeriga kinni löödud. Hageja pakutav eluruum ei vasta eluruumile sätestatud nõuetele ja on kostja senisest eluruumist halvemas seisundis. Ka kaotaks kostja ümberkolimisel õiguse taotleda munitsipaaleluruumi. Hageja on ise viinud elamu sellisesse olukorda, et see on muutunud elamiskõlbmatuks, asudes seda lammutama ja lõhkuma. Vastus erikaebusele
10. OÜ H.K palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 3
11. Maakohus jättis määruskaebuse 15.08.2006 rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
12. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, maakohtu määrus tuleb tühistada ning hagi tagamise avaldus saata uueks lahendamiseks esimese astme kohtule.
13. TsMS § 377 lg 2 järgi võib kohus hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (TsMS § 378 lg 4). Antud juhul reguleeris kohus esialgselt vaidlusalust õigussuhet selliselt, et määras kostja ümberpaigutamise eluruumist x hagejale kuuluvasse eluruumi aadressil x, lugedes OÜ H.K ja V.B vahel sõlmitud üürileping elamispinna x suhtes sõlmituks tähtajaga 1 aasta.
14. Asja materjalist järeldub (vt ekspertiisiakt), et x eluruum ei ole elamiseks kõlblik ning hagejal on luba x hoone lammutada. Kostja on vaidlustanud hagi tagamise määruse eelõige seetõttu, et x asuv eluruum, kuhu teda kohtumääruse alusel ümber paigutati, ei ole samuti elamiseks kõlblik ning on isegi halvemas olukorras, kui seni tema kasutuses olnud eluruum x. Osaliselt võtab kostja määruskaebuses toodud asjaolud eluruumi omaduste kohta omaks ka hageja (vt vastus määruskaebusele). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja paigutamine ühest elamiskõlbmatust eluruumist teise samasugusesse või veelgi halvemas olukorras olevasse kohane õiguskaitsevahend. Kuigi hagi tagamise avalduse lahendamisel ei olnud kohtule teada vastuantava eluruumi seisukord, pidi kohus selle kohta esile toodud asjaolusid määruskaebuse lahendamisel arvesse võtma. Ringkonnakohus leiab, et poolte poolt esile toodud asjaolude pinnalt tuleb maakohtul uuesti kaaluda, kas hagi tagamise taotlus on esitatud kujul põhjendatud või mitte, arvestades seejuures TsMS § 378 lg-s 4 sätestatut. Lisaks sellele tuleks kohtul kaaluda, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine tähtajaga 1 aasta on põhjendatud, või tuleks selle kestvust seostada kohtuvaidluse lõppemise ajaga, tagamaks mitte ainult hageja, vaid ka kostja õiguste kaitset. Ande Tänav kohtunik