lg 6 ei tulene, et isikud, kellel olid olemas kõik politseiteenistuja pensioni määramiseks vajalikud tingimused peale vanuse, ei võiks vastavaid taotlusi esitada hiljem. Sellele viitab eelkõige
lg 8 sätestatu, mis lubab põhjendatud taotluse korral arvutada varem määratud riiklik pension ümber politseiametniku pensioniks. AO saab alates 30.
Samas on AO puhul täitmata üks
jaanuariks 2003. a saanud 50-aastaseks.
lõige 6 ei anna võimalust politseipensioni ümberarvutamiseks neil endistel politseiteenistujatel, kes olid küll vabastatud politseiteenistusest peale 01.03.1991. a, kuid kes ei olnud enne 01.01.2003. a saanud 50-aastaseks.
¹ ise ei anna tagasiulatuvalt õigust politseiametniku pensioni ümberarvestamiseks. Isikute ring, kellele antakse võimalus politseiametniku pensioni ümberarvestamiseks, on toodud just
AO tõlgendab vääralt
AO tõlgenduse kohaselt on politseiametniku pensioni määramiseks vajalik vanus 50 aastat ja vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaþ, kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et sõnale „politseiametnik“, mis on sätte kohaldamise kolmandaks eelduseks.
lõige 6 annab õiguse isikule, kes on politseiteenistusest vabastatud pärast
§-s 21¹ sätestatud tingimustele. Seega, nendele isikutele, kes lahkusid politseiteenistusest peale 01.03.1991. a ja kes saavad riiklikku pensioni, ei teki õigust politseiametniku pensionile, kui nad ei vasta
AO vabastati teenistusest koondamise tõttu. Siinkohal on seadusandja isikute jaoks, kes on vabastatud teenistusest koondamise tõttu, kehtestanud sätte
¹ lõige 2.
¹ lõige 2 ei ole AO suhtes aga kohaldatav, kuna ta ei saanud teenistusest vabastamise päevaks 55 – aastaseks. Ka nimetatud sättega on eeldatud, et politseiametnik on seadusega sätestatud vanusepiiri saabumisel politseiametnikuna teenistuses. Kaebaja suhtes ei ole kohaldatav ka
Nimetatud sätte eeltingimuseks on vastavus
Seadusandja ei ole põhjendatuse all silmas pidanud teatud vanusepiiri saabumist aastate jooksul seaduse jõustumisest arvates. Põhjendatuse all mõistetakse õigeaegselt taotluse esitamist takistavate kaalukate põhjuste – näiteks isiku haigestumine, kestev terviserike, lähedase isiku ootamatu haigus – esinemist. AO puhul ei ole rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Kuna kaebuse esitaja ei ole, erinevalt teistest
lõike 6 alusel politseiametniku pensioni saavatest isikutest, saanud kas 01.01.2003. a seisuga 50 – aastaseks või ta ei ole
¹ alusel 50-aastaseks saamise päeval (või pärast nimetatud tähtpäeva) olnud politseiteenistuses, siis ei saa käesoleval juhul tõstatada küsimust ühesuguste asjaolude olemasolust ja võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisest. AO õigusi haldusmenetluses ei ole rikutud. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni 25.10.2005. a otsuse nr 22 lõpus on esitatud sõnaselge 3 viide, et taotlejal on RPKS § 40 lõike 1 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul halduskohtusse, arvates päevast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. RPKS § 40 lõiked 1 ja 1¹ annavad isikule õiguse esitada oma valikul vaie kohtueelseks täiendavaks menetluseks või kaebus kohtusse. Vaadeldes eeltoodud sätteid koosmõjus on seaduseandja üheselt sätestanud, et õigust väljateenitud aastate pensioni politseiametniku pensioniks ümberarvestamiseks omab isik, kes vastab
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. AO on vaidlustanud Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni (edaspidi pensionikomisjon) 25.10.2005 otsuse nr 22, millega jäeti rahuldamata AO 26.09.2005 esitatud taotlus määrata talle politseiametniku pension. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada politseiametniku pensioni 50 aastaseks saamisest alates, so alates 03.07.2005.a. Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb anda vastus küsimusele, kas kaebuse esitajal on õigus politseiametniku pensionile
lg 1 või seejärel § 51 lg 6 alusel ehk kas isikul, kes on lahkunud politseiteenistusest enne 50-aastaseks saamist, on õigus politseiametniku pensionile 50-aastaseks saamisel. 1. Alates 1.jaanuarist 2002 kehtiv
lg 1 sätestab, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaþ, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametkoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Kohus on seisukohal, et
lg 1 ja
lg 1 koosmõjus vaadeldes saab väita, et seadus annab õiguse politseiametniku pensionile vaid isikule, kes 50-aastaseks saamisel on politseiteenistuses.
lg 1 kohaselt on politseiametnik politseiteenistuses olev isik, seega ka
Seega on Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjon õiguspäraselt leidnud, et
lg 1 alusel saab politseiametniku pensioni määrata ainult isikutele, kes sätte jõustumisel töötasid politseinikena ja lahkuvad teenistusest pärast selle sätte jõustumist. AO oli teenistusest vabastatud aga enne seaduse jõustumist, mistõttu ei ole
1 lg 1 tema suhtes kohaldatav.
ei näe ette võimalust politseiametniku pensioni määramist tagasi ulatuvalt.
omab tagasiulatuvat jõudu ainult läbi rakendussätete,
2.
lg 6 sätestab, et isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud pärast 1991 aasta 1.märtsi ja kes saab riiklikku pensioni, on õigus kuni 2003 aasta 1.jaanuarini esitada taotlus pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud tingimustele. Seega on Politseiteenistuse seaduse rakendamissätetes antud õigus taotleda pensioni ümberarutamist nendele isikutel, kes vastavad järgmistele tingimustele: 1) on vabastatud politseiteenistusest pärast 1.märtsi 1991, 2) kes saavad seaduse jõustumisel riiklikku pensioni, 3) avaldus tuleb esitada kuni 1.jaanuar 2003, 4) isik vastab
4 26.09.2005 pensioniametile esitatud avalduses on AO taotlenudki väljateenitud aastate pensioni politseiametniku pensioniks ümbervormistamist ehk ümberarvutamist. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vabastatud teenistusest peale 1.märtsi 1991, vabastamise ajal 1999 aastal sai ta riiklikku pensioni, tal on
Kuid kaebuse esitaja ei vastanud
lg 1 sätestatud ühele tingimusele – ta ei olnud teenistusest vabastamise ajaks saanud 50 aastaseks.
lg 6 kui rakendussäte annab võimaluse taotleda riikliku pensioni ümberarvutamist neile politseiteenistuses mitte olevatele endistele politseiametnikele, kes on töölt vabastatud ajavahemikul 01.03.1991 kuni 01.01.2002, kes sai 01.01.2002 riiklikku pensioni, kellel oli vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaþ ja kes sai teenistuse ajal 50-aastaseks. Neile isikutele andis seadusandja võimaluse esitada ajavahemikul 01.01.2002 kuni 01.01.2003 taotluse senise riikliku pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks. Seega sai
lg 6 alusel avaldusi esitada selles sättes määratud tähtaja jooksul so 01.jaanuarist 2002 kuni 1.jaanuar 2003, mis tähendab, et peale 1.jaanuari 2003 antud sätte alusel taotlusi pensioni ümberarvutamiseks esitada ei saa. Kohus ei nõustu vastustaja selle seisukohaga, et pensioni ümberarvutamist said taotleda ka isikud, kes said 50 aastaseks ajavahemikul 1.jaanuar 2002 kuni 1.jaanuar 2003.
Nimelt on
lg 6 sätestanud aja avalduste esitamiseks, mitte ei ole laiendanud
lg 1 sätestatud tingimusi.
lg 6 annab võimaluse politseiametniku pensioni ümberarvutamiseks isikutele, kes on saanud 50 aastaseks politseiteenistuses olles enne 1.jaanuari 2002.a. Käsitletav
tervikuna reguleerib Politseiteenistuse seaduse rakendamist, mitte ei anna iseseisvaid aluseid politseiametniku pensioni määramiseks. Politseiametniku pensioni määramine toimub
Avaldusi riikliku pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks sai esitada kuni 01.01.2003. See kinnitab seisukohta, et seadusandaja ei ole näinud ette võimalust politseiametniku pensioni määramiseks ega riikliku pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks isikutele, kes 50-aastaseks saamisel ei olnud politseiteenistuses. Kuna kaebuse esitaja sai 50-aastaseks 03.07.2005, puudus vastustajal seaduslik õigus arvutada kaebaja väljateenitud aastate pension ümber politseiametniku pensioniks. Alusetu on kaebaja väide, et õiguse pensioni ümberarvutamiseks annab
Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et põhjendatuse all mõistetakse õigeaegselt taotluse esitamist takistavate erandlike asjaolude - isiku haigestumine, pikemaajaline terviserike, lähedase isiku ootamatu haigus jm, esinemist. Põhjendatud taotluse all ei saa mõista teatud vanusepiiri saabumist ükskõik millal seaduse kehtimise ajal. Ka hilisemal pensioni ümberarvutamise taotluse läbivaatamisel tuleb juhinduda
3. Kaebaja on leidnud, et vastustaja poolt Politseiteenistuse seaduse tõlgendamine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna politseiteenistuja soodustused ei saa sõltuda taotleja sünniaastast, vaid teenistusstaaþist ning teenistusest lahkumise põhjustest. Võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist
lg 1 ja
lg 6 kohaldamisel on käsitletud Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-04. Riigikohus on märkinud, et „ Kolleegiumi arvates kehtestati politseiametniku pension alates 1.jaanurist 2002 selleks, et täita ametikohad politseiteenistuses võimekate ja hea ettevalmistusega ametnikega ning tagada teenistussuhete pikaajalisus. Kuna V.Bakanin vabastati politseiteenistusest enne politseiametniku pensioni kehtestamist, siis ei saaks talle selle pensioni määramine teenida neid eesmärke…“. 5
lg 6 kohta märkis Riigikohus: „
lg 6 järgi sai avaldusi riikliku pensioni politseiametniku pensioniks ümberarvutamiseks esitada 1.jaanuarist 2002 kuni 1.jaanuarini 2003. Võimaluse andmine pensioni ümberarvutamise taotlemiseks nimetatud tähtaja jooksul oli suunatud sellele, et võrdsustada politseiteenistusest eeskätt väljateenitud aastate pensionile läinud isikud isikutega, kes jäävad politseiametniku pensionile Politseiteenistuse seaduse kehtivuse ajal.“ Eda Muts kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.