3-05-1220/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-1220 Otsuse kuupäev 16.03.06 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi XX kaebus Tartu Vangla peale avalik-õiguslikus suhtes tekitatud varalise kahju 175 kr nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 31.01.06, 01.03.06 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XX Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XX esitas 08.12.05 kaebuse Tartu Vangla administratsiooni toimingule – 06.12.05 kambris nr 2002 läbiotsimise käigus varalise kahju tekitamine summas 175 kr ja seoses läbiotsimise seadusevastasusega mittevaralise kahju nõudes summas 150 000 kr. Ta taotles riigilõivu maksmisest vabastamist seoses arveldusarvel raha puudumisega. 09.12.05 kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt 06.12.05 kella 13.30 ajal kambris, kus kaebaja paiknes, oli teostatud Tartu Vangla ametnike poolt läbiotsimine ja selleks ajaks kinnipeetavad (kaebaja ja tema kambrikaaslane Aleksandr Karev) olid viidud jalutama. Kambrisse naastes kaebaja nägi, et tema voodil padjal lebas käterätt jalgade jaoks, tema asjad olid kotist välja visatud, teksad olid maas ja neil olid jalajäljed, sool ja pipar olid valatud lauale, hambapasta ja habemeajamisvaht olid pakendist välja lastud ja sussid (plätud) olid läbiotsimise käigus lõhutud. 31.01.06 kohtuistungil (tl 38) kaebaja loobus mittevaralise kahju nõudest summas 150 000 kr ja jäi mittevaralise kahju 175 kr nõude juurde, mis seisnes alljärgnevas: lõhutud sussid (plätud) – 120 kr, suur tuub hambapastat – 24 kr, habemeajamisvaht (aerosool) – 40 kr; kokku 184 kr, kuid nõue on summas 175 kr. Kaebaja väitis, et kambrist väljudes oli kambris kõik puhas ja korras, kuid peale läbiotsimist, mis kestis 40 minutit, kõik oli segi pööratud, asjad olid kottidest voodi peale visatud. Üks (parem) suss (plätu) oli katki, plätud maksid 120 kr. Hambapasta oli tuubist välja pigistatud, ta e i saanud seda enam kasutada ja viskas minema, see maksis 24 kr. Habemeajamisvahuballoon oli vahust määrdunud, see maksis 40 kr. Kahju on 175 kr. Ta kutsus kontaktisiku, kes tuli ja nägi korralagedust. Ta soovib vangla toimingu – läbiotsimisel korralageduse tekitamine – seadusevastaseks tunnistamist ja kahju väljamõistmist summas 175 kr. Läbiotsimisel korralageduse tekitamine on korduv toiming ja tal on kaebuse esitamisel preventiivne huvi – et see enam ei korduks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja oma kirjalikus vastuses kaebusele on seisukohal, et kaebus on alusetu ning varalise ja mittevaralise kahju nõue on põhjendamata. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 68 lg 1 annab vanglaametnikele õiguse teostada kinnipeetava, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide jm ruumide läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava vangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine on täpsemalt reguleeritud Justiitsministri 01.04.2003.a määrusega nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (edaspidi Määrus), mille § 4 punkt 3 näeb ühe järelevalvetoiminguna ette vangla territooriumi, ruumide ja/või isikute plaanilised ja plaanivälised läbiotsimised. Määruse § 43 kohaselt on läbiotsimine tegevus, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumil viibivat isikut või kinnipeetavat, kinnipeetavate elu- ja olmeruume või vangla territooriumil paiknevaid teisi ruume eesmärgiga avastada ning ära võtta keelatud esemed ja ained ning avastada peidik või varjatud käik ning kontrollida ruumide ja vangla vara tehnilist seisundit. Seadus ei kohusta läbiotsimist teostama kinnipeetava juuresolekul, samuti ei näe ette, millises korras peavad kinnipeetavate kambrid olema läbiotsimise lõppedes. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 7.1.4 peab kinni peetav isik ise korras hoidma tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Kaebaja esitas samasisulise kaebuse 07.12.2005.a ka Tartu Vangla direktorile. Kaebuses toodud väiteid kontrollis inspektor-kontaktisik Eve Sepp, kes käis kaebaja palvel kambrit vahetult pärast läbiotsimist üle vaatamas ning koostas 14.12.2005.a nähtu kohta direktorile ettekande. Ettekandest nähtub, et kaebaja avaldas talle samal päeval, et tema isiklikud asjad ei ole täpselt samale kohale tagasi pandud, kus need asusid enne läbiotsimist, sool ja pipar olevat lauale ümber aetud ning näitas plätut, mis oli küljelt rebenenud. Kontrollimisel ei leidnud kaebaja väited kinnitust: laialiaetud maitseaineid tema ei märganud, habemeajamisvahul ja hambapastal olid korgid maha keeratud, kui nende sisu ei olnud väljas. Teksapüksid kuivasid, kinnipeetav ei näidanud, et neil olnuks jalajälgi. Läbiotsimist toimetanud vanemvalvur Merle Aus ja valvur Martin Kiuru ettekannetest nähtub, et hügieenitarvetel keerati läbiotsimise käigus korgid maha veendumaks, et pakendid ei sisalda keelatud aineid või esemeid. Pakendite sisu välja ei lastud, hambapasta tuubid katsuti läbi enne korgi mahakeeramist. Originaalpakendis soola, pipart või muid maitseaineid kambris ei olnud. Ülejäänud kamber jäeti pärast läbiotsimist võimalikult samasse seisundisse, mis see oli enne läbiotsimist. Kaebaja kambrikaaslane Aleksandr Karev, samuti kõrvalkambris viibinud Deniss Suhhanov kinnitasid E. Sepale, et neil läbiotsimise kohta pretensioone ei olnud. Eeltoodu alusel puudub Tartu Vangla juhtkonnal alus M. Ausi ja M. Kiuru ettekannete tõepärasuses kahelda. Vastustaja peab vajalikuks kohtu ja kaebaja tähelepanu juhtida asjaolule, et vanglaametnikel puudub huvi kinnipeetavatele kuuluvate vanglas lubatud esemete 2 vigastamiseks või lõhkumiseks: kui kinnipeetaval endal ei ole riideid, on vangla kohustatud talle riided muretsema, samuti on kinnipeetaval õigus saada riigi arvel hügieenitarbeid ja jalanõusid. Küll on aga põhjust kahelda kaebaja seletuste tõepärasuses, kuna kaebaja loodab kaebuse rahuldamise korral saada rahalist kasu. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 2 alusel võib tegevusetusega tekitatud kahju nõudmist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming jäi õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Sellisel alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kaebaja on kaebuses nimetanud küll summa, mille ulatuses talle varalist kahju tekitati, kuid ei ole esitanud ühtki tõendit varalise kahju tekkimise kohta. Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda sama seaduse § 9 kohaselt süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi sellist asjaolu, mida võiks pidada tema mittevaraliste õiguste rikkumiseks ja mille alusel oleks tal tekkinud õigus kahju hüvitamist nõuda. Kohtuistungil vastustaja jäi sama seisukoha juurde varalise kahju nõude osas. Arvestades eeltoodut palub vastustaja kohtul jätta halduskohtumenetluse § 26 lg 1 p 6 alusel kaebaja taotlus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Vangistusseaduse § 68 lg 1 kohaselt vanglaametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Justiitsministri 01.04.03 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 4 p-i 3 kohaselt järelevalves korraldatakse vangla territooriumi, ruumide, transpordivahendite ning isikute plaanilisi ja plaaniväliseid läbiotsimisi. Määruse §-i 43 kohaselt läbiotsimine on tegevus, mille käigus kontrollitakse vanglas viibivat isikut või kinnipeetavat, kinnipeetava elu- või olmeruume. Inspektor-kontaktisiku Eve Sepp 14.12.05 ettekandest (tl 17) nähtub, et 06.12.05 Tartu Vangla V sektoris, sh kambris nr 2002 oli plaaniväline läbiotsimine. Peale läbiotsimist kaebaja kutsus teda kambri juurde ja kaebas, et läbiotsimise käigus oli ära lõhutud üks temale kuulub plätu ja tema isiklikud asjad pole täpselt samale kohale tagasi pandud, kus nad enne läbiotsimist asusid. Tema vaatas kambri üle ja visuaalsel vaatlusel kambri üldmulje oli hea ja see oli tavapärases korras. Kaebaja näitas plätut, mis oli küljelt natuke rebenenud, kuid kontrollimisel ei ole tõendamist leidnud, et plätu oleks rebenenud läbiotsimise käigus. Kaebaja kaebas, et sool ja pipar on ümber aetud ja osutas käega lauale. Soola ega pipra originaalpakendeid laual ei olnud, ümberaetud maitseaineid ta ei märganud. Määritud teksapükstest kaebaja rääkis, kuid pükse ei näidanud. Hambapasta ja habemeajamisvahu pakendist väljalaskmine läbiotsijate poolt ei ole kontrollimisel tõendamist leidnud. Vangistusosakonna vanemvalvuri Merle Aus 15.12.05 ettekandest nähtub, et 06.12.05 plaanivälise läbiotsimise ajal ta otsis koos valvur Martin Kiuruga läbi kambrit nr 2002, kus paiknes kaebaja. Nad otsisid läbi kinnipeetava isiklikud asjad, paigutades need pärast tagasi võimalikult samasse kohta. Seoses sellega, et kinnipeetav oli oma püksid kuivama pannud WCsse isevalmistatud pesunöörile, võttis ta püksid nöörilt ära, pani need kinnipeetava voodile ja eemaldas nööri, sest Tartu Vangla kodukorra p-i 7.2.14 kohaselt on keelatud kambris kinnitada nööre. Kinnipeetava jalanõud nad otsisid läbi neid lõhkumata. Hambapastatuubil ning 3 habemeajamisvahul nad võtsid korgid maha, vaatamaks, ega ei ole pakendeid lõhutud keelatud esemete peitmise eesmärgil. Hambapastatuubi ta katsus läbi, leidmaks keeletud esemeid, kuid tuubil oli kork peal. Originaalpakendis soola ja pipart kambris nr 2002 ta ei näinud. Vangistusosakonna valvur Martin Kiuru 19.12.05 ettekandest (tl 19) nähtub, et 06.12.05 plaanivälise läbiotsimise ajal otsis ta koos Merle Ausiga läbi kambrit nr 2002, kus paiknes kaebaja. Kinnipeetava isiklikud asjad olid otsitud läbi nii, et nad paigutasid need pärast tagasi võimalikult samasse kohta. Kinnipeetava jalanõud ja muud isiklikud asjad otsiti läbi neid lõhkumata. Hambapastatuubil ning habemeajamisvahul nad võtsid korgid maha, vaatamaks, kas pakendisse ei ole peidetud keelatud esemeid. Kaebaja kambrikaaslane Aleksandr Karev kirjutas 13.12.06 seletuse (tl 20), mille kohaselt 06.12.05 temal ei ole mingeid pretensioone Tartu Vanglale. Analoogse avalduse kirjutas Deniss Suhhanov, kes paiknes kambris nr 2003 (tl 21). 22.12.05 kirjaga nr E1 3609 (tl 36) Tartu Vangla vastas kaebajale, et ei ole tuvastatud need asjaolud, millele ta kaebas 06.12.05 toimunud läbiotsimise suhtes. On seletatud, et seadus ei näe ette, kuidas peavad kinnipeetavale kuuluvad asjad läbiotsimise lõppedes olema. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 7.1.4 peab kinnipeetav isik ise korras hoidma tema kasutuses olevad eluja olmeruumid. Pärast läbiotsimist oli kambri üldmulje visuaalsel vaatlusel hea ja tavapärases korras. Tunnistaja Aleksandr Karevi 01.03.06 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 53) ta oli 06.12.05 ühes kambris kaebajaga. Kui sektsioonis oli läbiotsimine, nad viidi jalutusboksidesse. Kui nad tulid tagasi, kambris olid asjad laiali loobitud. Laual olid ümber valatud pipar ja sool, põrandal vedelesid teksad, millel olid jalajäljed. Nad näitasid seda kontaktisikule. Habemeajamisvaht oli balloonist välja lastud – kork täiesti vahtu täis. Kork oli peal. Hambapasta oli samuti välja pigistatud ja kinni keeratud. Kork oli pastat täis. Kaebaja suss oli lõhutud, umbes 2 cm. Asjade kordapanek võttis tund aega. Tunnistajad Eve Sepp ja Merle Aus kohtuistungil antud ütlustega (tl 54, 55) ei kinnitanud kaebaja ja tunnistaja A. Karev ütlusi. E. Sepp ütluste kohaselt kaebaja näitas teksapükse, kuid jalajälgi ta ei näinud. Habemeajamisvahtu ja pastat ei näinud väljalastuna. Korgi sees oli natuke vahtu. Hambapastal polnud midagi viga. Korralagedust ei märganud. Vooditekk polnud päris sirgu. Soola-pipart laual ümberaetuna ei märganud, kaebaja ei rääkinud sellest ka midagi. Seda, et vahtu ja pastat välja lastakse, ei ole näinud. Tunnistaja M. Aus ütluste kohaselt ta pani teksad alumisele voodile. Kõik isiklikud asjad läbiotsijad katsuvad läbi (õmbluste vahed) ja pärast panevad asjad kotti. Enne nad panevad ühte kotti asjad tagasi, siis kallavad teise välja. Hambapastal nad võtavad korgi maha ja vaatavad, kas peitmise eesmärgil pole katki. Siis keeravad korgi tagasi, katsuvad läbi. Vahul võtavad korgi pealt, vaatavad, kas pole lõhkumise jälgi, loksutavad, panevad korgi peale tagasi. Ei pigista, kui korgid on lahti. Sussidel-tossudel vaatavad ääred läbi ja midagi ei lõhu. Korra kambrites jätavad võimalikult samasuguseks kui enne sisenemist. Ei ole võimalik, et teksadel olid jalajäljed. Võimalik, et nad võtsid madratsilt lina pealt ja ei keeranud ääri pärast tagasi, voodi oli silumata. Ülekuulatud tunnistajad ei kinnitanud kaebaja ja tema kambrikaaslase ütlusi. Kohtu arvates kaebaja ja tema kambrikaaslane ilmselgelt liialdasid oma ütlustega selle kohta, et peale läbiotsimist olid kaebaja asjad rikutud ja kambris oli korralagedus. Tunnistajad E. Sepp ja M. Aus kinnitasid, et peale läbiotsimist kõik asjad olid võimalikult samas olukorras, mis oli enne läbiotsimist, kuid voodilinad ja tekid ei olnud silutud ja päris sirged. 4 Kohtu arvates vanglaametnikud peale läbiotsimist ei pea voodeid ideaalselt korrastama ja asju suure täpsusega tagasi panema. See on ka raskendatud, kuna läbiotsijad võivad asjade endisi asukohti mitte mäletada. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et kamber nr 2002 peale läbiotsimist oli visuaalsel vaatlusel korras. Toimikumaterjaliga ja tunnistajate ütlustega ei ole tuvastatud, et kaebaja õigusi oli rikutud ja talle oli tekitatud varaline kahju. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 kaebus ei kuulu rahuldamisele. T. Hristoforova Kohtunik 5