Obsah (7)

§ 26§ 291§ 647§ 56§ 58§ 77§ 648

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Kai Kullerkupp ja Urmas Reinola Otsusese tegemise aeg ja koht 29. septem

) § 58 alusel oli kohtutäituril õigus vara ümber hinnata juhul, kui vara ei õnnestunud müüa enampakkumisel vara arestimise aktis märgitud hinnaga.

§ 26

sätestas võlgniku äravõtmatu õigusena viibida täituri poolt teostatavate täitetoimingute juures ning esitada arvamusi vara kuuluvuse ja hinna kohta ning kaevata täituri tegevuse peale täitevosakonna juhatajale või kohtusse.

§ 291

lõike 1 kohaselt tuli võlgnikule, sissenõudjale, asjatundjale ja teistele täitetoimingust osavõtvatele isikutele teatada täitetoimingust ja nende kohustustest täitekutsega. Vara ümberhindamise ja korduvenampakkumise läbiviimise korraldamise ja vara sissenõude katteks sissenõudjale ülemineku osas on täitetoimiku materjalidest nähtuvalt kohtutäitur informeerinud ja läbirääkimisi pidanud vaid sissenõudjaga, võlgnikku täitetoimingute läbiviimisest ei teavitatud. Seega oli kostjatelt võetud võimalus realiseerida oma kaebeõigust täitetoimingute teostamise seaduslikkuse kontrollimiseks. Korduvenampakkumise korraldamine ümberhindamise hinnaga ning vara ilma võlgnikku teavitamata sissenõudjale üleandmine oluliselt väiksema alghinnaga kui arestimisaktis kajastatud on käsitletav enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisena. Kordusenampakkumise läbiviimise ajal kehtinud

§ 647

kohaselt tunnistab kohus enampakkumise selle oluliste tingimuste rikkumisel kehtetuks viie aasta jooksul, hagiavalduse esitamisel kehtiva

§ 647

redaktsiooni kohaselt tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast. Kuna hagejad said teada kordusenampakkumise läbiviimisest alles AS-i H poolt hagi esitamisel Tallinna Linnakohtusse (

1. märtsil
2. a.), tuleb lugeda hagiavaldus kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tähtaegselt esitatuks. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. AS H leiab, et ta ei ole asjas õige kostja.

§ 56

kohaselt vastutab enampakkumise korraldamise eest ainult kohtutäitur, kes enampakkumise läbi viib. Kui hagejad leiavad, et kordusenampakkumise läbiviimisel on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi, on neil võimalik nõue esitada kohustust väidetavalt rikkunud isiku ehk Eesti Vabariigi, mitte sissenõudja vastu. Hagi esitamise hetkel kehtiva

§ 647

kohaselt tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Kuna hagi esitamisel kuulub kohaldamisele sel hetkel kehtiv

redaktsioon, siis on hagejate nõue aegunud. Hagejad olid teadlikud täitemenetluse algatamisest ja vara arestimisest. Kohtutäitur edastas hagejatele teate vara ümberhindamise ja kordusenampakkumise korraldamise kohta, viimase kohta on avaldatud ka kuulutus

§-s 61 sätestatud viisil. Enampakkumise olulisi tingimusi ei ole rikutud. Eesti Vabariigi arvates ei saa vaidluse esemeks olla hagejate väited täituri poolt

§-de 26 ja 28 rikkumise kohta. Hagejad on vaidlustanud vaid kordusenampakkumise, mitte

1. septembril
2. a. toimunud enampakkumist. Esmased täitekutsed olid hagejad kätte saanud, täitemenetlusest ja enampakkumisest olid nad teadlikud. Hagejad soovivad vaidlustada enampakkumise eelkõige põhjusel, et hagejad ei olnud teadlikud kordusenampakkumise läbiviimisest 30% madalama hinnaga, kui arestimise aktis märgitud. Hagejad on möönnud, et täituril oli õigus vastavalt

§ 58

sätetele vara ümber hinnata kuni 50 % madalama hinnaga ja müüa vara alla arestimisaktis märgitud hinna. Täitetoimikust 3 nähtub, et võlgnikele on korduvenampakkumisest lihtkirjaga teatatud, samuti on teadaanne korduvenampakkumise toimumisest avaldatud Riigi Teataja Lisas nr. xxx. oktoobril 2000. a. Hagejatele oli hiljemalt 12. detsembriks 2000. a. teada, et nende vara anti üle AS-ile H ning neil oli 10 päeva jooksul võimalus vaidlustada

§ 77lõikes 1 sätestatud korras täituri poolt kordusenampakkumise hinna määramist.

Hagejad ei ole täitemenetluse käigus ega täitemenetluse järgselt vaidlustanud ühtegi täituri toimingut. Viis aastat hiljem enampakkumise vaidlustamise põhjused on otsitud ja pahatahtlikud ning nõue on aegunud. Esimese astme kohtu otsus

1. märtsi
2. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata nõuete aegumise tõttu. Otsuse kohaselt ei ole
3. novembril
4. a. toimunud korduvenampakkumisega rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Kuulutus korduvenampakkumise läbiviimise kohta on avaldatud

§-s 61 sätestatud viisil väljaandes Ametlikud Teadaanded nr. xxxx

1. oktoobril
2. a. ja selles on märgitud, et Harju Maakohtu täitevosakond müüb kordusenampakkumisel
3. novembril
4. a. x maakonnas x vallas x alevikus kahekorruselise 5-toalise elamu hinnaga 574.000 krooni. Täitemenetluse tõhususe huvides piisab võlgniku enampakkumisest teavitamiseks, kui kohtutäitur on edastanud kirjaliku täitekutse võlgniku viimase teadaoleva elu- või asukoha aadressil ja avaldanud enampakkumise kuulutuse. Sellisel juhul ei takista võlgniku täitetoimingu juurde ilmumata jätmine täitetoimingu läbiviimist. Vastavalt

sätetele tuleb seega lugeda, et hagejad pidid olema teadlikud korduvenampakkumise läbiviimisest. Kordusenampakkumise läbiviimise ajal kehtinud

§ 56

kohaselt vastutas enampakkumise korraldamise eest kohtutäitur, kes enampakkumise läbi viis. Seega ei ole AS H asjas õige kostja.

§ 58

sätestab, et kui vara ei müüda enampakkumisel ja selle müümine vara arestimise aktis märgitud hinnaga osutub võimatuks, võib kohtutäitur vara alla hinnata kuni 50% ulatuses, võrreldes vara arestimise aktis märgitud hinnaga.

§ 648lõike 1 kohaselt on sissenõudjal õigus vara endale jätta ümberhindluse hinnaga.

Vaidlusalune elamu anti sissenõudjale AS-le H üle

1. detsembril
2. a. 30% madalama hinnaga, kui oli arestimisaktis kajastatud hind. Seega on kohtutäitur toiminud seaduse kohaselt.

§ 26

ja 28 sätete rikkumisi oli hagejatel võimalik vaidlustada 10 päeva jooksul, esitades kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile, seda nad aga teinud ei ole. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata sisuliselt. Hagi esitamise ajal kehtinud

§ 647

sätestas, et kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Kordusenampakkumine on läbi viidud

1. novembril
2. a., hagi on esitatud
3. septembril
4. a., seega on põhjendatud kostjate taotlus kohaldada nõude aegumist. Apellatsioonkaebus Apellandid taotlevad Harju Maakohtu
5. märtsi
6. a. otsuse tühistamist ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kordusenampakkumine, mille kehtetuks tunnistamist apellandid taotlesid, viidi läbi
7. novembril
8. a. Täitemenetluse seadustiku redaktsioon, mis kehtis kordusenampakkumise läbiviimise ajal, sätestas enampakkumise kehtetuks tunnistamise tähtajaks 5-aastase aegumistähtaja. Apellandid pöördusid kohtusse
9. septembril
10. a., seega tuleb hagi esitamine lugeda tähtaegseks. Maakohus ei ole motiveerinud otsuse seda osa, milles leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata ka sisuliselt. Vastustajate seisukohad 4 Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus on õigesti leidnud, et apellandid olid teadlikud alates täitemenetluse algatamisest täitemenetluse läbiviimisest. Pikema aja jooksul oma õiguste kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle õiguse teostamise lubamatuse. Kohtu poolt aegumise kohaldamine on olnud põhjendatud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse tühistamiseks. Maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata, küll tuleb otsuse motiive täpsustada. Hagi on esitatud
11. novembril
12. a. täitemenetluses toimunud vallasvara (hoonete ja rajatiste) enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlusaluse enampakkumise ajal kehtis

1. peatüki
2. jao
3. jaotises vallasvara müügi kohta sätestatud § 647 redaktsioonis, mille kohaselt kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks viie aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
4. märtsil
5. a. jõustus nimetatud säte redaktsioonis, mille kohaselt sättes märgitud tähtajaks on üks aasta. Kolleegium leiab, et tegemist on hagi aegumistähtajaga. Vaidlusalune hagi on esitatud
6. septembril
7. a. ja kostjad on palunud kohaldada aegumist. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hagi on aegunud. Enampakkumise toimumise ajal kehtis nõudele 5-aastane aegumistähtaeg, kuid
8. märtsil
9. a. seda lühendati ja seadusandja ei kehtestanud rakendussätet selle kohta, kuidas arvestada aegumistähtaega juhtudel, mil varem kehtinud aegumistähtaeg ei ole veel möödunud.

§ 647muutmise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 4 lõikes 1 sätestati, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedasi suhteid; sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse üldisest mõttest. Kolleegium leiab, et kooskõlas osundatud sättega tuleb kohaldada analoogiat sama TsÜS-i § 178 lõikega 3, milles sätestati põhimõte, mille kohasel juhul, kui enne uue seaduse jõustumist kehtinud hagi aegumistähtaeg ei ole seaduse jõustumise ajaks möödunud ja uues seaduses sätestatakse varasemast aegumistähtajast lühem aegumistähtaeg, kohaldatakse uues seaduses sätestatud aegumistähtaega, arvutades selle algust seaduse jõustumisest. Seega tuli vaidlusaluse hagi aegumistähtajaks pidada alates

1. märtsist
2. a. ühte aastat, lugedes selle algust TsMS § 647 uue redaktsiooni jõustumisest
3. märtsil
4. a. Seega lõppes vaidlusaluse hagi aegumistähtaeg
5. märtsil
6. a. Uue TsÜS-i jõustumine
7. juulil
8. a. seda aegumistähtaega vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÜÕS; TsÜS ja REÕS RS) § 9 lg. 1 lausele 1 ei mõjutanud. Seega on hagi aegunud ja tuleb ainuüksi seetõttu jätta rahuldamata. Muudel asjaoludel ei ole vaidluse lahendamiseks tähtsust ja nende käsitlus tuleb otsusest välja jätta. Apellatsioonimenetluse kohtukulu jaotamist ei ole vastustajad taotlenud. Kai Kullerkupp Urmas Reinola Malle Seppik