3-05-1181/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-1181 ( endine nr 3-557/05) Otsuse kuupäev

1. veebruar 2006 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi XX kaebus YY peadirektori
2. juuli 2005.a käskkirja nr 13.12/950 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. veebruar 2006.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XX esindaja K. P; Vastustaja YY esindaja A. L. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud
4. XX esitas 06.04.2005.a YY Põllumajandusministri 14.04.
5. a määruse nr 36 "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks-ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 3.1 "Investeeringud põllumajandustootmisse" tingimused alusel taotluse investeeringutoetuse saamiseks. XX taotles 445 000 krooni investeeringutoetust astelpaju istikute ostmiseks. YY peadirektori 27.07.2005.a käskkirjaga nr 1-3.12/950 jäeti XX investeeringutoetuse taotlus rahuldamata. XX esitas 26.08.2005.a YY peadirektori käskkirja peale vaide, mis jäeti YY peadirektori 03.11.2005.a vaideotsusega nr 11-22/19 rahuldamata. XX esitas 05.12.2005.a Tartu Halduskohtusse kaebuse YY peadirektori 27.07.2005.a käskkirja nr 1-3.12/950 tühistamiseks. Kaebuse taotlus ja põhjendused 1 2.Kaebaja taotleb YY peadirektori 27.07.2005.a käskkirja nr 1-3.12/950 tühistamist ja palub teha YY ettekirjutuse vaadata taotlus uuesti läbi. Kaebaja on seisukohal, et YY peadirektori käskkirjas toodud väited, et investeeringutoetuse taotleja majandustegevus ei ole jätkusuutlik, on arusaamatud ja põhjendamatud. Struktuuritoetuse seaduse § 18 lg 1 sätestab nõuded taotlejale. Kaevatavast käskkirjast ega ka vaideotsusest ei selgu, millistele Põllumajandusministri 14.04.2004.a määrusega nr 36 kehtestatud “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006» meetme 3.l «Investeeringud põllumajandustootmisse» § -des 13 ja 14 toodud nõuetele kaebaja ei vasta. Kaebajale on arusaamatud vastustaja väited selle kohta, et XX ei ole tegelenud põllumajandusliku tootmise vaid vahendustegevusega. Kaevatavast käskkirjast ei selgu, millistele tõenditele tuginedes vastustaja sellisele järeldusele jõudis. Samuti on ekslikult hinnatud erinevate majanduslike tehingute sisu üheks tehinguks ning seetõttu on jõutud ekslike järeldusteni, sh tulu tekkimise kohta põllumajanduslikust tootmisest. Käesoleval juhul ei ole haldusakt Haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) § 54 sätestatuga kooskõlas. Taotluse rahuldamata jätmise tõttu puudub XX-l võimalus saada struktuurtoetust, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja ei ole oma tegevuses lähtunud haldusmenetluse uurimisprintsiibist ja kahtluse korral nõudnud XX-lt täiendavat informatsiooni. Vastustaja seisukoht 3.Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Enne taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist tellis YY taotleja poolt esitatud äriprojekti ja taotleja majandustegevuse hindamiseks Jäneda Õppe-ja Nõuandekeskuselt hinnangu, mida võeti arvesse otsuse tegemisel. Hinnangu kohaselt 2004.aastal on investeeringutaotluse esitamiseks vajaliku omatoodangu realisatsiooni tekitamiseks müüdud astelpaju pistoksi ning enamasti on ostu-müügi osapoolteks olnud samad ettevõtted. On müüdud ka juurdunud astelpaju võsusid vastrajatud istandusest, mis seab kahtluse alla sellise tehingu võimalikkuse. Samuti on iseloomulik, et arved müügi eest on veel 2005 a. mais-juunis tasumata, on makstud sularahas või on kavas seda kunagi tulevikus teha tasaarvelduse kaudu. Investeeringute jätkusuutlikkuse seab kahtluse alla tõsiasi, et üheski neist taotlustest ei ole tegelikkuses kavas pärast istutusmaterjali ostmist seda istandiku rajamiseks kasutada, kuna ei ole arvestatud küllaltki suurte lisakuludega (ca 13 000 kr/ha), mis istandiku rajamisel tuleb teha. Ka ei ole kavas istandike hooldamiseks sellises mahus töid teha või teenustöid tellida, mis tagaks kõrge tootlikkusega istanduse edaspidi. 26.08.2005.a esitas XX taotluse rahuldamata jätmise käskkirjale vaide, milles leidis, et Jäneda Õppe-ja Nõuandekeskuse eksperthinnang on ebapädev ning väga kaugel tänapäeva astelpaju istikute ja marjade kasvatuspraktikast. Kuna YY-s puuduvad eksperdid astelpajukasvatuse alal ja kaebaja kahtles Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse pädevuses, siis tellis YY täiendava ekspertiisi äriplaanile ja esitatud taotlusele EPMÜ-lt. Äriplaanile ja taotlustoimikule andsid erapooletute ekspertidena hinnangu EPMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudi dotsent (majandusdoktor) R. V. ning majandusteaduse doktor P. Z. Nende hinnang kinnitab Jäneda Õppe-ja Nõuandekeskuse poolt antud hinnangut. Hinnangust nähtuvalt ei ole seisuga 31.12.2003.a bilansis kajastatud bioloogilisi varasid ning XX 2004.a müügitulu 12 000 krooni ei tulene omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. Jääb arusaamatuks, miks istikute müügitehingute puhul tekib tulu 2004.a, samas kui istikute üleandmine füüsiliselt toimus 2005.a ja ka reaalselt raha laekumine. Seega on 2004.a kajastatud müügitulu fiktiivne lähtuvalt RTJ 10 tulu kajastamise seisukohalt, sest kõik riskid, mis on seotud taimedega, 2 jäävad selle üleandmiseni müüja kanda. Vastustaja on seisukohal, et ebareaalne on kaebaja käibe planeeritav kasv väidetavalt 12 000 kroonilt 2004.a 250 000 kroonini 2005.a. "Eesti riikliku arengukava 2004-2006" programmitäiendi p 2 kohaselt peab iga RAK raames rahastatav projekt vastama kõigile alljärgnevatele üldistele kriteeriumidele: projekt peab olema kooskõlas RAK strateegiaga ning vastama selle meetme prioriteedi eesmärkidele, millest abi taotletakse; projekt peab olema sisult ja ajastuselt asjakohane - tuginema asjassepuutuvatele uuringutele, arengukavadele ja põhjendatud vajadustele; projektid peavad olema majanduslikult mõjusad; projektid peavad olema jätkusuutlikud ning looma püsiva või pikaajalise lisandväärtuse; taotlejad peavad olema võimelised projekti ellu viima. Loetletud üldistest kriteeriumidest lähtuvalt ei saa XX poolt esitatud projekti pidada nõuetele vastavaks. Võrreldes taotleja poolt planeeritud kulutusi ja eksperthinnangutes toodud reaalseid tulevasi kulutusi, mis tuleb teha, siis ei saa eeldada taotleja majanduslikku jätkusuutlikkust peale nõutavate korrektsete investeeringute tegemist projekti elluviimiseks. Kuna XX-l puudub tegelikult ka omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu, siis ei vasta ta määruse § 36 lg 3 sätestatule ja ka sellest tulenevalt ei saa teda meetme tingimustele vastavaks tunnistada. YY ei pea õigeks ega põhjendatuks XX-le 445 000 krooni ulatuses toetuse andmist astelpajuistikute ostmiseks. Seda enam, et EPMÜ ekspertarvamuse kohaselt alaneb lähitulevikus astelpaju taime turuhind, sest tegemist on tuletatud nõudlusega. Kui marja müügist raha ei teki, ei teki ka vajadust istanduste laiendamise osas. Kohtu otsus ja põhjendused 4.Esitatud kaebuse puhul on tegemist lubatava ja tähtaegse kaebusega, kuid puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) § 6 lg 2 p 1 alusel võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. HKMS § 9 lg 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Pooled ei ole vaidlustanud kaebuse tähtaegsust, mis annab aluse eelduseks, et 03.11.2005.a vaideotsusest arvestades on 05.12.2005.a kohtule esitatud kaebus tähtaegne. HKMS § 7 lg 1 ja 26 lg 1 p 1 koostoimest tuleneb, et halduskohtul on pädevus haldusakti tühistamiseks ainult juhul, kui haldusakt rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et käesoleva haldusasja materjalidega ei ole kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste riive tõendamist leidnud. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt on määravaks asjaolu, et vaidlustatud käskkirja puhul on tegemist kaalutlusotsusega, mistõttu kohaldub asjas HKMS § 19 lg 6 sätestatu, mille kohaselt, kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Asjas kogutud tõendid ei viita kaalutlusvigadele vaidlusaluse haldusakti andmisel. Vastupidiselt kaebuse esitajale on esimese astme halduskohus seisukohal, et YY peadirektori 27.07.2005.a. käskkiri on sisuliselt motiveeritud ja on kooskõlas kehtiva õigusega. Nähtuvalt asja materjalidest esitas kaebuse esitaja vastustajale taotluse investeeringutoetuse saamiseks 06.04.2005.a. Struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 321 lg 1 p 3 (jõustunud 01.07.2005.a) kohaselt viiakse alustatud toetuse taotluse vastuvõtmine ja menetlemine lõpule vastavalt taotluste vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule. Seega on vastustaja 3 kohaldanud asjakohast õigust. Vaidlustatud haldusakt on antud tuginedes STS § 20 lg 4 ja Põllumajandusministri 14.04.2004.a määruse nr 36 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks-ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.1 „Investeeringud põllumajandustootmisse“ tingimused“ (edaspidi Määrus) § 15 lg 1 p
6. STS § 20 lg 4 (01.01.2004-01.07.2005.a kehtinud redaktsioon) kohaselt, kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Määruse § 15 lg 1 p 3 sätestab, et taotleja, tema eelnenud majandustegevus, kavandatav projekt ja sellele järgnev majandustegevus on nõuetele vastav, kui määruses sätestatud nõuded on täidetud. Kaebuse esitaja investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks on asjaolu, et vastustaja hinnangul ei ole taotleja majandustegevus jätkusuutlik. Kaebuse esitaja arvates ei ole vaidlustatud haldusaktis põhjendatud, millistele nõuetele kaebuse esitaja taotlus ei vasta ja jätkusuutlikkuse analüüs ei vasta Määruse § 13 ja 14 sätestatule. Vastuseks kaebuse esitajale märgib esimese astme halduskohus, et investeeringutoetuse taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse hindamisel ei saa lähtuda üksnes Määruse § 13 ja 14 sätestatud kriteeriumidest majandustegevuse analüüsimiseks. Määruse § 12 kohaselt on vastustaja ülesandeks kontrollida vastavalt STS § 18 ja 19 taotluses esitatud andmete alusel taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust arengukava punktis 3.3.2 ning seaduse § 18 lg 1 nimetatud ja käesolevas määruses ettenähtud nõuetele. Seega on vastustaja ülesandeks kontrollida taotleja majandustegevuse ja kavandatava projekti vastavust nii STS-s kui Määruses ettenähtud nõuetele, aga arvestada tuleb ka nende vastavust Eesti riiklikule arengukavale Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks. Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006 p 3.3.2 , millele Määruse § 12 osundatakse, käsitleb meedet 3.1, mille rakendamiseks ongi vastu võetud põllumajandusministri 14.04.2004.a määrus nr
7. Meetme 3.1: Investeeringud põllumajandustootmisse (EAGGF) kohaselt antakse investeeringutoetust põllumajandustootjatele, kes on majanduslikult jätkusuutlikud või kelle jätkusuutlikkust saab tõestada pärast investeeringute tegemist. Majanduslikku jätkusuutlikkust hinnatakse taotlemisele eelneva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ning toetuse taotlemise aasta ja sellele järgneva kolme aasta äriplaani alusel. Toetust ei anta investeeringuteks, mille eesmärgiks on suurendada sellist toodangut, millel riiklikul tasandil puudub normaalne turuväljund. Turuväljundi hindamisel võetakse arvesse vastava toodangu tootmismahud ja siseriiklik tarbimine, samuti vastava toodangu ekspordi ja impordi näitajad. Projektide üldisi valikukriteeriume käsitleb Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-
8. Programmitäiend. Programmitäiendi p 2 kohaselt peab iga riikliku arengukava (edaspidi RAK) raames rahastatav projekt vastama kõigile allpool esitatud üldistele kriteeriumidele: projekt peab olema kooskõlas RAK strateegiaga ning vastama selle meetme ja prioriteedi eesmärkidele, millest abi taotletakse; projekt peab olema sisult ja ajastuselt asjakohane- tuginema asjassepuutuvatele uuringutele, arengukavadele ja põhjendatud vajadustele; projektid peavad olema majanduslikult mõjusad; projektid peavad olema jätkusuutlikud ning looma püsiva või pikaajalise lisandväärtuse; taotlejad peavad olema võimelised projekti ellu viima. Vaidlustatud haldusakti motiveerivas osas märgitakse, et XX äriplaani kohaselt tuleb aastatel 2005 ja 2006 osaühingu käive ainult pistokste müügist, kusjuures hind kasvab 12-lt kroonilt 50 kroonini Käibe kasvuks on planeeritud 12 000-lt kroonilt 2004.a 250 000 kroonini 2005.a. Äriplaanis ei ole 4 arvestatud ca 200 000 krooni istanduse rajamiskuludega ja ka hilisemad hoolduskulud on planeeritud ebareaalselt madalad. XX realiseerimise netokäive 2004.a oli 12 000 krooni ja see saadi praktiliselt ühest tehingust (oktoobris 2004 müüdi astelpaju pistoksi, mis eelnevalt 2004.a juulis olid ostetud ZZ-lt. Käskkirjas on nimetatud tehing kvalifitseeritud vahendustegevuseks, kusjuures on arvestatud asjaoluga, et edasimüüdud pistokste eest tasuti 29.04.2005.a. Erinevalt kaebuse esitajast on esimese astme halduskohtule vastustaja motiivid arusaadavad, kusjuures kaebuse esitaja ei ole pidanud vajalikuks tõendada vastustaja analüüsi sisulist ekslikkust. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et vastustaja on vajalikul määral selgitanud, millistele asjaoludele tuginedes ta on võtnud seisukoha kaebuse esitaja majandustegevuse jätkusuutlikkuse osas. Tegemist on kaalutlusotsusega, kus vastustajal on suhteliselt lai diskretsiooni õigus. Vastustaja poolt hinnatud faktilised asjaolud ja tehtud järeldused mahuvad diskretsiooni piiridesse. Vastustaja on otsuse langetanud kaebuse esitaja enda poolt esitatud tõendite alusel. Vastustaja ei ole eiranud haldusmenetlusele omast uurimisprintsiipi, vaid on kohaldanud seda kaebuse esitaja poolt taotluses toodud andmete alusel, mida on nii vastustaja kui vastava eriala spetsialistide poolt analüüsitud. Õigusaktidest ei tulene vastustajale selles küsimuses kohustust kaebuse esitajalt täiendava informatsiooni küsimiseks, taotluse käiguta jätmiseks või muuks taoliseks menetlustoiminguks. Kaebuse esitajal endal oli taotluse esitamisel kaalutlusõigus küsimuses, kuidas oma taotlus põhjendada taoliselt, et taotlust saadaks edu. Kaebuse esitaja poolt esitatud taotluse alusel oli vastustaja muuhulgas kohustatud hindama kaebaja majandustegevuse jätkusuutlikkust, mida ongi hinnatud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsust ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid arvestades. Vaidlusalune investeeringutoetuse taotlus on suhteliselt spetsiifilises valdkonnas, mistõttu oli vastustaja õigustatud tellima otsuse tegemiseks projekti jätkusuutlikkuse analüüsi Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuselt, mida on otsuse tegemisel õiguspäraselt arvesse võetud. Veelgi enam, vaidemenetluses on vastustaja poolt tellitud täiendav ekspertiis XX taotlusele ja äriplaanile Eesti Põllumajandusülikoolilt. EPMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudi dotsendi majandusdoktor R. V. ja majandusdoktor P. Z. arvamused kinnitavad Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuselt saadud hinnangut kaebaja majandustegevuse jätkusuutlikkuse kohta. Arvamusi on kaalutletult hinnatud YY peadirektori 03.11.2005.a vaideotsuses, milles on täiendavalt selgitatud vastustaja motiive. Motiivide täiendav selgitamine vaideotsuses on haldusmenetlusele omane toiming. Kokkuvõtvalt on esimese astme halduskohus seisukohal, et vastustaja on XX taotluse materjalide ning menetluse käigus täiendavalt kogutud tõendite (Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse analüüs) hindamise tulemusena 27.07.2005.a käskkirjas põhjendatult leidnud, et kaebuse esitaja majandustegevus ei ole jätkusuutlik. See asjaolu annab STS § 20 lg 4 (01.01.2004-01.07.2005.a kehtinud redaktsioon) kohaselt aluse investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks. YY peadirektori 27.07.2005.a käskkiri nr 1-3.12/950, millega jäeti rahuldamata XX investeeringutoetuse taotlus nr 0105860018, on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Vastuolu HMS § 54 sätestatuga ei esine. Neil asjaoludel tuleb HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata. Roby Koik Kohtunik 5