← Eesti

2-05-17311/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tallinna Linnakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2005.a Tallinn Tsiviilasja number 2/228 – 24146/05 Tsiviilasi AShagi R.K`i vastu 16 766 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Hageja esindaja T.F Kostja R.K Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Mõista välja R.K`ilt 16 766 krooni (kuusteist tuhat seitsesada kuuskümmend kuus krooni) ASkasuks. Kohtukulude jaotus Mõista välja R.K`ilt kohtukulud 2238,30 krooni (kaks tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa krooni ja kolmkümmend senti) ASkasuks. Välja mõista R.K`ilt kohtukuluna postikulu 31,70 krooni (kolmkümmend üks krooni ja seitsekümmend senti) Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 Aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank, viitenumber
  2. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kaja menetluse taastamiseks 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.04.2000.a rendilepingu nr 2, mille alusel andis hageja tasu eest kostja kasutusse sõiduauto Mercedes Benz riikliku tasulise transporditeenuse osutamiseks. Kostja kohustus lepingu kohaselt tasuma hagejale sõiduauto kasutamise eest renti vastavalt lepingu lisale nr
  3. Lepingu lisa nr 2 järgi kohustus kostja tasuma lähtuvalt sõiduauto arvestusperioodil kasutanud isikute arvust kas 285 krooni või 190 krooni päevas. Lisaks lepiti poolte vahel kokku täiendavas tasus arvestusperioodil hageja poolt kostjale edastatud raadiotellimuste arvust lähtudes ning lepingu lisas 2 määrati ühtlasi kindlaks valem, mille järgi arvestati lepingujärgselt igakuiselt kostja poolt hagejale tasumisele kuuluv summa. Hageja esitas kostjale 06.11.2000.a arve nr 8028 summas 570 krooni ja 31.01.2001.a arve nr summas 7813 krooni, mida kostja ei ole hagi esitamiseni tasunud. Kokku võlgneb kostja hagejale 8383 krooni. Lepingu lisa nr 2 p 9 on pooled kokku leppinud viivise kohaldamises rendimaksetega viivitamisel arvestusega 2% päevas tähtpäevaks tasumata summalt. Hageja on arvestanud viiviseid 8383 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 8383 krooni ja viivised 8383 krooni, kokku 16 766 krooni ning kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni ja õigusabi kulud 838 krooni. Kostja hagile vastuväiteid esitanud pole Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 25.11.2005.a. Kostja on materjalid koos vastusenõudega kätte saanud 20.10.2005.a, mida tõendab väljastusteade kohtutoimikus. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 p 1 võib kohus hagi omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 201 lg 1 kohaselt on tagaseljaotsus kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, enne võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 alusel tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Tulenevalt TsK § 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Kohus leiab, et hageja on oma nõude õiguslikult põhjendanud ning kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 16 766 krooni. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja palub kohtukulude katteks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu tasumine on olnud vajalik ja põhjendatud kohtukulu ning kostjalt tuleb hageja kohtukulude katteks välja mõista 1400 krooni. TsMs § 61 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 838,30 krooni. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja õigusabi kulude katteks välja mõista 838,30 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kohtukulude katteks välja mõista 2238,30 krooni. Tulenevalt TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 31,70 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuste kättetoimetamise kulus. Taimi Kollom Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.