nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, 1 2-06-2846 lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 10.02.2006.a. esitas R.Ghagi M.V`i vastu 18 000,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja M.V (endise perekonnanimega M) Tallinnas asuva korteriomandi mõttelise osa kaasomanikud. Korteriomanikud tegutsevad elamu haldamisel ühiselt ning kannavad mõtteliste osade majandamise kulutused vastavalt nendele kuuluvate osade suurustele. Elektrienergia eest tasumine toimub maja üldarvesti järgi kostja ja AS`i vahel sõlmitud lepingu nr 17833306 alusel ning elamule arvestatud elektrienergia kogust jaotatakse korterite vahel lähtudes korterisiseste mõõtjate näitudest. Vastavalt korteriomanike kokkuleppele oli kohustatud ASpoolt elamule esitatud arveid maksma kostja, kellele kaasomanikud on igakuiselt tasunud korterites tarbitud elektri eest. Kostja jättis oma kohustuse täitmata ja alates 2002.a jaanuarist ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud, mille tulemusel on elamul tekkinud ASees võlgnevus, mis seisuga 17.08.2004.a oli 56 822,10 krooni. Elektri väljalülitamise vältimiseks asus võlga kustutama hageja. Hageja tasus ASnõudel 25.08.2004.a ja 27.08.2004.a 30% võla summast, s.o 18 000,00 krooni. Ülejäänud võlgnevuse tasumiseks sõlmis AS hagejaga 08.09.2004.a kokkuleppe nr 1027E, mille alusel tasus hageja perioodil 15.10.2004.a kuni 15.10.2005.a graafiku alusel koos intressidega 59 386,53 krooni, millest kostja isiklik võlgnevus oli 46 822,00 krooni. Kostja M.V (endise perekonnanimega M) on oma võlgnevust tunnistanud, mida tõendab tema 15.08.2005.a võlakiri. Võlakirja järgi on kostja kohustatud tasuma hagejale 46 822,00 krooni igakuiste osamaksetena summas 3 000,00 alates septembrist 2005.a. Kostja ei ole asunud võlga tasuma. Kuna võlakirja järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt 3 000,00 krooni, siis hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 18 000,00 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 18 000,00 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukuluna tasutud riigilõivu 1 250,00 krooni. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagimaterjalide kättetoimetamisest 14 päeva jooksul kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 18.02.2006.a kostja abikaasale, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 2 2-06-2846 VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. VÕS § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 18 000,00 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt
§ lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt
Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Arne Kolnes Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.