Obsah (5)

§ 407§ 468§ 173§ 162§ 174

2-06-6385 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-6

) § 306 lg 1 ning § 307 lg 1 kohaselt kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 11.05.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

3. a. on hageja esitanud kohtule taotluse hagihinna vähendamiseks, kuna peale hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud võlgnevuse põhiosa 984,06 krooni ja viivised summas 34,94 krooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 949,12 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on 12.03.2003.a sõlmitud liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja pidas oma kohustustest kinni, kuid kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis hageja ees võlgnevus. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hagi esitamise seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 984,06 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,15% päevas. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale viivistena 1 424,43 krooni. Kuna viivis ületab põhivõla, vähendas hageja, lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas ka Eesti Vabariigi kohtupraktikat, viivise nõuet põhivõla suuruseni, s.o. 984,06 kroonini. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama.
6. a. on hageja esitanud kohtule taotluse hagihinna vähendamiseks, kuna peale hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud võlgnevuse põhiosa 984,06 krooni ja viivised summas 34,94 krooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 949,12 krooni. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb

§ 407

lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

2 2-06-6385 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hannes Olev Kohtunik 3