KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Maili Lokk, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-03-405 Tsiviil

§ 56

lg 3 sel ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt jäi kinnistusraamatu kandele tuginedes omandatud asjaõigus kehtima vaid siis, kui omandaja oli heauskne. 08.01.2003 sõlmis Y OÜ-ga Toluca Invest korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu, mille p-st 3.6 nähtub, et ostja oli teadlik vaidlusaluse korteri valdamisest X poolt. Ostja ei ole tegelikult korterisse pääsenud, mistõttu on ebaõige lepingus märgitud kinnitus, et ostja on lepinguobjekti põhjalikult üle vaadanud. Seega saab OÜ-t Toluca Invest pidada korteriomandi omandamisel pahauskseks, kuna ta teadis või vähemalt pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Analoogne olukord on ka OÜ Toluca Invest poolt korteriomandi võõrandamisel OÜle Nelgi Kinnisvara. Nimetatud äriühingute vahel 09.04.2003 sõlmitud kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu p-dest 1.3.2, 1.4.2, 1.4.3 ja 1.5 ilmneb, et ostja oli teadlik X otsesest valdusest ja kohtuvaidlusest võõrandatud korteriomandi suhtes. Eeltoodust tulenevalt on ka OÜ Nelgi Kinnisvara toiminud pahauskselt ning kinnistusraamatu kanne on ebaõige. 2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt sõlmis kostja 09.04.2003 OÜ-ga Toluca Invest vaidlusaluse korteriomandi omandamiseks notariaalselt tõestatud müügilepingu ja asjaõiguslepingu.

§ 56lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.

Kostja oli lepingu sõlmimisel heauskne omandaja, kes tugines kinnistusraamatu kandele, mille kohaselt oli korteriomandi omanik OÜ Toluca Invest. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et kanne on väidetavalt ebaõige. Y ja OÜ Toluca Invest olid kuni Tartu Maakohtu 23.03.2005 määruse jõustumiseni käesolevas vaidluses kostjad. Y oli omandamise ajal korteri kui vallasasja omanik, seega kanti ta õiguslikul alusel omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja ei ole Y teadaolevalt vastavalt

§-le 65 lg 1 pöördunud kinnisasja praeguse omaniku poole nõusoleku saamiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks. Sellest tulenevalt on järgimata vaidluse kohtuvälise lahendamise kord, mistõttu isegi kande ebaõigsuse tuvastamise korral ei saa hageja nõuet rahuldada.

1. OÜ Toluca Invest ja Y vaidlesid hagile vastu. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohtu
3. novembri 2005 otsusega tunnustati X omandiõigust korteriomandile asukohaga Tartus Xxx, registriosa number 34954 ja kustutati Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa number 34954 teises jaos senine kanne omaniku kohta ja tehti uus kanne, millega kanti ainuomanikuna sisse X. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tunnustati Tartu Maakohtu 24.10.2002 otsusega hageja omandiõigust Tartus Xxx asuvale korterile kui vallasasjale. Samas asjas on kohtud tuvastatud, et Y omandit korterile kui vallasasjale ei tekkinud, sest 25.03.1996 sõlmitud tagatisomandamise leping, millega X võõrandas korteri kui vallasasja J. Š., oli notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmise tõttu tühine. Seetõttu ei saanud J. Š. korterit kui vallasasja võõrandada 2 oma ema Y. Lisaks oli tegemist sugulaste vahelise tehinguga, mistõttu sellise tehingu pooli ei tule nende omavahelise seotuse tõttu kaitsta samavõrra kui tavaliste käibetehingute pooli. Y kanti elamu xxx korteriomandite kinnistamisel omanikuna kinnistusraamatusse 03.01.
4. Vahetult pärast omandamist 08.01.2003 võõrandas Y korteriomandi OÜ-le Toluca Invest, kes omakorda võõrandas selle 09.04.2003 sõlmitud lepingu alusel OÜ-le Nelgi Kinnisvara. Y võõrandas korteriomandi 08.01.2003 sõlmitud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepinguga OÜ-le Toluca Invest hinnaga 70 000 krooni. Lepingu p. 4.1 kohaselt on ostja lepingu eseme põhjalikult üle vaadanud, on teadlik selle seisundist ja ostab lepingu eseme selle ülevaatamise hetke seisundis.

§ 56sätestab kinnistusraamatu kande õigsuse eeldamise põhimõtte.

Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt, kui isik kinnistusraamatu andmetele tuginedes omandab heauskselt kinnisasja, siis jäävad tema heauskselt omandatud õigused kehtima. OÜ Toluca Invest ei tegutsenud heauskselt eelkõige seetõttu, et ta ei vaadanud ostetavat korterit, s.o korteriomandi olulist osa, eelnevalt üle. Samas avaldas ta notariaalses lepingus, et on lepingu objekti põhjalikult üle vaadanud. Järelikult ei avaldanud OÜ Toluca Invest notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisel tõeseid asjaolusid tehingu kohta, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et tegemist oli heauskse ostjaga. Heas usus käitumist eeldatakse vastavalt TsÜS §-le
2. Ei saa eeldada heas usus tegutsemist isikult, kes ostetava korteriomandi tegeliku seisukorra ja korteris elavate isikute seisukoha väljaselgitamiseks midagi ei tee. Teiseks asjaoluks on korteriomandi ebatavaliselt madal müügihind. Seda kinnitab asjaolu, et ligi neli kuud hiljem sõlmiti sama korteriomandi järgmine müügi- ja asjaõigusleping hinnaga 290 000 krooni, mis on rohkem kui 4 korda suurem OÜ Toluca Invest poolt Y tasutud hinnast. Ebatavaliselt madalal müügihinnal peab olema konkreetne põhjendus, vastasel korral ei ole tegemist heauskse omandamisega. Ükskõik milline teine isik samaväärses olukorras oleks küsinud müüjalt või korteris elavatelt isikutelt, kes olid näidatud müügilepingus, miks võõrandatakse korteriomand hinnaga, mis on kordades alla turuväärtuse. Pahauskne on isik, kes oleks pidanud teadma käsutamise puudustest (käesolevas asjas pooleliolevast kohtuvaidlusest, mille tulemusena tuvastati, et X kuulub jätkuvalt korter kui vallasasi ning sellest tulenevalt on temal õigus nõuda enda kandmist omanikuna kinnistusraamatusse). Seetõttu oli ostja raskelt hooletu VÕS § 104 kohaselt. OÜ Toluca Invest jättis sisuliselt ühegi puuduseta (lepingu p 3.1 ja 3.2 kohaselt vaidlusteta, koormatisteta, kolmandate isikute õigusteta ning igasuguste muude piiranguteta) imeodava korteriomandi omandamisel välja selgitamata lihtsal moel tuvastatavad asjaolud, sest lepingu p-s 3.6 olid märgitud korteris tegelikult elavad isikud. OÜ Nelgi Kinnisvara heausksuse välistab kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 1.5, mille kohaselt ,,müüja ja ostja kinnitavad, et nad on teadlikud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna poolt edastatud informatsioonist, mille kohaselt kinnistusosakonna poole on pöördunud isik väitega, et kohtus on pooleli vaidlus lepingu eseme eelmise võõrandamistehingu vaidlustamiseks. Samuti avaldavad müüja ja ostja, et käesoleva lepingu tõestamisel on lepingut tõestav notar selgitanud vaidluse võimalikke tagajärgi, s.h võimalust, et lepingu ese nõutakse ostja käest välja. Samuti on notar selgitanud võimalust lükata käesoleva lepingu sõlmimine edasi kuni täiendavate asjaolude väljaselgitamiseni, kuid vaatamata sellele nõuavad müüja ja ostja käesoleva lepingu sõlmimist. Kui kostjale sai teatavaks asjaolu, et ostetava objekti osas on pooleli kohtuvaidlus, siis ei saa kostja enam hea usu eelduse printsiibile tugineda. See õigus kadus notariaalsele lepingule alla kirjutamisel. Kinnistusraamatu väljavõttest, esitatud lepingutest ja hageja seletusest nähtub, et kõik tehingud alates esmakinnistamisest kuni teise võõrandamiseni toimusid vähem kui nelja kuu jooksul, kusjuures ükski ostja ei tutvunud omandatava eluruumiga, kuigi on ostu-müügilepingus teatanud, et on üle vaadanud või isegi põhjalikult tutvunud lepingu eseme koosseisu kuuluva korteriga, 3 mille seisukord sisuliselt määrab tehinguväärtuse. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et kinnisvarabüroode tegevuses on tavapärane käitumine see, et kinnisasja hind lepitakse kokku ilma asja nägemata. Korteriomandi hind on esimese müügitehingu puhul põhjendamatult madal. Sellised asjaolud kogumis välistavad nii OÜ Toluca Invest kui ka OÜ Nelgi Kinnisvara poolt korteriomandi heauskse omandamise. OÜ Toluca Invest ega ka OÜ Nelgi Kinnisvara ei tegutsenud heas usus Xxx asuva korteriomandi omandamisel, mistõttu korteriomandi omandamist ei ole nende poolt vastavalt

§-le 56 lg 3 poolt toimunud. Kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt vaidlusaluse korteriomandi omanik on OÜ Nelgi Kinnisvara, on sellest tulenevalt ebaõige. Ebaõige kanne tuleb vastavalt

§-le 65 lg 1 kustutada. Kuigi

§ 65

lg l viimane lause näeb ette pöördumise nõusoleku saamiseks kande muutmiseks huvitatud isiku poole, keda kanne puudutab, ei ole hageja selle toimingu tegemata jätmise tõttu kaotanud õigust hageda kohtus. Lisaks seaduse järgimisele tuleb tsiviilkäibes osalejatelt nõuda ja eeldada ka tegutsemist heas usus. OÜ Nelgi Kinnisvara sai esimese hagiavalduse kätte 23.10.2003 ning ei ole kuni käesoleva ajani, s.o kahe aasta jooksul, nõustunud kanda hagejat kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Seetõttu on kostja esindaja vastuväited selle kohta, et hageja oleks pidanud eelnevalt läbima kohtueelse menetluse, asjakohatud. Hageja on esitanud alternatiivsed nõuded: muuta kohtuotsusega kinnistusraamatu kanne või tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kuna käesolevas vaidluses hageja ei ole esitanud kostjale eelnevalt kohtuvälist nõuet kinnistusraamatu kande muutmiseks, siis on mõistlik ja põhjendatud rahuldada hageja nõue selliselt, et kohus teeb otsuse kinnistusraamatu kande muutmiseks

§ 65lg 1 alusel.

ASJAÕSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Nelgi Kinnisvara taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
2. novembri 2005 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus vääralt tõlgendanud Tartu Maakohtu 24.10.2002 otsusega tuvastatud asjaolusid. Notari poolt jäeti tõestamata rahastamise leping, mitte ostu-müügileping. TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Notari tegevust ei ole vaidlustatud ning seega on omand üle läinud seaduspäraselt ning heauskselt; 2) on maakohus vääralt kohaldanud

§ 56lg 3.

Käesoleval hetkel saaks rääkida heausksuse kuritarvitamisest, kui ostja viitaks ostetud kinnisasja puhul puudustele, mida ta ei eeldanud kauba saamisel. Kuna sellist vaidlust ei ole, siis tegemist oli endiselt heas usus ostjaga ning on alusetu rääkida ostja puhul hea usu puudumisest. Samuti ei ole tuvastatud asjaolusid, et ostja oleks teadnud ostmise ajal vaidlusest ostetud korteri juures. Y ja OÜ Toluca Invest vahel sõlmitud notariaalses korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingus on märgitud, et antud isikutel puudub korteri käsutamiseks õiguslik alus. Y müüs korteriomandi OÜ-le Toluca Invest 08.01.

1. Y ja X vaidlus lõppes 07.05.2003 Riigikohtu määrusega. Korteri ostu momendil OÜ Toluca Invest ei teadnud vaidlusest poolte vahel ning tegutses sel momendil heas usus. Seega maakohtu viide VÕS §-le 104 on seadusega vastuolus olev, kuna süüd tehingu tegemisel antud momendil OÜ Toluca Invest puhul ei saanud kuidagi eeldada. Kohtuotsusest ei selgu ning ei ole põhjendatud, millega on keegi kahju saanud. Samuti on ebaõige viide TsÜS §-le
2. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kuigi hageja ei pöördunud enne hagi esitamist kohtusse huvitatud isiku poole, ei ole ta kaotanud õigust vaidlustada kande muutmist kohtus; 4 3) on maakohus oluliselt rikkunud tsiviilprotsessiõigusnorme. Kaevatav otsus ei vasta TsMS §-de 95, § 227 lg l, §-s 228, § 231 lg 4 sätestatud nõuetele.
3. X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) oli maakohus vaidlust lahendades seotud varem tuvastatud asjaoludega ning apellandil puudub võimalus neid asjaolusid käesolevas asjas vaidlustada. Väide, et Y oli kinnistamise ajal korteri kui vallasasja omanik, on väär, sest TsÜS § 66 lg 3 kohaselt loeti tühine tehing kehtetuks algusest peale. Apellandi ja kolmanda isiku käitumist kogumis tagantjärele hinnates on tuvastatav, et nad ei tegutsenud heauskselt; 2) on ka tüüpkorteri puhul tavapärane, et korter vaadatakse enne ostu üle. See on äris vajalik hoolsus, mida heauskne ostja peaks ilmutama. Arusaamatu on olukord, kus korteris elab sees keegi, kellega ,,senini probleeme ei ole esinenud“ ning samas „isikutel puudub korteri käsutamiseks õiguslik alus“. Kuigi ei ole tõendatud, et OÜ Toluca Invest teadis vaidlusest Y ja X vahel, ei tähenda see, et pahausksust ei võiks tõendada muude asjaoludega; 3) ei riku kohtu järeldus müügihinna kohta menetlusnorme. Et korter müüdi turuhinnast tunduvalt madalamalt, selgub järgmisest tehingust, kus hind on üle 4 korra kõrgem; 4) on notariaalmärget hinnatud õigesti. Ei ole oluline, et notari teade polnud päris täpne, vaid oluline on, et uut omandajat teavitati kande võimalikust ebaõigsusest ning omandaja ei vaevunud asjaolusid kontrollima. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Maakohtu
5. novembri 2005 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab X hagi OÜ Nelgi Kinnisvara vastu rahuldamata. Põhjendatud ei ole apellandi see väide, et maakohus on tõlgendanud vääralt Tartu Maakohtu 24.10.2002 otsusega tuvastatud asjaolusid. Tartu Maakohtu 24.10.2002 otsusega tunnustati X omandiõigust Tartus Xxx asuvale korterile kui vallasasjale ning sellele tuvastatud asjaolule ei saa antud vaidluse lahendamisel anda teistsugust hinnangut. Pooled ei vaidle selle üle, et vaatamata 25.03.1996 ja 14.04.1998 sõlmitud ostu-müügi lepingutele xxx korteri valdust J. Š ja Y üle ei antud ja korterit valdab senini X. Maakohus on õigesti leidnud, et vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna EES §-de 211 ja 214 lg 5 järgi isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Kui kinnistusraamatusse kantakse esmakinnistamisel korteriomanikuna isik, kes tegelikult vallasasjast korteri omanik ei olnud, on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Kuna Y Xxx korterit kui vallasasja üle ei antud, siis ei saanud ta ka korteri kui vallasasja omanikuks ja kinnistusraamatu kanne tema kohta on ebaõige. Asja materjalidest nähtub, et Y kanti Xxx korteri omanikuna kinnistusraamatusse 03.01.
6. 08.01.2003 võõrandas ta korteri OÜ-le Toluca Invest ning viimane omakorda võõrandas korteri 09.04.2003 OÜ-le Nelgi Kinnisvara. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks teha kindlaks, kas OÜ Toluca Invest ja OÜ Nelgi Kinnisvara olid korteri omandamisel heausksed või mitte. Tulenevalt

§-st 56 lg 1 eeldatakse kinnistusraamatuse kantud andmete õigsust ning seadusandja kaitseb majanduskäibe kindlustamise eesmärgil isikut, kes on omandanud asjaõiguse heauskselt kinnistusraamatu õigsusele tuginedes.

§ 56

lg 3 sätestab, et kui isik kinnistusraamatu andmetele tuginedes omandab heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse, siis jäävad tema heauskselt omandatud õigused kehtima. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Heausksuse eeldamise põhimõttest tuleneb, et vastupidist peab tõendama. 5 Maakohus on vääralt tõlgendanud eelnimetatud

§-s 56 sätestatud põhimõtteid ning sellest tulenevalt andnud tõenditele ebaõige hinnangu. Maakohus leidis, et OÜ Toluca Invest on pahauskne omandaja, kuna ei vaadanud ostetavat korterit üle ning et korteri hind 70 000 krooni on ebatavaliselt madal. Samas ei nähtu maakohtu otsusest, kuidas nimetatud asjaolud võiksid olla seotud ostja teadmisega, et kinnistusraamatu kanne võib olla ebaõige. Kuivõrd OÜ Toluca Invest on äriühing, kes ostis korteriomandi ärilistel eesmärkidel, siis ei saa talle ette heita, et ta oleks pidanud välja selgitama korteris elavate isikute seisukohad tehingu suhtes. OÜ Toluca Invest nõustus müüja kinnitusega, et korterit valdavad isikud ilma õigusliku aluseta ning sellest võis olla tingitud ka korteriomandi tavapärasest madalam müügihind. Maakohtu järeldus, et ostja oli raskelt hooletu, kuna ta oleks pidanud teadma käsutamise puudustest, ei tulene asja materjalidest. Pealegi on kinnitanud ka vastustaja vastuses apellatsioonkaebusele, et puuduvad tõendid, millest nähtuks, et OÜ Toluca Invest teadis vaidlusest Y ja X vahel. Heauskse omandamise eelduseks on kehtiv asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus ning omandaja mitteteadmine võõrandajal kehtiva käsutusõiguse puudumisest. Nimetatud eeldused on OÜ Toluca Invest poolt korteriomandi omandamisel täidetud. Seega omandas OÜ Toluca Invest Xxx korteriomandi kinnistusraamatu kandele tuginedes heauskselt ning maakohtu vastupidine järeldus on ekslik. OÜ Toluca Invest, kellel oli omanikuna käsutusõigus ja kes oli kantud omanikuna kinnistusraamatusse, võõrandas Xxx korteriomandi 09.04.2003 OÜ-le Nelgi Kinnisvara. Kuna OÜ Nelgi Kinnisvara omandas Xxx korteriomandi omanikult kinnistusraamatu kandele tuginedes, siis ei saa tekkida küsimust omandaja pahausksusest. Maakohus on leidnud, et OÜ Nelgi Kinnisvara heausksuse välistab müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 1.5, mille kohaselt müüja ja ostja kinnitavad, et nad on teadlikud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna poolt edastatud informatsioonist, mille kohaselt kinnistusosakonna poole on pöördunud isik väitega, et kohtus on pooleli vaidlus lepingu eseme eelmise võõrandamistehingu vaidlustamiseks. Nimetatud maakohtu järeldus on ebaõige. OÜ Nelgi Kinnisvara omandas korteriomandi toetudes kinnistusraamatu kandele, mille kohaselt oli korteriomandi omanik OÜ Toluca Invest. Asja materjalidest nähtub, et OÜ Toluca Investi suhtes ei olnud pooleli kohtuvaidlust seoses Xxx korteriomandiga ja järelikult ei saanud ka OÜ Nelgi Kinnisvara eeldada, et kinnistusraamatu kanne on müüja suhtes ebaõige. Kinnistusraamatus puudus ka märge korteriomandi käsutamise keelamiseks. OÜ Nelgi Kinnisvara heausksust ei välista asjaolu, kui tehingu tegemise ajal oli pooleli kohtuvaidlus Xxx korteri kui vallasasjaga tehtud tehinguga seoses. Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et OÜl Toluca Invest kui müüjal ei olnud õigust korteriomandit käsutada ja OÜ Nelgi Kinnisvara ostjana pidi seda teadma. Eeltoodust nähtub, et OÜ Nelgi Kinnisvara on omandanud korteriomandi heauskselt ja seetõttu on õige ka kinnistusraamatusse tehtud kanne tema kui korteriomandi Xxx omaniku kohta. X hagi OÜ Nelgi Kinnisvara vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. Omandi taastamise võimatuse tõttu on X õigus esitada võlaõiguslik nõue kinnisasja tema omandiõigust rikkudes võõrandanud isiku vastu hüvitise nõudmiseks.

§-st 56 tuleneb, et omandaja hea- või pahausksuse hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest tehingust ja isikust, kes selle tehingu alusel kinnisasja omandas. Iseenesest asjaolu, millise perioodi jooksul tehingud toimusid, ei oma isiku pahausksuse kindlakstegemisel tähtsust. Pealegi on maakohus eksinud, kui märkis, et tehingud alates esmakinnistamisest kuni teise võõrandamistehinguni toimusid vähem kui nelja kuu jooksul. Kinnistusraamatu väljavõttest (t.l 63) nähtub, et Y kanti omanikuna kinnistustraamatusse 03.01.2002 ning võõrandamistehingud toimusid 08.01.2003 ja 09.04.2003. Maakohtu viide TsÜS §-le 138 on ebaõige, kuna kohtuotsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on leitud, et OÜ Toluca Invest ja OÜ Nelgi Kinnisvara toimisid oma õiguste teostamisel seadusevastasel viisil. 6 Vastuseks apellandi muudele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 65

lg 1 ja KRS § 341 kohaselt saab hageja nõuda kostjalt tema omandiõigust tunnustava lahendi alusel nõusoleku andmist kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna ebaõigesti kantud kostja kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks omanikuna. TsÜS § 68 lg 5 järgi võib asendada kostja nõusolekut selle andmiseks kohustav kohtuotsus. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et kuigi hageja ei olnud pöördunud enne hagi esitamist huvitatud isiku poole, ei ole ta sellega kaotanud õigust vaidlustada kande muutmist kohtus. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Apellant esitas ringkonnakohtu istungil väite, et maakohus on rikkunud protsessiõiguse norme ka sellega, et tuvastas asjaolusid Y ja OÜ Toluca Invest suhtes, kuigi nimetatud isikud osalesid protsessis kolmandate isikutena. Ringkonnakohus leiab, et apellandi selline väide ei ole põhjendatud. Hageja esitas nõude OÜ Nelgi Kinnisvara vastu ja maakohus tegi ka otsuse OÜ Nelgi Kinnisvara suhtes. Hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisel saaks hageja nõuda kohtuotsuse täitmist ainult OÜ-lt Nelgi Kinnisvara. Maakohtu vaidlustatud otsus ei riku Y ja OÜ Toluca Invest õigusi ning maakohus ei ole neid kolmandate isikutena protsessi kaasates rikkunud protsessiõiguse norme. Seoses kohtuotsuse tühistamisega tuleb muuta kohtukulude jaotust. Tartu Maakohtu 19.08.2003 määrusega oli X vabastatud hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt seoses maksejõuetusega. X tasus riigilõivu 2500 krooni. Ringkonnakohtu istungil kinnitas X, et tema majanduslik olukord on endine, ta on töötu ning elatub ema pensionist. Ringkonnakohus leiab, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad vabastada X (täiendava) riigilõivu tasumisest ka hagi rahuldamata jätmisel. OÜ Nelgi Kinnisvara tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 16 000 krooni. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, 2 ja 8 alusel riigilõiv 16 000 krooni X OÜ Nelgi Kinnisvara kasuks välja mõista. Tartu Maakohtu 21.09.2004 määrusega määrati X esindaja riigi arvel ja vabastati ta õigusabi eest tasumisest terves ulatuses. Seetõttu tuleb X õigusabikulud jätta riigi kanda. X õigusabikulud summas 3540 krooni, mis ta kandis enne riigi õigusabi andmist, tuleb jätta tema kanda. Egon Konsand Maili Lokk 7 Üllar Roostoja