2-06-3862/1

2-06-3862 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2006.a Tallinn Tartu mnt 85, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-3862 Tsiviilasi AS EMT hagi R.M vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja AS EMT (registrikood xxx, asukoht Valge 16, Tallinn), esindaja Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4, Tallinn) Kostja R.E (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.09.2006.a. tsiviilkantselei kaudu Tartu mnt 85, Tallinnas esindajad Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista R.E AS EMT kasuks viivis 1133 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kolm) krooni ja 70 senti. Menetluskulude jaotus Jätta AS EMT ja Eesti Vabariigi poolt kantud menetluskulud R.E kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused 1 2-06-3862 Hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista summa 2267,40 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.06.2002.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma. Hageja esitas lepingu alusel kostjale arved kokku summas 1133.70 krooni. Vastavalt teenuste osutamise tingimustele, millega kostja on lepingut sõlmides nõustunud, oli arve tasumisega viivitamisel viivise määraks 0.15% päevas tasumata summalt. Nimetatud viivise määra alusel oli hagejal hagi esitamise ajal õigus nõuda kostjalt viivist 1777.07 krooni, mida hageja vähendas ja palus viivisena välja nõuda põhivõlaga sama suure summas s.o 1133.70 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt- kinnitas, et on võla ammu tasunud, kuid tõendit selle kohta esitada ei ole ning oli seetõttu nõus tasuma võla uuesti. Kostja vaidles vastu viiviste nõudele. 30.05.2006.a saabus kohtule hageja taotlus hagi hinna vähendamiseks 1133,70 krooni võrra, kuna kostja tasus hagejale peale hagi esitamist võlgnevuse põhiosa. Kohus määras 16.08.2006.a määrusega asja menetlemiseks kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel, kuna pooled olid kirjaliku menetlusega nõus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamisseaduse 12 lg 1 kohaldatakse kestvuslepingute puhul alates 01.07.2002.a uues tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Poolte vaheline leping oli sõlmitud 14.06.2002.a, kuid kuna tegu on kestvuslepinguga, tuleb alates 01.07.2002.a kohaldada uut tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS) ja võlaõigusseadust (VÕS). Poolte vahel oli sõlmitud leping (t lk 5), millega kostja nõustus ka EMT teenuste kasutamise üldtingimustega (tl 8-14). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja osutas kostjale nimetatud lepingu alusel teenust. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved: 31.12.2002 summas 565.85 krooni, 31.01.2003.a summas 568.45 krooni ja 28.02.2002.a 28 krooni (t lk 6-8). Kostja ei esitanud tõendeid, et on arved õigeaegselt tasunud, kuid tasus võlgnevuse kohtumenetluse käigus (t lk 25-26). Hageja loobus võlgnevuse nõudest, kuid palus välja mõista viivise. Eelnimetatud üldtingimuste p 5.12 kohaselt oli hagejal õigus nõuda viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohutuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks leotakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Pooled leppisid lepingut sõlmides kokku kõrgemas intressimääras, kui on sätestatud seadusega. Kostja ei täitnud lepingujärgset kohustust tasuda teenuse eest nõuetekohaselt, mistõttu tuleb temalt viivis välja mõista hageja poolt nõutud summas. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda ja lõike 1 alusel jäävad kostja kanda ka kohtu poolt asja läbivaatamisel tehtud kulud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt mõistetakse juhul, kui hageja loobub hagist või võtab hagi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kostja menetluskulud välja mõista kostjalt. 2 2-06-3862 Hageja loobus nõudest osaliselt, sest kostja oli põhivõla tasunud ja seetõttu tuleb menetluskulud siiski välja mõista täies ulatuses kostjalt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 3