2-04-119/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-119 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Ande Tänav Tsiviilasi MTÜ S D hagi MTÜ E.M vastu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.03.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MTÜ E.M apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad hageja MTÜ S D, esindajad Valery Golubenko ja Vladimir Ermakov; kostja MTÜ E.M, esindaja Marko Siil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 10.03.2006 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
3. MTÜ S D esitas 09.02.2004 kohtule hagi MTÜ E.M vastu, paludes tunnistada kehtetuks juhatuse 30.01.2004 otsus, millega arvati hageja maleliidu liikmete hulgast välja. Kostja juhatuse otsusega arvati S D välja E.M liikmete hulgast seoses viimase maine tahtliku ning jätkuva kahjustamisega erinevates riiklikes ja rahvusvahelistes institutsioonides. Hageja pidas nimetatud otsust ebaseaduslikuks ja põhjendamatuks, vaidlustades seda nii sisulisest kui protseduurilisest küljest. Hageja ei ole kahjustanud kostja mainet, hageja poolt kostja maine kahjustamist ei ole otsuses põhjendatud ega viidatud ühelegi tõendile. Kostja ei ole antud küsimuses hagejalt seletust nõudnud, samuti ei kutsutud hagejat juhatuse koosolekule. Vaidlusalune otsus tehti tagaselja. Põhikirja p 33 ei luba juhatusel teha tagaseljaotsust koosolekut kokku kutsumata. Kostja tegi otsuse koosolekut kokku kutsumata ning sellest ei nähtu, et otsuse poolt oleks hääletanud kõik juhatuse liikmed. Otsusele ei ole lisatud kvoorumilehte, märkimata on poolthääletanute nimed. Otsuses on märgitud kaheksa juhatuse liikme olemasolu, tegelikult on juhatuses seitse liiget. Kostja vastuväited
4. MTÜ E.M hagi ei tunnistanud. Hageja rikkus põhikirja p 18.6 nõudeid. Hageja pöördus kostja mainet kahjustavate kirjadega Eesti Olümpiakomitee, Eesti Vabariigi Presidendi, Kultuuriministeeriumi, peaministri ja Rahvusvahelise Maleföderatsiooni poole. Kirjades sisaldus moonutatud informatsioon. Kostja saatis hagejale 04.11.2003 kirja, milles viitas sellele, millist hageja tegevust peab kostja oma maine kahjustamiseks ning tegi ettepaneku lahendada erimeelsused. Hageja keeldus kompromissi otsimisest ning jätkas kostja maine kahjustamist. 07.02.2004 toimus kostja üldkoosolek, kus koosoleku juhataja tegi hageja esindajale ettepaneku esitada väljaarvamise otsus üldkoosolekule ülevaatamiseks. Hageja seda ei soovinud. Kostja juhatus ei pidanud hagejat juhatusse kutsuma, sest sellist kohustust kostja põhikiri ette ei näe. Juhatuse 30.01.2004 koosolek oli otsustusvõimeline ning otsused on vastu võetud kooskõlas kostja põhikirja ja mittetulundusühingute seadusega (MTÜS). Kostja juhatuses on kaheksa liiget. Maakohtu otsuse põhjendused
5. Harju Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks E.M juhatuse 30.01.2004 otsuse, millega arvati hageja välja kostja liikmete hulgast. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva mittetulundusühingu organi otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Hageja vaidlustas kostja juhatuse 30.01.2004 otsuse, millega arvati hageja liikmete hulgast välja seoses kostja maine tahtliku ning jätkuva kahjustamisega. MTÜS § 29 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Põhikirja p-s 33 ei ole suurema esindatuse nõuet ette nähtud. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on põhikirja p 33 järgi nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ja neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Vaidlusalune juhatuse otsus on vormistatud protokollina, koosolekus osales kuus juhatuse liiget H.O, K.K, P.L, . J.E , M.S ja J.E. Protokolli kohaselt olid otsuse poolt kõik kohalviibijad, s.h J.E. Hagejale antud protokolli väljavõttes on aga märgitud, et otsus võeti vastu kirjalikus menetluses, milles otsuse poolt oli kuus juhatuse liiget ja kaks ei osalenud. Kostja esindaja selgituste kohaselt võeti otsus vastu juhatuse liikmete kohalolekul, kirjalikku menetlust ei toimunud, alla kirjutasid kõik kohalviibinud juhatuse liikmed, sest eeldati hagejapoolseid süüdistusi. Kostja juhatuse otsuse väljavõte (tl 103), milles on märgitud, et otsus on vastu võetud kirjalikus menetluses, on eksitav ega ole kooskõlas protokolli originaaldokumendiga. Kohtule esitatud juhatuse koosoleku originaalprotokoll ei kajasta kirjalikku menetlust, mistõttu on asjakohatu hageja viide MTÜS § 29 lg-le 3, mille kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Kuna koosolekul osales üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei olnud ette nähtud suurema esindatuse nõuet, ei rikkunud kostja otsuse vastuvõtmisel eelnimetatud protseduurireegleid.
6. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja väiteid kostja liikmeskonna ja registrikannete tegemise aja osas. Põhikirja p 27 kohaselt kehtivad juhatuse liikmete volitused kaks aastat arvates nende määramisest üldkoosoleku poolt. Juhatuse liikmeteks olid H.O, K.K, P.L, M.S, J.E ja A.T, kes valiti 29.06.2002, J.S 25.06.2003 ja J.N 23.02.
7. Otsuse vastuvõtmisel kvoorumi nõuet ei rikutud. Põhikirja p 32 alapunkti 2 kohaselt on juhatuse pädevuses liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast väljaarvamise otsustamine. Põhikirja p 15 alusel võib liikme liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt liitu moraalselt või materiaalselt. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Vaidlusalune otsus ei kajasta peale väljaarvamise aluse (põhikirja p 15) 2 sisulisi põhjendusi ehk p-s 15 nõutut, millises tegevuses või tegevusetuses see seisnes ja milline oli oluline kahju kostjale kui tugiorganisatsioonile. Väljaarvamise põhjusena on märgitud kostja maine tahtlik ning jätkuv kahjustamine erinevates riiklikes ja rahvusvahelistes institutsioonides. Kostja on küll esile toonud hageja pöördumised Eesti Olümpiakomitee, EV Presidendi, Kultuuriministeeriumi, peaministri ja Rahvusvahelise Maleföderatsiooni poole, väites, et põhjendamatud süüdistused kostja aadressil pole jätnud kahjustamata kostja mainet, kuid ainuüksi kõnesolevad pöördumised ei saa olla hageja liidu liikmete hulgast väljaarvamise aluseks. Kohus möönab, et mitmed hageja pöördumised viitavad asjaolule, et hageja ei otsi probleemidele ühingu siseselt lahendusi. Põhikirja p 18 alapunkt 6 järgi kohustub liidu liikmeks olev ühing hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest. Põhikirja p-s 15 on sätestatud, et väljaarvamise aluseks on kostja oluline moraalne või materiaalne kahjustamine. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja tegevuse tulemusena oleks kostja maine langenud. Seega ei olnud hageja väljaarvamine põhikirja p 15 alusel piisavalt põhjendatud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
8. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Otsuse tegemisel rikkus kohus TsMS § 442 lg-t 8, sest ei põhjendanud kostja väidetega mittenõustumist, ei analüüsinud kõiki tõendeid ega põhjendanud kostja tõendite arvestamata jätmist. Kuigi kohus möönis, et hageja mitmed pöördumised viitavad tema konfliktsusele, asus ta seisukohale, et nimetatud asjaolud ei saanud olla aluseks hageja väljaarvamisele, kuna puuduvad tõendid, et kostja maine oleks langenud. Apellant sellega ei nõustu ning on seisukohal, et hageja väljaarvamine kostja liikmete hulgast oli kooskõlas põhikirjas sätestatud põhimõtetega. 30.01.2004 otsuse vastuvõtmiseks olid välja kujunenud nii faktilised kui ka õiguslikud alused. Hageja tegevus perioodil aprill 2003 kuni jaanuar 2004 oli ilmselgelt kostjat halvustav ja pahatahtlik.
9. Kohus on jätnud põhjendamatult hinnanguta kostja alljärgnevad väited ja esitatud tõendid. Hageja, aktsepteerimata kostja juhatuse 26.03.2003 otsust, pöördus Eesti Olümpiakomitee ja Vabariigi Presidendi poole, süüdistades kostja juhatust malereeglite rikkumise heakskiitmises. Hageja eesmärk oli näidata kostjat kui organisatsiooni, kes ei tunne malereegleid. Ka hageja esitatud 11.02.2004 artiklist nähtub, et kostja liikmed peavad pöördumist Vabariigi Presidendi poole Eesti malet oluliselt kahjustavaks tegevuseks. Kuigi kostja tõendas, et hageja pöördumised olid ainetud ja kantud soovist kahjustada kostja mainet, ei võtnud maakohus seisukohta jõustunud kohtuotsustes tuvastatud kostja käitumise õiguspärasuse ja hageja alusetute süüdistuste suhtes (hageja vaidlustas kostja juhatuse 26.03.2003 otsuse kohtus, kuid tema hagi jäeti rahuldamata).
10. Analoogiline olukord oli kostja juhatuse 06.08.2003 otsusega, millega kostja kehtestas tingimused rahvusvahelistest tiitlivõistlustest osavõtmiseks. Kuna hageja liikmete hulgas oli isikuid, kes spordiseadusest ja nimetatud otsusest tulenevalt ei saanud Eestit esindada, asus hageja rünnakule kostja vastu, süüdistades viimast diskrimineerimises. Ka selles vaidluses tehtud kohtuotsustes leiti, et kostja otsus on kooskõlas õigusaktidega. Maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel nimetatud kohtuotsustega. Kuna kohtuotsustega on tuvastatud kostja juhatuse 06.08.2003 otsuse seaduslikkus, on hageja süüdistused õigusvastased. Seega, arvestades hageja alusetuid süüdistusi kostja aadressil ja nende levitamist paljudes riiklikes institutsioonides, polnud kostja õigustatud vastu võtma muu sisuga kui hageja väljaarvamise otsust. Hageja käitumine ei olnud male üldistes huvides, vaid kantud soovist saavutada oma liikmetele õigusi, mida kehtiv seadusandlus ette ei näe. Selle täideviimiseks süüdistas hageja kostjat nende institutsioonide ees, kellest sõltub Eesti male ja selle toetamine. Hageja 3 tegevus oli vastuolus ka TsÜS §-ga 138, mille kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usu. Antud juhul oli hageja eesmärgiks faktide meelevaldse ja moonutatud esitamise läbi kostja näitamine halvas valguses. Maakohus ei hinnanud hageja pöördumiste tõepärasust ja seda, kas vastava info edastamine on aktsepteeritav. Otsuse tegemisel on lähtutud vaid formaalsusest. Kohus ei arvestanud, et juriidilistel isikutel on äärmiselt keeruline tõendada oma maine kahjustamist. Antud juhul pani hageja enda käitumine kostja sundseisu, milles juhatus pidi otsustama, kuidas toimida. Vastus apellatsioonkaebusele
11. Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja nõustub maakohtuga, et kostja maine langemine on tõendamata. Vastavalt Spordiseadusele omab spordialaliit (föderatsioon) ainupädevust ja täidab avalikõiguslikke funktsioone, mis ei ole iseloomulik vabatahtlikul ühinemisel põhinevale korporatsioonile. Kuna kostjale on seadusega antud teatud funktsioonide täitmiseks ainupädevus, on huvitatud isikutel oma õigusi sageli raske kaitsta. Riigis saab eksisteerida vaid üks spordialaliit, mistõttu ei ole sellesse kuulumine hinnatav vabatahtlikuna, sest vaid selle organisatsiooni kaudu S riigieelarvest finantseerimine ning saab osaleda rahvusvahelises maleelus. Vastustaja ei varjagi oma kriitilist suhtumist apellandi juhatusse kui haldusorganisse, kuid ei arvusta juhatuse tegevust eraõiguslike funktsioonide täimisel. Ainupädeval haldusorganil ei saa olla ärimainet, kuna puuduvad konkurentsisuhted. Eelnev aga ei tähenda, et hageja ei austa E.M-u ja selle koosseisu kuuluvaid maleklubisid. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Küll nõustub kolleegium kaebuse väidetega selle kohta, et maakohus ei ole eraldi hinnanud kõiki kostja väiteid ja esitatud tõendeid. See aga ei muuda kaevatava otsuse lõppjäreldust ebaõigeks, mistõttu jätab ringkonnakohus otsuse kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 muutmata.
13. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja juhatuse otsus hageja väljaarvamisest E M liikmete hulgast ei olnud seaduse ega põhikirjaga kooskõlas. M juhatuse 30.01.2004 otsuses süüdistati hagejat E.M maine tahtlikus ning jätkuvas kahjustamises erinevates riiklikes ning rahvusvahelistes institutsioonides, tuginedes põhikirja p-le
14. Põhikirja p 15 rakendamine eeldab maleliidu olulist moraalset või materiaalset kahjustamist. Seega pidi kohus asja lahendamisel kontrollima, kas esines põhikirjas sätestatud alus liikme liidust väljaarvamiseks. Kuna hageja vaidlustas juhatuse otsuse ka sisu osas, tuginedes väitele, et ta ei ole kunagi soovinud E.M mainet kahjustada, vaid otsis abi oma liikmete õiguste kaitsel, tuli kostjal 30.01.2004 otsuse aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Maakohus märkis õigesti, et kostja ei esitanud tõendeid oma maine väidetava kahjustamise kohta. Ka selle kohta, et hageja eesmärgiks oli E.M maine kahjustamine (moraalse kahju tekitamine) ei ole kohtule ühtegi tõendit esitatud. Kostja sellekohased väited jäid paljasõnalisteks. Kohtule esitatud tõendid kinnitasid pigem hageja väidet, et tema tahtlus ei olnud suunatud kostja maine kahjustamisele, vaid probleemide lahendamisele. See, et hageja kritiseeris maleliidu juhatuse tegevust ja otsis abi kohalikku Ssse kuuluvate noormaletajate õiguste kaitseks, ei tõenda soovi kahjustada kostja mainet ega selle tegelikku kahjustamist. Asjaolu, et kohtulikud vaidlused lahenesid hageja kahjuks, ei ole võimalik hinnata apellandi soovitud viisil. Sellest ei ole võimalik järeldada hageja pahatahtlikkust.
15. Kolleegium ei nõustu apellandi hinnanguga, et hageja tegevus vaidlusalusel perioodil oli ilmselgelt kostjat halvustav ja pahatahtlik ning et 30.01.2004 oli välja kujunenud olukord, 4 milles ei olnud enam võimalik teistsugust otsust teha. Hageja pöördumised mitmetesse riiklikesse institutsioonidesse, s.h kohtusse, neid väiteid ei kinnita. Maakohtul ei olnud alust hinnata hageja pöördumisi ainetuiks, nagu soovib apellant, ega teha nende põhjal järeldust, nagu oleksid pöördumised kantud soovist kahjustada kostja mainet. Küll võib esitatud tõenditest järeldada, et pooltevaheline konflikt olid paisunud nii mahukaks, et vajas lahendamiseks kolmandate isikute, s.h kohtu, abi. Erimeelsuste lahenemine ühe poole kasuks ei tõenda aga üheselt teise poole käitumise seadusevastasust (ka juhul, kui see pool jääb kohtuvaidluses kaotajaks), nagu märgitakse apellatsioonkaebuses. Arvestada tuleb ka seda, et E.M puhul ei ole tegemist tavapärase mittetulundusühinguga, vaid isikuga, kes täidab ühtlasi ka avalik-õiguslikke funktsioone. Samas peab nõustuma ka apellandiga, et tekkinud probleemide konstruktiivsed lahendused peituvad eelkõige läbirääkimistes. Teistsugune tegevus võib kahjustada mõlemat poolt. R.Allikvere Ü.Jänes A.Tänav 5