TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-93 Otsuse kuupäev 17. märts 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi T. K. kaebus ARK Tartu büroo tegevuse õigusvast

§ 41

lg 3 p 5 kohaselt juhtimisõigus peatatakse, kui juhi suhtes on jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses, mille eest on vastavalt käesoleva seaduse §-le 41 3 ette nähtud juhtimisõiguse peatamine.

§ 413

lg 1 järgi peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kolmeks kuuks, kui isiku suhtes on väärteoasjas jõustunud karistamisotsus käesoleva seaduse § 7419 rikkumises. Vastavalt Lõuna Politseiprefektuuri 02.08.2005.a. otsusele väärteoasjas nr 2602,05,008826 karistati kaebajat

§ 7419alusel karistusega 150 trahviühiku ulatuses s.o.

9000.-krooni. Trahvi on kaebaja tasunud. Seega vastab vastustaja poolt 26.08.2005.a. tehtud otsus nr 7625 HMS § 54 nõuetele, on kehtiv ja seda pole keegi kuni käesoleva ajani tühistanud. Selles sisalduvad vastustaja kohustused pole siiani täidetud. 2 Kui haldusakt on kehtiv ja näeb ette õiguse nõuda toimingut, on pädev haldusorgan kohustatud toimingu sooritama, st haldusakti täitma, sõltumata haldusakti õiguspärasusest, põhjendatusest või otstarbekusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.03.2001.a. otsus haldusasjas 3-3-1-2-01). Nimetatud otsusest tulenevalt tuli kaebaja juhtimisõigus taastada 26.11.2005.a. ning kehtinud kui ka kehtiva

§ 44

ei näinud ja ei näe ette liikluseksami sooritamist, kui juhtimisõigus peatatakse vähemaks kui kuueks kuuks. Kehtiva

rakendussätete § 773 lg 3 kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne

1. aasta
2. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg.

§ 201

lg 1 kohaselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on järelevalveõigusega ametiisiku otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Seega on vastustajal kohustus taastada kaebaja juhtimisõigus ja tagastada kaebajale juhiluba nr EE343387. Õiguslikult põhjendamata on vastustaja tõlgendus, et kaebuse esitaja kohustus sooritada liiklusteooria eksam tuleneb

§ 44lg 1, kuna 1997.a.

rikkumise eest on temal juhtimisõigus taastamata. Kaebuse esitajale on juhiluba nr EE343387 väljastatud peale 1998.a. Seega oli enne 26.08.2005.a. vastustaja otsust kaebaja juhtimisõigus kehtiv, sest vastupidisel juhul ei saanuks vastustaja 26.08.2005.a.juhtimisõigust peatada. Vastustaja tugineb toimingu sooritamisest keeldumisel ja oma tegevuse põhistamisel 24.07.2005.a. kehtetuks muutunud Majandus-ja Kommunikatsiooniministri 02.03.2004.a. määrusele nr 3 (ARK põhimäärus) ja juba 01.07.2001.a. kehtivuse kaotanud Teede-ja sideministri määrusele nr

1. Sügavalt ekslik on vastustaja seisukoht, et käesolevas vaidluses pole tegemist isiku karistamisega või asja menetlemisega vaid tema teadmiste kontrolliga. Kehtiv õigus ei anna vastustajale ainsatki õigustust teostada suvalist teadmiste kontrolli. Käesolevas asjas on vastustajapoolse tegevuse puhul tegemist asja teistkordse menetlemisega, millise tegevuse keeld tuleneb otseselt Põhiseaduse § 23 lg
2. Vastavalt Riigikohtu üldkogu seisukohale asjas nr 3-4-1-10-04 on Põhiseaduse § 23 lg 3 sõnastusest tulenevalt keelatud asja teistkordne menetlemine ja karistamine iseseisvas menetluses - kahjuks on vastustaja selle tähelepanuta jätnud. Riigikohtu üldkogu märgib: «Sellist tõlgendust toetab asjaolu, et ne bis in idem põhimõte kujutab endast ühelt poolt protsessitakistust, teisalt aga isiku subjektiivset õigust eeldada, et teda ei süüdistata sama teo eest uuesti. Nii on mitmekordse karistamise keeld seotud õiguskindluse põhimõttega, kaitstes isikut riigi omavoli eest". Riigikohtu üldkohus leidis, et käsitletava küsimuse lahendamisel ei saa kõrvale jätta ka ajaloolist argumenti. Karistusõiguse reformi eelsel perioodil oli juhtimisõiguse peatamine haldusõiguserikkumiste eest kohaldatavaks karistuseks ka formaalses mõttes. Muuhulgas välistab käesoleval ajal kaebaja karistamise varem toime pandud rikkumise eest ka Karistusseadustiku § 81 lg 3 ja § 82 lg 1 p 3, kuna 1997.a. toime pandud väärtegutegu kui ka otsuse täitmine on aegunud. Põhjendamatud on vastustaja väited, et kaebuse esitaja sai juhtimisõiguse peale 1998.a. valeandmeid esitades pettuse teel. Selline väide on paljasõnaline ja tõendamata. Vastustaja pole 3 selliseid tõendeid esitanud ning ka politsei pole taolise asjaolu tuvastamiseks kaebaja suhtes läbi viinud vastavat menetlust ning puudub süüdimõistev kohtuotsus. Kaebuse esitaja juhiluba pole

§ 43lg 1 alusel kehtetuks tunnistatud.

Kui vastustaja taastas kaebaja juhtimisõiguse ilma, et viimane oleks sooritanud liiklusteooria eksami peale 1997.a. toimepandud väärtegu, siis sellise asjaolu ilmnemisel lasub vastutus vastustajal endal ning nüüd ei saa riik oma eksimuse parandamiseks karistada isikut uuesti. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastuväited Vastustaja ei nõustunud kaebuse esitaja seisukohtadega ja leidis, et esitatud kaebus on alusetu ja põhjendamatu. Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Politseiosakonna 02.08.2005.a. otsusega nr 2602,05,008826 karistati T. K.t liiklusseaduse § 7419 järgi kvalifitseeritava väärteo eest. 26.08.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 7625 peatas ARK Tartu büroo peaspetsialist

§ 413lg l alusel T.

K. juhtimisõiguse kolmeks kuuks. Otsuse tegemisel ilmnes, et tegelikult oli alates 05.06.1998.a. T. K. juhtimisõigus taastamata ja tal ei olnud õigust juhtida mootorsõidukit. Läbiviidud uurimisel selgus, et T. K. oli esitanud 06.06.1998.a. juhtimisõiguse äravõtmise perioodil taotluse ARK-sse uue juhiloa saamiseks. 06.06.1998.a. väljastas ARK Tartu büroo T. K.le juhiloa tema juhiloa taotluse alusel. 1998.a. kehtis mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise eeskiri (kinnitatud teede- ja sideministri 21.06.1994.a. määrusega nr 35) ja liiklusseadus (ülemnõukogu seadus 23.02.1992.a.).

§ 25

lg 2 alusel võidakse juhtimisõigus ära võtta liikluseeskirja rikkunud isikult, olenevalt tema poolt toimepandud rikkumise iseloomust ja raskusastmest, ainult seadusega ettenähtud korras. Eeskirja § 31 sätestab, kui mootorsõiduki juhtimisõigus on seadusega ettenähtud korras ära võetud, taastatakse see pärast karistusaja lõppu teoreetilise ja sõidueksami sooritamist. Kui juhtimisõigus on ära võetud alla 12 kuuks, taastatakse see pärast teoreetilise eksami sooritamist. 28.05.1997.a. karistati T.K. mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahvi ja eriõiguse äravõtmisega 12-kuuks. T.K. asjas tehtud otsus jõustus seega kehtinud haldusõigusrikkumiste seadustiku kohaselt 08.06.1997.a. 05.06.1998.a. esitas T. K. juhiloa taotluse Tartu Politseiprefektuurile. Taotluse põhjendusse oli märgitud: juhiloa taastamine (kaotamine, hävimine). 06.06.1998.a. kinnitas ARK büroo juhataja oma allkirjaga avalduse vastuvõtmise. Kuna juhiloa kaotamise/ hävimise korral ei olnud sätestatud eksamite nõuet (Kaotuse puhul pidi isik tegema teooriaeksami, kuid büroo juhatajal oli mõjuval põhjusel õigus seda mitte rakendada (näiteks vargus, röövimine), siis ka T.K. eksamile ei saadetud. T. K. aga ei avaldanud tegelikke asjaolusid mille alusel oli tema juhtimisõigus äravõetud, vaid esitas avalduse juhiloa varguse/kaotuse kohta oma juhiloa taastamiseks. ARK Tartu büroo väljastas taotluse alusel T.K. ilma eksamite sooritamist juhiloa. 02.08.2005.a. sooritas T.K. väärteo juhtides mootorsõidukit joobeseisundis. Väärtegu on kvalifitseeritav

§ 7419alusel.

Väärteootsuse jõustumisel edastas Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Politseiosakond T. K. juhiloa ja väärteootsuse ARK Tartu büroole juhtimisõiguse peatamise vormistamiseks. 26.08.2005.a. juhtimisõiguse otsuse vormistamisel selgus, et T. K. ei ole oma juhtimisõigust taastanud seaduses ettenähtud korras (teooria- ja sõidueksami sooritamine) ja seega ei oma ta eeltoodud põhjustel juhtimisõigust. 4 ARK on seisukohal, et T. K. ei oma käesoleval ajal juhtimisõigust, kuna tema juhtimisõigus on jäänud taastamata seaduses ettenähtud korras. See, et T. K.le on väljastatud juhiluba ARK poolt (taotlus esitatud juhiloa varguse/kaotamise kohta) ei anna õigust ja alust juhtimisõiguse olemasolule. Rahvastikuregistriseaduse järgi on juhiluba ka isikut tõendav dokument. T. K. olukord on võrreldav relvaloa väljastamisega. Juhul, kui isikule ei ole ka relvaluba vm tõendit omistatud seaduses ettenähtud korras, on temale väljastatud dokument kehtetu ja see kuulub tühistamisele. Nii ei oma ka T. K., kes on jätnud oma juhtimisõiguse taastamata seaduses ettenähtud korras, käesoleval ajal juhtimisõigust. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab T. K. kaebuse. Asja materjalidest nähtub, et ARK volitatud esindaja Tartu büroo peaspetsialist Avo Selge peatas T. K. mootorsõiduki juhtimisõiguse 26.augusti 2005.a. otsusega nr 7625 kolmeks kuuks liiklusseaduse (

) § 413 lg 1 alusel (tl 9). Selle tähtaja möödumisel pöördus kaebuse esitaja ARK Tartu büroosse, et talle tagastataks hoiule võetud juhiluba. ARK Tartu büroo keeldus seda tegemast. Vastuseks kaebuse esitaja järelepärimisele (tl 11-13) teavitas Eesti Riiklik Autoregistrikeskus kaebajat keeldumise põhjustest

1. jaanuaril
2. a. saadetud kirjaga (tl 1617). Eesti Riiklik Autoregistrikeskus oli kirjalikus vastuses kaebusele seisukohal ning jäi ka kohtuistungil seisukohale, et T.K. ei oma käesoleval ajal juhtimisõigust, kuna tema juhtimisõigus on jäänud pärast
3. aastal määratud karistuse ärakandmist seaduses ettenähtud korras taastamata. T. K.t karistati
4. mail 1997.a. Liikluseeskirja (LE) p 58 rikkumise eest HÕS § 96 lg 1 alusel rahatrahviga 2240 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks. Asjaolu, et ARK väljastas T. K.le
5. juunil 1998.a. juhiloa ilma eksami sooritamiseta, ei tähenda vastustaja arvates juhtimisõiguse olemasolu. T. K. on esitanud uue juhiloa saamiseks politseile ja ARK-ile valeandmeid ning saanud juhiloa pettuse teel (tl 16). Oma seisukoha õigusliku alusena on ARK märkinud kehtiva liiklusseaduse § 44 lg 1 ning Teede ja sideministri 21.06.1994 määrusega nr 35 kinnitatud mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise eeskirja p
6. (RTL 1994,41,0;1996,25,168;1999,16,183;1999,104,1303;2000,34,469;2001,55,760). Kohus on seisukohal, et T.K. juhtimisõiguse taastamisest ja juhtimisõigust tõendava dokumendi – juhiloa tagastamisest keeldumine on õigusvastane. Nagu eelnevalt märgitud peatati T. K. juhtimisõigus
7. augustil
8. a. liiklusseaduse § 413 lg 1 alusel kolmeks kuuks. 1.oktoobril
9. a. jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadusega tunnistati liiklusseaduse § 413 kehtetuks. Sama seadusega täiendati liiklusseadust §-ga 77 3 - Liiklusseaduse §-de 41 1 ja 41 3 kehtetuks tunnistamisega seotud rakendussätted. Nimetatud paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtib isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne
10. aasta
11. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg.

§ 77

3 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel taastatakse juhtimisõigus liiklusseaduse §-s 44 sätestatud korras ja tingimustel, mis kehtisid enne 2005. aasta 1. oktoobrit.

§ 44(enne 2005.

aasta

1. oktoobrit kehtinud redaktsioonis) ei näinud ette liiklusteooria eksami sooritamist, kui juhtimisõigus oli peatatud vähemaks kui kuueks kuuks. 5 Liiklusseaduse § 24 lg 1 järgi on juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Seega taastatakse juhtimisõigus isikutele, kellel see oli peatatud vähemaks kui kuueks kuuks, juhtimisõigust tõendava dokumendi tagastamisega.
2. augusti
3. a. juhtimisõiguse peatamise otsusest tulenevalt oli vastustajal kohustus kaebaja juhtimisõigus taastada ehk juhiluba tagastada pärast otsuses märgitud kolmekuulise peatamistähtaja möödumist. Ekslik on vastustaja seisukoht, et 1997.a. toimepandud haldusõiguserikkumise järgselt on kaebajal juhtimisõigus taastamata ning kohustus sooritada liiklusteooria eksam tuleneb

§ 44lg 1 ja 01.07.2001.a.

kehtivuse kaotanud Teede-ja sideministri 21.06.1994.a. määrusega nr 35 kinnitatud mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise eeskirja p-st 31. Kehtiva

§ 44

lg 1 reguleerib olukorda, kui juhtimisõigus on ära võetud pärast 1.oktoobrit 2005.

§-st 44 ega ka seaduse rakendussätetest ei tulene, et seda normi kohaldatakse tagasiulatuvalt.

1. mail 1997.a. haldusõiguserikkumise asjas nr 424j tehtud otsusega karistati kaebuse esitajat mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks Nimetatud otsuses on märgitud, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise korral tagastatakse juhiluba peale karistuseks määratud tähtaja möödumist (kuni 3 kuud Tartu Liikluspolitseis, 4 - 36 kuud Autoregistrikeskuse Tartu Büroos, Vasara 48) (tl 43). Kaebuse esitaja juhtimisõigus taastati talle juhtimisõigust tõendava dokumendi - juhiloa nr EE343387 vormistamisega
2. juunil 1998.a. ARK Tartu Büroos (tl 44). ARK on tunnustanud kaebuse esitaja juhtimisõiguse kehtivust peatades selle
3. augustil 2005.a. kolmeks kuuks (tl 9). Oletusel põhinev ja tõendamata on vastustaja arvamus, et kaebuse esitaja esitas uue juhiloa saamiseks politseile ja ARK-ile valeandmeid ning on saanud 1998.a. juhiloa (EE343387) pettuse teel. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et sel ajal

§ 43

lg 1 kohaselt tunnistatakse juhtimisõigus kehtetuks, kui isik on juhtimisõiguse saanud pettuse teel või talle on juhiluba antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. Kaebuse esitaja juhtimisõigust (seda tõendavat dokumenti – juhiluba nr EE343387) pole

§ 43lg 1 alusel kehtetuks tunnistatud.

Eeltoodud põhjendustel tunnistab kohus ARK Tartu büroo toimingu – juhtimisõiguse taastamisest ja juhiloa tagastamisest keeldumise õigusvastaseks. Kuigi kaebaja juhtimisõigus on esialgse õiguskaitse korras taastatud ning juhiluba EE 343387 tagastatud, kohustab kohus kohtuotsuse resolutsioonis T. K. juhtimisõigust taastama ja tagastama talle juhiloa nr EE 343387, sest esialgse õiguskaitse toime lakkab kohtuotsuse jõustumisel. Kaebuse esitaja palus mõista Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt kohtukuludena välja 10 099 krooni, sellest 10 089 krooni õigusabikulu ja 10 krooni riigilõivu. Õigusabi eest nõutud summa on kaebuse esitaja Õigusbüroole ASPEKT OÜ tasunud (tl 54-57). Vastavalt HKMS § 93 lg 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti välja tema poolt kantud kohtukulud. Õigusbüroo on esitanud kohtule selgituse õigusabi toimingute, sellele kulutatud aja ja tasumäärade kohta ( tl 56). Kohus loeb õigusabikulud põhjendatuks ja mõistab õigusabikulud ja kaebaja poolt tasutud riigilõivu vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja. Mai Saunanen kohtunik 7