).
järgi on enampakkumise kehtetuks tunnistamise üheks tingimuseks enampakkumise nõuete oluline rikkumine. Enampakkumise vaidlustamise eesmärgiks on võimaldada enampakkumiseelse olukorra taastamine. Esmasteks õiguskaitsevahenditeks, mida kaebuse esitaja pidanuks oma õiguste rikkumise korral kasutama, olid kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale (
alusel), samuti avalduse esitamine üldkohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes (
§-d 64-44 alusel). Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, samuti esitas ta Tartu Maakohtule hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes. Kaebuse esitaja väide, et ta sai 10.09.2002 toimunud enampakkumisest teada pärast enampakkumist, on paljasõnaline ja ei leidnud kohtu tõendamist. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtutäitur on 29.03.2001 saatnud XXX aadressile Tallinn, Kolde 96-52 teate, mille võlgnik on ka kätte saanud (tl 57), samuti on Ametlikes Teadaannetes 07.08.2002 avaldatud enampakkumisteade 10.09.2002 toimuva kordusenampakkumise kohta (tl 15). Kaebaja suulise seletuse kohaselt helistas ta kohtutäiturile enne enampakkumist 3 kodunumbrilt kas 9.või 10.kuupäeva hommikul, et ostja on olemas, millega on tõendatud, et kaebaja oli teadlik 10.09.2002 toimuvast enampakkumisest. Kaebuse esitaja väide kohtuistungil, et ta ei teadnud hagist loobumisest kuni 2004.aastani midagi, on väheusutav ja ei leidnud kohtus tõendamist. Toimiku materjalidest nähtub, et XXX sõlmis 11.09.2002 kliendilepingu vandeadvokaat vanemabi Ain Laansaluga (tl 63). Advokaadivolikirja nr :3-103/02 (tl 48) alusel esitas A.Laansalu Tartu Maakohtule 19.09.2002 hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tl 47). Advokaadivolikirja nr: 3-104/02 (tl 45) alusel esitas A.Laansalu Tartumaa kohtutäitur Reet Rosenthalile kaebuse täituri tegevuse peale (tl 44). 31.10.2002 esitas XXX esindaja A.Laansalu kohtutäiturile kaebusest loobumise, milles teatab, et ta loobub 20. septembril 2002 esitatud kaebusest Tartumaa kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale, samuti esitas ta avalduse Tartu Maakohtule loobumiseks ka 19.09.2002 esitatud hagist ( tl 46). Tartu Maakohtu 01.11.2002 määrusega tsiviilasjas nr 2-1685/2002 võeti vastu XXX loobumine hagist Tartumaa kohtutäitur Reet Rosenthali vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning lõpetati asja menetlus (tl 49). Arvestades eelnevat asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja on olnud vaidlustamise korrast ja viisist suurepäraselt teadlik ja on esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutanud, kuid on nende kasutamisest vabatahtlikult loobunud, seetõttu jätab kohus juhindudes HKMS §-st 26 lg 1 p 6 ning riigivastutuse seaduse §-s 7 lg 1 sätestatud vastutuse välistamise põhimõttest lähtudes kaebuse rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ja sama seaduse § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti välja tema poolt kantud kohtukulud. HKMS § 87 lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetavaid õigusabikulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Õigusabikulude vähendamine hõlmab muuhulgas ka nende täielikult väljamõistmata jätmise. Vastustaja esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe esitas kohtule taotluse kohtukulude väljamõistmiseks. Seega tuleks antud juhul kaebajalt välja mõista vastustaja poolt kantud kohtukulud summas 6573.50 krooni. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et olukorras, kus kaebaja on maksejõuetuse tõttu vabastatud riigilõivu, kautsjoni ja õigusabi eest tasumisest ning sealjuures on tuvastamata protsessiosalise pahatahtlikkus oma kaebeõiguse kasutamisel, ei ole kaebajalt haldusorgani kasuks kohtukulude väljamõistmine põhjendatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.10.2005 otsus haldusasjas nr 3-31-48-05 ja 29.11.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-05). Ehkki käesolevas asjas ei ole XXX olnud õigusabi eest tasumisest vabastatud, vabastas kohus ta osaliselt riigilõivu tasumisest – 15 835.23 krooni asemel kohustati teda maksma riigilõivu 1000 krooni (tl 28-29), kuna kaebuse esitaja on 63-aastane pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 2474 krooni kuus. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et kohtukulude väljamõistmine XXX ei ole põhjendatud. Maare Aloe kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.