KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-647 Haldusasi AS * kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 23.02.2006 korralduse nr 167 tühistamise nõudes Tallinna Halduskohtu
- juuni 2006 otsus haldusasjas nr 3-06647 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus AS * apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: AS * Vastustaja: Kuusalu Vallavalitsus Kolmas isik: OÜ ** Arvamuse andmiseks kaasatud isik: Konkurentsiamet RESOLUTSIOON Rahuldada AS * apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu
- juuni 2006 otsus haldusasjas nr 3-06-647 ning saata asi Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. 3-06-647 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kuusalu Vallavolikogu 30.06.2005 otsusega nr 53 otsustati korraldada korraldatud jäätmeveo konkurss. Konkursil osales ka AS *. Kuusalu Vallavolikogu 17.11.2005 otsusega nr 14 tunnistati edukaks pakkumiseks **e OÜ pakkumine. 06.12.2005 sõlmisid Kuusalu vald ja **e OÜ korraldatud jäätmeveo lepingu. Vastavalt lepingu lisale nr 1 pidi **e OÜ osutama teenust tasu eest, mis on madalam kui Kuusalu Vallavolikogu 30.06.2005 määrusega nr 17 kehtestatud teenustasude piirmäärad. 12.01.2006 esitas **e OÜ Kuusalu Vallavalitsusele taotluse uute hindade kehtestamiseks olmejäätmete konteinerite tühjendamisel. Kuusalu Vallavolikogu 22.02.2006 määrusega nr 10 kehtestati Kuusalu vallas uued korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäärad. Kuusalu Vallavalitsuse 23.02.2006 korraldusega nr 167 kehtestati uued teenustasud 06.12.2005 jäätmeveo lepingu osas.
- AS * esitas halduskohtule kaebuse Kuusalu Vallavalitsuse 23.02.2006 korralduse nr 167 tühistamiseks. Kaebuses leiti, et juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus korraldab seadusest tulenevalt konkursi, on igal konkursil osalejal õigus nõuda, et kõiki koheldakse võrdselt ning et kohaliku omavalitsuse üksus ei loo konkursi korraldamise varjus ühele ettevõtjale põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Eri- või ainuõiguse andmisega annab kohalik omavalitsus ühele ettevõttele turgu valitseva seisundi. Konkursi korraldamise eesmärk on selles, et tagada tarbijale, teenuse osutaja monopoolsest seisundist sõltumata, võimalikult soodne hind. Konkurss muutub mõttetuks, kui selle võitmise aluseks olev pakutud hind ei oma mingisugust tähendust, sest enne jäätmeveo lepingu jõustumist kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus uued teenustasud, mis on oluliselt kõrgemad konkursil esitatud pakkumisest, kuid hakkavad ometi kehtima konkursil parimaks (soodsaimaks) tunnistatud pakkujaga sõlmitud lepingu suhtes. See rikub kaebuse esitaja õigust võrdsele kohtlemisele ja õigust eeldada, et avalikku võimu teostatakse seaduse alusel ning seaduses sätestatud õigusi ja vabadusi tagades. Muuhulgas rikub see ka tarbija õigust saada teenust optimaalseima, konkursi teel kindlaks määratud hinna eest. Juhul, kui üks ettevõtja võidab konkursi, pakkudes madalaimat hinda, kuid ei asu selle hinna eest teenust pakkuma, vaid enne teenuse osutamist taotleb hinna tõstmist, siis tegelikkuses ei ole konkurssi korraldatud. Juhul, kui võitja oleks konkursil pakkunud neid hindu, millega ta tegelikult kavatses teenust pakkuda, ei oleks ta konkurssi võitnud ning tarbija ei saa teenust optimaalseima hinnaga, milleks peaks talle õiguse tagama konkurentsiseadus (KS). Seega on rikutud KS §-i 14, sest reaalselt ei ole konkurssi toimunud. Kaebaja tugineb Riigikohtu halduskolleegiumi 15.03.2006 lahendile asjas nr 3-3-1-5-06 ning väidab, et Kuusalu Vallavalitsus tekitas hankemenetluses pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Antud juhul ei nähtunud ei Kuusalu Vallavalitsuse korraldusest ega ühestki muust dokumendist, et oleks kalkuleeritud, kuidas ja kui palju kasvavad **e OÜ kulutused, võrreldes pakkumise esitamise ajaga, ning milline on kasvu protsentuaalne suhe, võrreldes seniste kulutustega. Kui avaliku konkursi tulemusi ei peeta millekski ning teenustasu suurust muudetakse pärast konkursi tulemuste kinnitamist, aga enne teenuse osutama hakkamist, siis muutub mõttetuks kogu KS ja jäätmeseaduse (JäätS) mõte eri- või ainuõiguse reguleerimisel. Pärast seda, kui **e OÜ oli 12.01.2006 esitanud taotluse teenustasude määra muutmiseks, muutis vallavolikogu Kuusalu Vallavolikogu 30.06.2005 määrusega nr 18 kinnitatud „Kuusalu valla korraldatud jäätmeveo 2 3-06-647 rakendamise juhendi“ (Juhend) §-i
- Uus kord hakkas kehtima 01.02.
- Varem sätestas Juhendi § 8 lg 6, et vedajale makstavaid teenustasusid ei saa muuta enne kui aasta pärast lepingu sõlmimist. Ebaseaduslik on see, et alles alates 01.03.2006 on tühistatud Juhendi § 8 lg 5, mille kohaselt vedaja saab taotleda teenustasude muutmist senisest teenustasust kuni 10 % ulatuses. Kuusalu Vallavalitsuse 23.02.2006 korraldusega nr 167 on **e OÜ-le makstavate teenustasude suurust muudetud enam kui 10% ulatuses.
- Kuusalu Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu täies ulatuses, olles seisukohal, et kaevatud haldusakt on seaduslik ning puuduvad alused selle tühistamiseks. Kaebaja on selgitanud oma osalemist Kuusalu valla poolt läbiviidud konkursil korraldatud jäätmeveo vedaja leidmiseks, kuid ei ole selgitanud, kuidas kaevatav haldusakt rikub kaebaja õigusi. Olukorras, kus isik haldusakti tühistamisel mingisugust õiguslikku kasu ei saaks, ei saa akt rikkuda tema õigusi. Vaidlustatud otsus mõjutab ainult Kuusalu vallas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud isikuid, aga mitte AS-i *. Vastustaja on seisukohal, et Kuusalu valla poolt läbi viidud konkurss korraldatud jäätmeveo vedaja leidmiseks on läbi viidud seaduspäraselt. Vastavalt hindamiskriteeriumile leiti konkursiga jäätmete vedaja, kes pakkus kõige soodsamat teenust. Konkursi tulemust ei ole vaidlustanud kaebaja ega teised isikud. Vastavalt JäätS § 66 lg-le 5 peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulu. Üheks jäätmeveo teenustasu komponendiks on ka riigi poolt kehtestatav saastetasu. Teenuse hinna muutmise tingis Riigikogu poolt muudetud saastetasu määra suurendamine. Kuni 31.12.2005 kehtinud saastetasu seaduse järgi oli saastetasu määraks tavajäätmetel ja olmejäätmetel 30 kr jäätmetonni kohta. Konkursi tulemusel parimaks tunnistatud pakkujaga sõlmiti leping 06.12.
- Lepingu osaks oli ka konkursil tehtud jäätmeveo teenustasu pakkumine. 07.12.2005 võttis Riigikogu vastu keskkonnatasude seaduse (KTS), mis jõustus 01.01.
- KTS järgi on
- a-l tava- ja olmejäätmete saastetasu 122 kr jäätmetonni kohta, mis on 92 kr võrra suurem korraldatud jäätmeveo vedaja leidmiseks korraldatud konkursi ning võitjaga lepingu sõlmimise ajal kehtinud saastetasust. Eelpool nimetatud saastetasudele lisandub käibemaks 18%, mis teeb saastetasu tõusuks 108,60 kr jäätmetonni kohta. Korraldatud jäätmevedaja leidmiseks läbiviidud konkursil pakkumiste tegemise hetkel (17.10.2005) ei olnud võimalik ega saanud vedaja arvestada saastetasu tõusuga
- aastal, sest saastetasumäärad kinnitati Riigikogu poolt peale lepingu sõlmimist. Arvutused teenustasu suurendamiseks lähtuvalt saastetasu tõusust olid põhjendatud ning jäätmeveo teenustasu kasvas ainult riigi poolt suurendatud saastetasu võrra. Vastustaja on seisukohal, et riigi poolt õigusruumi muutmisest tingitud jäätmeveo teenustasu muutmisega peale konkursitulemuste kinnitamist ja lepingu sõlmimist ei ole ebavõrdselt koheldud hankemenetluses osalenud pakkujaid.
- Kolmas isik OÜ ** vaidles kaebusele vastu. Kolmas isik leidis Riigikohtu 15.12.2005 lahendile nr 3-3-1-59-05 tuginedes, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktil on vahetu mõju ühelt poolt teenustasu maksjale (kohalik omavalitsus) ning teiselt poolt teenustasude saajale (OÜ-le **). Vaidlustatud haldusaktil puudub vahetu mõju kaebaja õigustele. Samuti ei nähtu kaebusest, et kaebuse rahuldamine võiks kaebajale kaasa tuua selge eelise ehk õigusliku kasu. Kaebuse rahuldamine ei muuda kehtetuks vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud halduslepingut ning seetõttu ei too kaebajale mingisugust eelist ega õigust ise osutada vastustajale 3 3-06-647 jäätmekäitlusteenust või teha seda parematel tingimustel. Seega puudub kaebajal vaidlustatud haldusakti vaidlustamiseks halduskohtusse pöördumise õigus.
- Asjas arvamuse andmiseks kaasatud Konkurentsiamet leidis, et konkurss viidi läbi vastavalt seadusele. Kui kolmanda isiku poolt taotletud ja Kuusalu Vallavalitsuse poolt määratud hinnatõus oli tingitud üksnes saastetasu määra suurenemisest ja hind tõusis ainult muutunud saastetasu võrra, siis on kaevatud haldusakti andmine põhjendatud. Konkursi toimumise ajal ei olnud ette teada, kui suur saastetasu uue seadusega tuleb.
- Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti AS * kaebus rahuldamata, kuna kaevatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Eesti haldusprotsessiõigus lähtub subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kaebaja märgib kaebuses, et kaevatud haldusaktiga on rikutud tema õigust võrdsele kohtlemisele ja seaduslikkusele ning lisaks on rikutud tarbija õigust saada teenust konkursi teel kindlaksmääratud hinna eest. Kaebaja ei ole ära toonud konkreetset õigusnormi, millest tuleneb kaebaja kaitstav subjektiivne õigus, kuid ilmselt on kaebaja silmas pidanud PS §-st 3 tulenevat üldist seaduslikkuse nõuet ning §-st 12 tulenevat üldist õigust võrdsele kohtlemisele. Kuusalu Vallavalitsuse 23.02.2006 korraldusega nr 167 kehtestati uued jäätmete käitlemise teenustasud. Selle haldusakti subjektiks oli 06.12.2005 halduslepingu alusel otseselt OÜ ** ning kaudselt saab haldusaktist puudutatud isikuteks lugeda ka tarbijaid, kes jäätmeveo tegelikult kinni maksvad. Kaevatud korraldusel eraldiseisva aktina puudus igasugune õiguslik mõju kaebuse esitaja subjektiivsetele õigustele. Kohtu hinnangul, kuivõrd kaevatud haldusakt ei puuduta kaebuse esitajat (kaebaja ei ole haldusakti subjektiks), siis ei pidanud Kuusalu Vallavalitsus üldse kaalumagi akti andmisel kaebuse esitaja õigusi, sh silmas pidama tema võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega ei saadud seda põhimõtet akti andes ka rikkuda. Mis puudutab aga PS §-i 3, siis Riigikohus on oma 20.12.2001 lahendis nr 3-3-1-15-01 selgitanud, et „haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist.“ PS §-st 3 tuleneb küll riigivõimu teostamise üldise seaduslikkuse nõue, kuid sellest ei tulene isiku subjektiivset avalikku õigust nõuda halduskohtus kõigi isiku arvates õigusvastaste haldusaktide tühistamist. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et kaebuse esitajal puudub puutumus kaevatud Kuusalu Vallavalitsuse korraldusega. Ehk teisisõnu – kaevatud Kuusalu Vallavalitsuse otsus ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja jaoks mingeid õigusi ega kohustusi. Samamoodi ei muutuks kaebaja õiguslikus seisundis midagi, kui kohus haldusakti tühistaks. Kehtima jääks nii Kuusalu Vallavolikogu 17.11.2005 otsus nr 14 kui ka 06.12.2005 leping. Kaevatud akti tühistamise tulemuseks oleks üksnes see, et kolmas isik peaks hakkama teenust osutama kahjumiga. Viimane tulem võib kaebajale kolmanda isiku konkurendina olla küll meelepärane, kuid ei saa kuidagi olla seotud kaebaja subjektiivsete õigustega. Vastavalt Riigikohtu 15.12.2005 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-59-05 p-le 20 ei saa ainuüksi asjaolust, et kaebaja tegutseb vaidlustatud lepinguga hõlmatud või lähedases tegevusvaldkonnas, 4 3-06-647 tuletada tema õiguste rikkumist. Sellest võib tuleneda küll isiku huvi vastava tegevuse vastu, kuid mitte halduskohtusse pöördumise õigus. Selleks, et isiku abstraktne huvi muutuks kaitstavaks õiguseks, peab isik oma huvitatust väljendama seoses konkreetse haldusakti või –toiminguga. Kaebaja jaoks omab Kuusalu Vallavalitsuse 23.02.2006 korraldus tähendust üksnes läbi Kuusalu Vallavolikogu 17.11.2005 otsuse nr 14, millega tunnistati edukaks **e OÜ pakkumine. Kohtu arvates on kaebaja Kuusalu Vallavalitsuse 23.02.2006 korralduse vaidlustamise kaudu püüdnudki sisuliselt vaidlustada Kuusalu Vallavolikogu 17.11.2005 otsust nr
- Lisaks on kaebus vähemalt osaliselt esitatud avalikes huvides. Et kaebaja tegelik tahe on suunatud hoopis eduka pakkumise valiku vastu läbi hilisema teenustasude muutmise, nähtub kaebaja väidetest, et tegelikkuses ei ole konkurssi korraldatud ning rikutud on KS §-i
- Avaliku huvina toob kaebaja korduvalt sisse tarbija õiguste kaitse. Kohus märgib, et tegelikkuses ongi haldusaktiks, mis kaebuse esitaja õigusi puudutab, arvestades seejuures Kuusalu Vallavalitsuse 23.02.2006 korraldusega tehtud muudatusi, Kuusalu Vallavolikogu 17.11.2005 otsus nr
- Kui kaebaja pärast Kuusalu Vallavalitsuse 23.02.2006 korralduse saamist leidis, et teda on seatud ebavõrdsesse situatsiooni võrreldes OÜ-ga ** ning arvestades Kuusalu Vallavalitsuse 23.02.2006 korraldust ei ole konkurssi reaalselt läbi viidud ning seega ei saa õiguspärane olla ka OÜ ** parimaks tunnistamine (kaebaja väidetel saaks AS * tänasel päeval osutada soodsamat teenust kui kolmas isik, arvestades Kuusalu Vallavalitsuse 23.03.2006 korraldust), siis pidanukski AS * vaidlustama halduskohtus Kuusalu Vallavolikogu 17.11.2005 otsuse nr
- Riigikohus on oma 15.10.2002 lahendi nr 3-3-1-48-02 p-s 8 öelnud järgmist: „HKMS § 7 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kaebuse esitamise tähtaeg ei saa hakata kulgema varem, kui mõistlikult käituval kaebajal oleks üldse võimalik leida, et rikutakse tema õigusi või piiratakse tema vabadusi. Kaebuse esitamise tähtaja jooksul peab isik jõudma selgusele, kas akti või toimingu vaidlustamine on tema õiguste kaitsmiseks vajalik või mitte. See tõlgendus aitab kaasa kaebeõiguse ja õiguskindluse printsiibi üheaegsele õiglasele realiseerimisele. Õiguskindluse tagamise motiivil ei tohi isikult, kellel temast sõltumatutel asjaoludel veel polnudki võimalik leida, et tema õigusi rikutakse, kaebeõigust ära võtta kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjendusega.“ Kaebaja ei ole pidanud võimalikuks vaidlustada halduskohtus oma õigusi puudutavat Kuusalu Vallavolikogu 17.11.2005 otsust, kuigi on kasutanud halduskohtumenetluses kvalifitseeritud õigusabi ning lisaks viitas kohtunik ka kohtuistungil eelnevalt märgitud Riigikohtu lahendile ja võimalusele vallavolikogu otsuse vaidlustamiseks. Kaebaja jäi siiski endale kindlaks – tema õigusi rikub just Kuusalu Vallavalitsuse 23.02.2006 korraldus üksi, mitte vallavolikogu 17.11.2005 otsus. Kohus on ülaltooduga põhjendanud, miks ta kaebajaga selles ei nõustu. Mis puudutab kaebaja väiteid tarbijate õiguste rikkumisest, siis need väited jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd selles osas on kaebaja selgelt esitanud kaebuse avalikes huvides, mis HKMS § 7 lg 1 kohaselt ei ole halduskohtus lubatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- AS * apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 05.06.2006 otsus tühistada ning teha uus otsus, millega AS * kaebus rahuldada. Apellant taotleb kohtukulude hüvitamist. Vaidlustatud korraldus rikub AS * õigust konkursi korraldamisele vastavalt seadusele ja halduse põhimõtteid arvestades, so eelkõige ettevõtja õigust võrdsele kohtlemisele. AS * ei pea vajalikuks konkursi tühistamist, sest kaevatava haldusaktita ei oleks konkursi läbiviimisele midagi ette heita. 5 3-06-647 Küll aga leiab kaebaja, et juhul, kui vald oleks soovinud jäätmeveo hindu tõsta, tulnuks välja antud korralduse asemel läbi viia uus konkurss. Halduskohus oleks pidanud tuvastama kaevatava korralduse tegeliku sisu ja eesmärgi. Halduskohus jättis ebaõigesti kohaldamata KS § 14, mille eesmärgiks on tagada isikule ainuõiguse andmisel ettevõtjate võrdne kohtlemine. KS-i on kohus jätnud kohaldamata, kuna rikkudes uurimisprintsiipi, on jätnud arvestamata kaebuse eesmärgiga. AS * ei ole kaebust esitanud avalikes huvides.
- Kuusalu Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kui kaebaja leidis, et teda on OÜ-ga ** võrreldes koheldud ebavõrdselt, oleks ta pidanud vaidlustama Kuusalu Vallavolikogu 17.11.2005 otsuse nr
- Vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi ning kaebuse rahuldamine ei tooks kaebaja jaoks kaasa mingeid eeliseid. Jäätmeveo teenustasude tõstmine saastetasu kasvu tõttu oli põhjendatud tegevus.
- OÜ ** apellatsioonkaebusega ei nõustu, nõustudes halduskohtu otsusega AS-l * kaebeõiguse puudumise kohta.
- Konkurentsiameti arvamuse kohaselt ei ole Konkurentsiameti pädevuses järelevalve teostamine JäätS nõuete täitmise üle, see toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. Seega ei saa Konkurentsiamet anda õiguslikku hinnangut AS * apellatsioonkaebusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega kaebeõiguse puudumise kohta. Halduskohus on andnud HKMS § 7 lõikele 1 liiga kitsa tõlgenduse. Kaebuse esitaja ei ole küll vaidlustatud haldusakti subjektiks ning Kuusalu Vallavalitsuse 23.02.2006 korraldust nr 167 eraldiseisvana vaadates võib väita, et kaebajal puudub antud haldusaktiga puutumus, kuid ringkonnakohus leiab, et kaebeõiguse või selle puudumise kindlakstegemiseks tuleb haldusakti andmisega seonduvat hinnata laiemalt. Vastavalt JäätS § 67 lõikele 1 toimub jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkurss KS alusel kehtestatud korras. KS § 14 lg 2 rõhutab avaliku konkurssi läbiviimise kohustust. Käesoleval juhul toimuski Kuusalu vallas nõuetekohane korraldatud jäätmeveo korraldamise konkurss, milles osales ka AS *, kuid edukaks tunnistati **e OÜ pakkumine. AS * ei ole konkursi tulemusi vaidlustanud. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kuna kaebaja konkursi tulemusi ei vaidlustanud, puudub tal õiguslik alus sekkuda kohaliku omavalitsuse otsustesse, mis tehakse seoses juba lõppenud konkursiga antud eri- või ainuõigusega. Eri- või ainuõigus antakse piiratud kaubaturu puhul. Nii sätestab KS § 14 lg 1, et eri- või ainuõigusena käsitatakse riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ettevõtjale antud õigust, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks sellel kaubaturul. Eri- ja ainuõiguse olemusest, sh kohustusliku avaliku konkursi nõudest tuleneb, et konkursi läbiviimise eesmärgiks ei ole mitte üksnes tarbijate, vaid ka teiste ettevõtjate huvide kaitsmine. Kui konkurss viiakse läbi nõuetekohaselt, kuid pärast seda võtab kohalik omavalitsus vastu otsuseid, mis toimunud konkursi tingimustega vastuolus annavad 6 3-06-647 isikule, kellega korraldatud jäätmeveo leping sõlmiti, mingeid eeliseid, ei saa teiste ettevõtjate kaebeõigust välistada. Nimelt riivab kohaliku omavalitsuse eelkirjeldatud tegevus ettevõtja õigust võrdsele kohtlemisele, sest seeläbi võimaldatakse konkurendile lepingu sõlmimine teistsugustel tingimustel, kui toimus konkurss. Eelis, mida kaebuse esitanud ettevõtja kaebuse rahuldamisega saavutaks, on konkurendi õigusvastase eelise kõrvaldamine, mis omakorda võib kaasa tuua uue konkursi läbiviimise vajaduse. Käesoleval juhul leiab kaebaja (ettevõtja, kes osales konkursil ning kes varasemalt osutas Kuusalu vallas jäätmeveo teenust), et vaidlustatud haldusaktiga on vahetult pärast konkursi lõppu õigusvastaselt tõstetud jäätmeveo teenustasusid OÜ-ga ** sõlmitud jäätmeveo lepingu osas. Kaebaja tugineb siinjuures konkursi läbiviimise ja korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimise ajal kehtinud Kuusalu valla korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendi § 8 lõikele 6, mille kohaselt ei saa vedajale makstavaid teenustasusid muuta mitte sagedamini kui üks kord ühe aasta jooksul, kuid mitte varem kui aasta pärast lepingu sõlmimist. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et kohus kontrolliks, kas teenustasude tõstmine on toimunud seaduslikult. Küsimused, kas Juhendi § 8 lõike 6 osaline kehtetuks tunnistamine (ühe aasta nõude osas) alates 01.02.2006 sai olla vaidlustatud korralduse andmise aluseks ning kas saastetasu tõus õigustas teenustasude tõstmist, on kaebuse põhjendatuse, mitte aga kaebeõiguse küsimused.
- Kuna halduskohus on jätnud kaebuse ebaõigesti kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata ning kaebuse põhjendatust ei ole kontrollitud, tuleb asi saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik rahuldada AS * taotlust tema kaebuse rahuldamise osas. Halduskohus peab asja sisulisel läbivaatamisel hindama, kas vaidlustatud korralduse andmine tõi endaga kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise. Võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud, kui eelise andmiseks tulenes õigusaktidest konkreetne keeld või eelis oli muul viisil põhjendamatu. Põhjendatud ebavõrdne kohtlemine on lubatud. Kui õigusaktidest haldusakti andmise keeldu ei tulenenud, oli kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse küsimus otsustada, kas muuta lepingu tingimusi või korraldada uus konkurss. Halduskohus peab sellisel juhul kontrollima, kas vaidlustatud korraldus on antud kaalutlusvigadeta.
- Apellant taotleb menetluskulude hüvitamist. Kohtukulud koosnevad riigilõivust 20 krooni ning õigusabikuludest 16 520 krooni. Kuna ringkonnakohus saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, kuulub kohtukulude jaotamise küsimus lahendamisele halduskohtus pärast kaebuse põhjendatuse hindamist. Viive Ligi Lauri Madise Kaire Pikamäe 7