lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel täies ulatuses tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kohtuotsusega vaatab esimese astme kohus läbi menetluspoolte (hageja ja kostja) vahelise tsiviilvaidluse ja otsustab asja sisuliselt.
lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
lg-st 8 tulenevalt tähendab eeltoodu, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kuigi tsiviilkohtumenetluses valitseb poolte võistlevuse printsiip ja asja arutatakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, juhib ja korraldab menetlust kohus, selleks et tagada pooltele seadusest tulenev võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda (
Kohustus tagada menetlusosalistele eeltoodud õigused tuleneb ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 14 ja 15. Et täita tsiviilkohtumenetluse ülesannet, milleks on tsiviilasja õige lahendamine, on asja lahendav kohus kohustatud eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (
Lähtuvalt hagi alusest ja esemest otsustab kohus, kas pooled on tsiviilasjas õige lahendi tegemiseks esitanud piisavalt asjakohaseid tõendeid ja saanud võimaluse põhjendada oma väiteid ja vaielda põhistatult vastu vastaspoole väidetele. Kui kohus tsiviilkohtumenetlust juhtides jõuab seisukohale, et asjas tähtsust omavad asjaolud ei ole välja selgitatud, on tal võimalik
lg-st 2 ja § 348 lg-st 1 teha menetluspoolele ettepanek esitada täiendavaid tõendeid ja/või avaldada arvamust asjas tähtsust omavate asjaolude suhtes. Eeltoodu ei tähenda kõrvalekaldumist kohtu erapooletusest, kuna tõendite esitamise ja arvamuse avaldamise õiguse tagab kohus pooltele võrdselt, ning see kannab tsiviilkohtumenetluses õige lahendi saamise eesmärki. 4
§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesannete täitmiseks tehingu (ja ühtlasi hagimenetluse) pooled isiklikult ära kuulama ning selgitama välja nende tahte vaidlusaluse tehingu tegemisel. Toimiku materjalidest nähtuvalt maakohus seda ei teinud. Ka kohtuistungil ei selgitanud maakohus välja poolte tahet, kuna tehingupooltest menetlusosalised ei viibinud kohtuistungil, kus nende isiklik kohalolek ei olnud tehtud kohustuslikuks.
lg-st 1 tulenevalt võib kohus kohustada poolt isiklikult kohtuistungile ilmuma, kui see on kohtu hinnangul vajalik asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks. Antud juhul oli ringkonnakohtu hinnangul tegemist sellise olukorraga. Kohus on asunud seisukohale, et pooled sõlmisid 19.09.2005 konstitutiivse võlatunnistuse, kuid kostja on esitanud vastuväite, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, mille osas on tal vastuväited ning mille kohtab ta soovis esitada tõendeid. Õige on, et kohtule esitatud võlatunnistus on napisõnaline ja võlaõigusseaduse töövõtulepingut käsitlevad sätted ei anna tellijale sellist nõuet nagu kostja on võlatunnistuses kohustunud täitma. Antud asjaolu arvestades tulnuks poolte tahe välja selgitada ning ka kostjale anda võimalus omapoolsete tõendite esitamiseks. 5
Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul välja selgitada poolte tegelik tahe 19.09.2005 tehingu tegemisel. Asja uuel arutamisel tuleb kohtul pooltele tagada nende poolt esitatud väidete ja asjaolude kohta tõendite esitamise võimalus. Menetluskulude jaotamine Apellant E.K on apellatsioonimenetluses esitanud tõendi menetluskuluna 2 250 krooni riigilõivu tasumise kohta. Vastavalt
Kuna ringkonnakohus saadab A.D-i hagi E.K-i vastu 40 000 krooni saamiseks uueks arutamiseks esimese astme kohtule, siis kehtiva
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.