TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1001 Otsuse avalikult kuulutamise 06.10.2006 , aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.P. esindaja vandeadvokaat Eerik Entsiku kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 28.03.2006 otsuse „Juhtimisõiguse peatamise otsuse nr. 2741 09.04.2005 täitmise peatamise kehtetuks tunnistamine“ peale haldusakti tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 26.09.2006 , avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Resolutsioon Rahuldada A.P esindaja vandeadvokaat Eerik Entsiku kaebus. Tühistada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse A.P suhtes tehtud 28.03.2006 otsus „Juhtimisõiguse peatamise otsuse nr. 2741 09.04.2005.a. täitmise peatamise kehtetuks tunnistamine“ . Kohtuotsuse edasikaebe kord: Välja mõista Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt A.P. kasuks riigilõivu 10.- krooni (kümme krooni) Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 06.10.
- Tartu Halduskohtu menetluses on A.P esindaja kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse otsustusele 28.03.2006 „Juhtimisõiguse peatamise otsuse nr. 2741 09.04.2005 täitmise peatamise kehtetuks tunnistamine“ peale. Kaevatava otsustuse kohaselt : Tartu Ringkonnakohtu otsuse 3-05-289 28.03.2006 alusel tunnistan kehtetuks ARK 29.04.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr. 2741 09.04.2005 täitmise peatamise. Juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest arvates. Juhtimisõiguse peatamise otsuse nr. 2741, 09.04.2005 alusel oli Teie juhtimisõigus LS § 41´3 alusel eelnevalt peatatud ajavahemikul 09.04..2005 kuni 29.04.2005, so. 20 päeva. Kuna eelneva perioodi jooksul oli peatatud Teie juhtimisõigus 20 päeva, lõpeb Teie juhtimisõiguse peatamise tähtaeg 07.03.
- Juhtimisõigus taastatakse uue otsuse alusel LS § 44 lg 1 kehtestatud korras. Kaebaja esindaja on välja toonud asjaolud, et otsuse andmise õigusliku alusena ei ole viidatud ühelegi õigusnormile. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas oli ARK poolt võimalik kaevatavas otsuses vastuolus LS § 77´3 lg 4 sätestatuga muuta kaebaja juhtimisõiguse peatamise kestust pikemaks , kui LS § 77´3 lg 4 sätestatud kaheteistkümneks kuuks arvates otsuses märgitud tähtajast. Seega on ebaõigesti piiratud kaebaja põhiõigusi ja –vabadusi ning muid subjektiivseid õigusi ning kaevatav otsus on ametniku omavoli , mille põhjuseks võib olla teadmatus otsuse aluseks oleva seaduse kehtetusest või olukorra ebaõige tõlgendusviis. Kaebaja esindaja viitab ka Karistusseaduses rakendavatele üldpõhimõtetele ning viitab halduspõhimõtetele, mille kohaselt on seadusel tagasiulatuv jõud, mis loob kodaniku jaoks soodsamad õiguslikud tagajärjed. Samas toob kaebaja esindaja välja põhiseaduse § 23 lg 2 teise lause, mille kohaselt tuleb kergemat karistust kohaldada, kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse. Kaebaja esindaja taotleb kaevatava otsustuse tühistamist ning taotleb välja mõista kaebaja kasuks õigusabikulud 14.160.- krooni. Vastustaja on esitanud kohtule taotluse asja menetleda ilma vastustaja esindaja osavõtuta ning on esitanud kirjalikud seisukohad kohtule 21.06.
- Vastustaja ei nõustu kaebusega ning leiab, et kaebus on põhjendamatu. Vastustaja rõhutab kirjalikus seisukohas, et isikul, kelle juhtimisõigus oli peatatud ARK otsusega enne 01.10.2005 kehtinud liiklusseaduse sätete alusel, kuid kelle suhtes kohaldati esialgset õiguskaitset , on rakendatud nii haldusakti täitmise kui ka kehtivuse peatamist. Haldusakti peatamine kujutab endast haldusakti kehtivuse ajutist katkestamist, mis on kooskõlas HMS § 64 lg
- Seega on vastustaja lähtunud asjaolust, et peale haldusakti peatamise aluse äralangemist, jätkub juhtimisõiguse peatamise täitmise aktis toodud ajamäära ulatuses. Kuna Eesti Riikliku Autoregistrikeskus ei ole eksinud seaduse formaalõiguslike normide vastu juhtimisõiguse peatamise täitmise jätkamisel, siis puudub käesoleval ajal alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Otsuse tegemisel on ARK juhindunud ringkonnakohtu otsusest. Kohtu seisukoht: Tartu Halduskohus on menetlenud A.P esindaja Eerik Entsiku kaebust ARK otsusele nr. 2741 09.04.2005, millega on peatatud mootorsõiduki juhtimisõigus Liiklusseaduse § 41´3 lg 8 alusel 24 kuuks. (haldusasi nr. 3-05-289) Tartu Halduskohus jättis
- detsembri 2005 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt oli kaebajal enne viimast karistamist neli kehtivat liiklusalaste nõuete rikkumist, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, ja liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsused ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Seega oli vastustajal õigus rakendada vaidlusalusel perioodil kehtinud LS § 41´3 lg 8 sätteid.
- oktoobril 2005 kehtima hakanud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse § 31 rakendussätte § 77´3 lg 4 on rõhutatud seaduse kohaldamine isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui 12 kuuks enne
- a
- oktoobrit kehtinud LS § 41´3 alusel ning nende juhtimisõigus loetakse peatatuks 12 kuuks otsuses märgitud tähtajast arvates. Seega on seadusega üheselt sätestatud antud situatsioonis juhtimisõiguse peatamise kohaldamine. Seoses seadusemuudatusega on kaebajal lühenenud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg ühe aasta võrra ning juhtimisõigus loetakse peatatuks 12 kuuks, arvates otsuses märgitud tähtajast. Ringkonnakohus, arvestades halduskohtu otsusega tuvastatud A. P. karistusandmeid ja selles osas vaidluse puudumist, leiab, et Tartu Halduskohtu seisukoht ARK Tartu büroo
- aprilli 2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 2741 seaduslikkuse kohta, on õige. Ringkonnakohus leiab (haldusasjas nr. 3-05-289), et ka
- juunil 2005 vastu võetud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadusest tulenevad ja
- oktoobril 2005 jõustunud liiklusseaduse muudatused, mis käsitlevad juhtimisõiguse peatamist, ei anna alust ARK Tartu büroo
- aprilli 2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 2741 ega Tartu Halduskohtu
- detsembri 2005 otsuse tühistamiseks. Kuigi viidatud muudatustest tulenevalt tunnistati LS § 41´3 kehtetuks, on liiklusseadust täiendatud §-ga 77´3, mis käsitleb LS §-de 41´1 ja 41 ´3 kehtetuks tunnistamisega seotud rakendussätteid. Halduskohus ei nõustu kaebuses toodud väitega nagu tuleks juhtimisõiguse peatamise otsustamisel kohaldada karistusseadustikus toodud karistuse mõistmise üldiseid põhimõtteid. Riigikohtu üldkogu 27.06.2005 otsuses nr 3-4-1-2-05 märgitakse, et juhtimisõiguse peatamine toimub karistusotsuse vääramatu järelmina ning seetõttu juhtimisõiguse peatamine LS § 41´3 lõigete 1, 4 ja 8 alusel ei ole käsitatav isiku teistkordse karistamisena. (enne 01.10.2005 kehtinud redaktsioon) Ringkonnakohus on leidnud, et LS § 77´3 lg 4 ei ole ka vastuolus PS §-ga 23 lg
- PS § 23 lg 2 teise lause kohaselt, kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Seega oleks LS § 77´3 lg 4 vastuolus PS §-is 23 lg 2 teises lauses väljendatud põhimõttega vaid siis, kui juhtimisõiguse peatamise näol oleks tegemist karistusega. Kuna juhtimisõiguse peatamine ei ole karistus karistusõiguslikus mõttes, siis ei ole alust KarS § 5 lg 2 sätete kohaldamiseks ja puudub ka vastuolu PS §-ga 23 lg
- Arvates 01.10.2005 , seoses väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse jõustumisega, on võimalik kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, mida kohaldab väärteomenetleja või kohus ning ei toimu enam juhtimisõiguse peatamist. Eeltoodu alusel kuulub kaebus rahuldamisele motiivil, et 28.03.2006 otsusega, mida kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud, on kaebaja suhtes ebaõigesti pikendatud juhtimisõiguse peatamist. Asja materjalide kohaselt on A.P suhtes tehtud otsus 28.03.2006, mis on adressaadile kätte toimetatud 12.05.
- Kohus on seisukohal, et antud asjas vaidlusesemeks on 28.03.2006 otsustus, mida tuleb käsitleda haldusaktina, kuna nimetatu on suunatud üksikjuhtumi reguleerimiseks ning isiku kohustuste muutmisele (HMS § 51) , kuigi vastustaja on väitnud oma kirjalikus vastuses kohtule, et ARK on väljastanud informatiivse sisuga kirja kaebajale, milles on teatanud juhtimisõiguse peatamise kestvuse perioodist. Samas on maha arvatud juhtimisõiguse peatamise ajast 20 päeva arvates 09.04.2005 kuni 29.04.
- Kohus on aru saanud, et ajavahemiku algusperioodi on arvestatud juhilubade peatamise ajahetkest (juhtimisõiguse peatamise otsus nr. 2741 – 09.04.2005) ja lõppperioodi kuupäevaks on arvestatud aega, mil kohus tegi õiguskaitse määruse ning peatas 29.04.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse kehtivuse. Seega on ARK arvestanud, et juhtimisõigus on nimetatud ajavahemikul reaalselt peatatud. Kuna antud juhul on tegemist 28.03.2006 ARK poolt välja antud haldusaktiga, tuleb hinnata ka selle vastavust haldusakti nõuetele. Tulenevalt HMS § 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt ja kehtiva õiguse alusel, on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Käesolevas asjas vaidlustatud otsusest ei nähtu otsuse andmise volitusnorm, puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, haldusakt ei ole üheselt mõistetav ja selge, puudub vaidlustamisviide, seega nimetatud rikkumine on mõjutanud asja otsustamist, haldusakti ei saa lugeda õiguspäraseks ning kaebaja oli sunnitud pöörduma kohtu poole. Vastustaja on märkinud kaevatavas otsustuses, et tugineb Tartu Ringkonnakohtu lahendile 3-05289, 28.03.2006, kuid arusaamatuks jääb, millest tulenevalt on vastustaja pikendanud juhtimisõiguse peatamist. Nii Tartu Halduskohus kui ka ringkonnakohus on olnud seisukohal (haldusasi nr. 3-05-289), et seoses Liiklusseaduse muudatusega arvates 01.10.2005 on tunnistatud LS § 41´3 kehtetuks ning liiklusseadust on täiendatud § 77´3, mis käsitleb LS §-de 41´1 ja 41´3 kehtetuks tunnistamisega seonduvat. LS § 77´3 lg 4 kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne
- aasta
- oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 41´3 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. Ringkonnakohus on leidnud, et viidatud rakendussäte väljendab seadusandja tahet jätta kehtima juhtimisõiguse peatamise otsused, vähendades antud juhul vaid juhtimisõiguse peatamise tähtaega. Seega ei ole alust A. P. LS § 41´3 lg 8 alusel 24 kuuks juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamiseks. Tulenevalt LS § 77´3 lg 4 kuulub juhtimisõiguse peatamise kestvus vaid vähendamisele seaduses ettenähtud korras. Eeltoodust tulenevalt on kohtud õiguspäraseks pidanud juhtimisõiguse peatamise otsust nr. 2741 ja ei ole seda tühistanud, kuid seoses 01.10.2005 Liiklusseaduses jõustunud muudatuste kohaselt on loodud olukord, kus tuleb lugeda A.P puhul juhtimisõigus peatunuks arvates 09.04.2005 kuni 09.04.
- Seega on A.P. tekkinud arvates 09.04.2006 õigus nõuda LS § 77´3 lg 5 kohaselt juhtimisõiguse taastamist Liiklusseaduse § 44 sätestatud korras ja tingimustel, mis kehtisid enne 01.10.
- Eeltoodu alusel loeb kohus kaevatava Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 28.03.2006 otsuse „Juhtimisõiguse peatamise otsuse nr. 2741 09.04.2005 täitmise peatamise kehtetuks tunnistamine“ õigusvastaseks ning seega kuulub kaevatav 28.03.2006 otsus tühistamisele (HKMS § 26 lg 1 p. 1). Menetluskuludest. Kaebaja esindaja on esitanud kohtukulude nimekirja summas 14.160.- krooni ning taotleb summa väljamõistmist vastaspoolelt. Tulenevalt HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja esindaja on esitanud küll arved summade 7965.- ja 6195.- krooni väljamaksmiseks, kuid pole esitanud nimetatud summade ülekandmise kohta ühtki kuludokumenti. Kuna kuludokumente ei ole kohtule esitatud, ei kuulu ka nimetatud summad väljamaksmisele. Väljamõistmisele kuulub vastustajalt kaebaja kasuks kaebaja poolt tasutud 10.- krooni riigilõivu, mille kohta on toimikus kuludokument. (HKMS § 92 lg 1). Kohtunik Mare Priks