KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17062 (endine tsiviilasja nr 2/125-23981/05) Tsiviilasi N.R`i (N) hagi V.N`i vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N.R (N) Kostja: V.N Kohtuistungi toimumise aeg
- aprill
- a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista V.N’ilt alates 16.09.2005.a. elatis tütre N.N ülalpidamiseks 2320 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend) krooni kuus kuni N.N täisealiseks saamiseni.a N.R`i (N) kasuks. Elatusraha osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Välja mõista V.N’ilt riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi kontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapanga kontole 221023778606 märkides viitenumbri
- Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb kohtule esitada 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Välja mõista V.N’ilt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 (kakssada) krooni N.R (N) kasuks. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale on hagejal õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
- mai 2006.a. Kostjal on õigus esitada otsuse peale apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
- mai 2006.a. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule 16.09.
- a esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt lahutasid hageja ja kostja 31.10.2002.a. abielu Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud.a. tütar – N.N. Hageja palub kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks igakuise summana 2320 krooni. Kostja seisukoht Kostja on käesoleval ajal töötu ja tal puuduvad sissetuleku allikad. Kostja on abielus ja tal on alaealine laps. Käesoleval ajal puudub kostjal võimalus rohkem maksta. Kostjale on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatatud ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, kuid
- aprillil 2006.a. toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ja ei ole teatanud mitteilmumise põhjust ega pole ka esitanud taotlust istungi edasilükkamiseks. Hageja jäi kohtuistungil haginõude juurde ja palus menetluskulud kostjalt välja mõista. Kohtu põhjendused Kohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks; elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja ei ole viimasel ajal laste ülalpidamisest osa võtnud. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tütre ülalpidamiseks elatis 2320 krooni kuus kuni N.N täisealiseks saamiseni.a. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Seega tuleb elatis välja mõista alates 16.09.
- aastast. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 järgi oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise 2 nõudmise hagis. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 1, mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest on hageja vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga (2320*12=27 840). Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes riigilõivuseaduse lisast 2, kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 1750 krooni. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on tasunud riigilõivu väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest 200 krooni riigituludesse. Kohus leiab, et riigilõivu maksmine on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Lukiina Vismann Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.