Menetluse käik 26.08.2005 esitas L.M hagi V.O´i vastu võlgnevuse nõudes. Nõue tulenes hageja ja AS Eesti Ühispank vahel sõlmitud käenduslepingust ning kostja ja ASvahel sõlmitud laenulepingust. Kuna kostja jättis oma laenulepingust tuleneva kohustuse ASees täitmata, täitis selle nõude hageja kui käendaja. Sellega läks ASnõue kostja vastu VÕS § 152 lg 1 alusel üle hagejale. Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 10080,87 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1050,00 krooni. Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressile. Nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus ja selle lisad kohtule märkega: „hoiutähtaja möödumisel“. Ka politseile on kostja asukoht teadmata. Seetõttu on kostjale eelistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt
Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 13.06.2006 toimunud eelistungile kostja ei ilmunud, kohal olnud hageja esindaja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Poolte ning ASvahel 23.02.2002.a. sõlmitud Laenulepingust ja Käenduslepingust ning hageja poolt AS-ile tehtud pangaülekandest nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna vastavalt
lg 5 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte antud ning kostja pole kohtuga kontakteerunud. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud
§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050,00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse.
p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 189,40 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. 2 Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.