2-04-58/2

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-58 Tsiviilasi OÜ XX hagi J.N. vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ XX (äriregistrikood xxxx, asukoht xxxx Tallinn) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Jevgeni Kogan, lepinguline esindaja Riho Viik Kostja J.N. (isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostja esindaja v adv Natalja Lausmaa esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
3. jaanuar
4. a RESOLUTSIOON Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista J.N.’ilt OÜ XX kasuks võlg 62 084,14 kr (kuuskümmend kolm tuhat kaheksakümmend neli krooni ja 14 senti) Kohtukulude jaotus Välja mõista J.N.’ilt OÜ XX kasuks kohtukuludena 7281,20 kr (seitse tuhat kakssada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule. VAIDLUSTAMATA ASJAOLUD 05.04.2000.a. müüs hageja kostjale korteri asukohaga xxxx vallas. 03.10.2002.a. andis kostja hagejale võlatunnistuse, kus ta tunnistas, et tal on seisuga 01.09.2002.a. võlg 40 000,00 kr hageja ees elektri eest. 2 Tsiviilasi nr 2-04-58 HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus elektrienergia eest summas 63 166,20 kr. Hageja väidete kohaselt varustas tema kostjat elektrienergiaga vastavalt AS-ga Eesti Energia sõlmitud lepingu alusel. Hageja on väljastanud kostjale arveid vastavalt kostja poolt teatatud näitudele ning esitatud arvete alusel on kostja võlgnevus seisuga 02.03.2005.a. 63 166,20 kr. samuti on kostja oma võlga hageja ees kinnitanud 03.10.2002.a. võlatunnistusega. Kostja vastuväiteid hageja ei tunnista ja leiab, et need on alusetud. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab nõuet alates 2003.a. esitatud arvetes toodud summade ulatuses, millest aga tuleb maha arvata 10% arvete summast. Nimelt leiab kostja, et 5% on hageja alusetult suurendanud elektritariife ja samuti on alusetult lisatud arvetele 5% elektrivõrgu hoolduse eest. Kostja osundab sellele, et poolte poolt ei ole fikseeritud elektrilugeja algnäitu ja ka elektrinäitusid ei ole kostja hagejale esitanud. Kuidas hageja oma arvetes kasutatud näidud sai ei ole kostjale teada. Samuti on hageja poolt arvestuses kasutatud elektrienergia tariife, mis on kõrgemad, kui need, mille alusel ta elektrit sisse ostis. Kostja leiab, et hageja nõudest tuleb maha arvestada järgmised summad. 31.12.2002.a. tasus M.K. hagejale kostja elektrivõla eest 17 000,00 kr, mille aga hageja tagastas hiljem M.K.i taotluse alusel. Samuti on kostja tellinud ja tasunud vaidlusaluses majas kaabeltelevisiooni paigaldamise eest 8000,00 kr ning teinud parendusi kostja poolt ostetud korterisse summas 24 000,00 kr. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja andis 03.10.2002.a. võlatunnistuse, milles tunnistas võla olemasolu hageja ees summas 40 000,00 kr. Seega võttis kostja omaks 01.09.2002.a. seisuga oleva võla hageja ees ning ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis võiks olla aluseks selle kinnituse tühistamiseks. Seega kohus loeb, et seisuga 01.september 2002.a. oli hagejal nõue kostja vastu summas 40 000,00 kr ja selles osas tuleb hagi rahuldada, tulenevalt sellest, et kostja on kinnitanud oma võlgnevust hageja eest. Vastavalt kostja seisukohale tunnistab ta hageja nõuet arvete osas, mis esitati hageja poolt alates 2003.a.-st. Sel ajal esitas hageja kostjale järgmised arved: 3 Tsiviilasi nr 2-04-58 Arve nr kuupäev kogus tariif summa 03-0908 19.09.2003 5391 7428 El.võrgu hooldus 4372 5503 El.võrgu hooldus 1200 1087 El.võrgu hooldus 235 200 El.võrgu hooldus 1,12 0,64 5% 6037,92 4753,92 539,59 13 371,09 kr 1,12 0,64 5% 4896,64 3521,92 420,93 10 430,60 1,12 0,64 5% 1344,00 695,68 101,98 2527,16 1,12 0,64 5% 263,20 128,00 19,56 484,70 04-0602 05-0102 50303 08.06.2004 20.01.2005 02.03.2005 Arve kokku koos KM 26813,55 Kostja poolt on vaidlustatud nendest arevetest hageja poolt nõutavad hooldustasud ja samuti leiab kostja, et arvestades hagejale esitatud arveid AS Eesti Energia poolt, on hageja suurendanud tariife elektrienergiale ca 5% ulatuses. Hooldustasude osas hageja tunnistas, et kuna kokkulepet hooldustasude osas ei ole, siis puudub tal lepinguline alus nende nõudmiseks, kuid osundas samas sellele, et kostjale ja teistele tarbijatele elektrivarustuse tagamiseks on ta teinud kulutusi elektrivõrkude hooldamiseks. Neid kulutusi ta tõendas talle esitatud arvetega ja sõlmitud lepingutega, mis väidetavalt olid tehtud eesmärgiga tagada elektrivarustus vaidlusaluses elamus. Hageja poolt esitatud arve nr 03-0908 (september 2003) hõlmab osaliselt kostja poolt võla tunnistamisega hõlmatud aega ning seega tunnistatud võlgnevust ja see tuleb maha arvestada antud arvega nõutavast summast. Vastavalt arvele nr 03-0908 eelnenud arvele nr 02-0402 oli kostja võlgnevus 36 352,00 kr seisuga 10.04.2002.a. (arve esitamise aeg). Seega võla tunnistamiseni suurenes kostja võlg 3648,00 (40000 - 36 352,00), mis tuleb maha arvestada arve nr 03-0908 summast 13 371,09 kr. Järelikult võlgnevus arve järgi, mis ei ole kaetud 03.10.2002.a. võlatunnistusega, on 9723,09 kr (13 371,09 – 3648). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. 4 Tsiviilasi nr 2-04-58 Kohus leiab, et poolte vahel on lepingulised suhted seoses elektrienergia ostu-müügiga. Hageja on teinud omapoolse pakkumuse võimaldades kostjal tarbida elektrienergiat ning kostja on selle pakkumuse vastu võtnud asudes seda pakutud kaupa tarbima. Samuti kinnitab seda kohtu arvates ka asjaolu, et kostja on tunnistanud 03.10.2002.a. võlatunnistuses oma võlgnevust hageja ees ning et kostja on hagejale teatanud enda poolt tarbitud elektrienergia suurust. Kostja vastupidised väited on kohtu arvates otsitud. Kostja poolt väidetu, et ta ei ole kunagi teatanud hagejale oma arvesti näitusid, on jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole vaidlustanud hageja arvetes esitatud elektrinäitusid ega tõendanud, et need näidud on valed. Samas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et elektriarvesti asub kostja korteris sees. Seega on kohtule ilmne, et arvestinäidud, mille alusel kostjale arveid esitati, on esitatud kostja enda poolt. Samuti on alusetud kostja väited, et näidud on liiga suured. Asjaolu, et kostja on tunnistanud oma võlgnevust hageja ees ja et see summa, mida kostja tunnistas, on vastavuses enne seda sama aasta kevadel esitatud hageja arvega (02-0402, tl 115), arvestades edasist kostja poolt elektrienergia tarbimist ja asjaolu, et kostja on enamuse talle esitatud arvetest allkirja vastu kätte saanud, tõendab kohtu arvates, et kostja oli kogu aja teadlik oma elektrienergia tarbimise mahust ning hagis esitatu ei saanud olla talle üllatuseks. Kostja vastuväited seoses hageja poolt elektrienergia tariifide suurendamisega ei ole põhjendatud. Kostja tugines on väidetes hageja poolt esitatud AS Eesti Energia arvetele (tl 102, 105), mille kohaselt on Eesti Energia esitanud arveid hagejale tariifidega: öine elekter 0,586 kr/kWh ja päevane 1,022 kr/kWh (arve 25.03.2002.a., tl 102) ning öine elekter 0,6271 kr/kWh ja päevane 1,0763 kr/kWh (arve 11.12.2002.a., tl 105). Samas on kostjale hageja esitanud arveid tariifidega: öine elekter 0,64 kr/kWh ja päevane 1,12 kr/kWh (arved tl 73, 74, 75). Kostja ei ole aga arvesse võtnud asjaolu, et nagu nähtub hagejale esitaud arvetest, on nendele tariifidele lisatud ka käibemaks, mis suurendab neid tariife üle kostjale esitatud suuruse (nt 0,586 kr/kWh + KM 0,10548 = 0,69148 kr/kWh), kuid kostja arvetes on tariifid antud juba käibemaksuga. Seega ei ole hageja kostjale esitaud arvetes mitte suurendanud kostjale tariife, vaid kohtule arusaamatul põhjusel, vähendanud neid. Kostja vastuväited arvetes sisalduvatele elektrivõrgu hoolduskuludele on põhjendatud. Ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks kokkulepe vastavate kulude tasumiseks kostja poolt. Samuti ei ole hageja osundanud ühelegi seadusest tulevale alusele selliseid kulusid nõuda. Hageja poolt osundatud väidetavad kulud seoses elektrijaotussüsteemi remondiga on ilmselt vajalikud, kuid selliste kulude nõudeks ei ole saa olla aluseks elektritarbimise pealt arvestatav protsent, vaid võimalik arvestus, mis tuleneb tehtud reaalsetest kuludest, mis on jaotatud kõigi vastavatest kuludest kasu saavate tarbijate vahel. Sellist arvestust hageja esitanud ei ole ja seetõttu puudub kohtul võimalus seda kontrollida. Seega ei kuulu rahuldamisele hageja nõue 1082,06 kr (539,59 + 420,93 + 101,98 + 19,56) osas. Seega on põhjendatud hageja nõue 62 084,14 kr (63 166,20 – 1082,06) saamiseks tulenevalt VÕS § 208 lg
5. Kostja taotlus tasaarvestada hageja nõue tema (kostja) poolt tehtud kulutustega ei ole põhjendatud. Kostja tegi väidetavalt kulutusi kaabeltelevisiooni jaotusvõrgu paigaldamiseks Tsiviilasi nr 2-04-58 5 8000,00 kr ja parandas tema poolt hagejalt ostetud korterit 24 000,00 kr eest. Antud nõudeid hageja ei tunnista, kuna kaabeltelevisiooni osas ei ole ta seda tellinud ega ka kasutanud ning parendusi kostja korterisse ei ole ta kohustatud kompenseerima. AÕS § 72 lg 4 kohaselt võib kaasomanik ilma teiste kaasomanike nõusolekuta teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid. Kohus leiab, et kaabeltelevisiooni näol ei ole tegemist kaasomaniku poolt tehtud kulutustega, mida ta saab ilma teiste (antud juhul hageja) nõusolekuta teha ja neid kulusid teistelt sisse nõuda. Kaabeltelevisiooni näol ei ole tegemist asja säilitamiseks vajalike kuludega, vaid toreduslike parendustega. Seega puudub alus hagejalt nõuda nende hüvitamist ja seetõttu ei ole alust tasaarvestuseks. Kostja poolt on tõendamata õiguslik alus talle kuuluvas korteris tehtud parenduste sissenõudmiseks hagejalt. Asjaolu, et hageja kostjale eelnevalt müüs korteri, milles kostja väidetavad parendused tegi, ei anna iseenesest alust selliste kulutuste hageja poolt hüvitamiseks. Kostja viited VÕS § 1042 ei ole asjakohased, kuna kostja tegi parendusi oma, mitte hageja korterile. Muid asjaolusid kostja ei ole esitanud. Kostja poolt osundatud M.K.i poolt 31.12.2002.a. hagejale elektrivõla katteks tasutud 17 000,00 kr ei kuulu hageja nõudest mahaarvestamisele, kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on selle summa M.K.ile tagastanud 16.12.2003.a. Nagu selgus poolte selgitustest, tasus M.K. selle summa ettemaksuna kavandatava kostja korteri ostu eest. Sellist tehingut aga kostja ja M.K.i vahel ei toimunud ja hageja tagastas selle summa M.K.ile. Seega kolmas isik (M.K.) võttis tagasi oma kostja eest tehtud soorituse ning järelikult puudub alus lugeda kostja kohustus M.K.i poolt 17 000,00 kr ulatuses täidetuks. KOHTUKULUD Kohtukulud tuleb tulenevalt TsMS