← Eesti

3-05-528/1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number: 3-05-528 ( 3-306/05) Kohtuotsuse kuupäev: 17.04.2006 Kohtunik: Mare Priks Kohtuasi: AS G. esindaja adv. Karina Lõhmus-Ein kaebus Lõuna Politseiprefektuuri õigusvastase tegevuse tulemusena tekitatud kahju 850.000.- hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev: 04.04.2006 (16.11.2005 ja 16.01.2006, 02.03.2006) avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud: AS G. esindajad : T.V. juhatuse liikmena ja advokaat Karina Lõhmus-Ein; Vastustaja: Lõuna Politseiprefektuur, esindaja Rein Pärtel. Resolutsioon ja edasikaebamise kord: Jätta AS G. esindaja v.adv. Karina Lõhmus-Ein kaebus Lõuna Politseiprefektuuri peale õigusvastase tegevusega tekitatud kahju 850.000.- krooni nõudes rahuldamata. Mõista välja AS G.´lt Lõuna Politseiprefektuuri kasuks kohtukulud 9900.- krooni (Üheksa tuhat üheksasada krooni). Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. 17.04.2006 Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonikaebus. Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

  1. AS G. kaebuse menetluslik käik alates l
  2. aastast. 12.01.
  3. on AS G. esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse , milles palus tunnistada seadusevastaseks Tartu Linnavalitsuse toimingu, millega on ebaseaduslikult kontrollitud ja revideeritud kaebaja äritegevust ning avaldatud selle kohta andmeid ajakirjanduses ning taotles tunnistada seadusevastaseks Tartu Politseiprefektuuri toimingu seoses AS G. äritegevust kajastavate dokumentide äravõtmisega ja Tartu Linnavalitsuse kasutusse andmisega. Tartu Halduskohus on jätnud kohtuotsusega 13.09.1996.a. AS G. kaebuse rahuldamata. Apellatsioonikaebuses taotles AS G. halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistatakse Tartu Politseiprefektuuri ja Tartu Linnavalitsuse toimingud seadusevastaseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 22.11.1996.a.apellatsioonikaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus tühistati osas, millega jäeti rahuldamata AS G. kaebus Tartu Politseiprefektuuri toimingute peale ning lõpetati selles osas menetlus põhjendusega, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtu otsus jäi muutmata AS G. kaebuses Tartu Linnavalitsuse toimingute peale. AS G. esitas kassatsioonikaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega tunnistada Tartu Politseiprefektuuri toimingud dokumentide äravõtmisel
  4. novembril l995.a. ja
  5. novembril l995.a. ning nende andmine Tartu Linnavalitsuse kasutusse ning Tartu Linnavalitsuse toimingud AS G. äritegevuse revideerimise ja nende tulemuste avalikustamise seadusevastaseks. Kassatsioonkaebuses on väidetud, et rikutud on Põhiseaduse § 33 ja Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8, samuti Kriminaalmenetluse koodeksi sätteid. Riigikohtu loakogu ei andnud kassatsioonikaebusele menetlusluba. T.V. on esitanud l997.aastal Euroopa Inimõiguste Komisjonile konventsiooni endise artikli 25 alusel avalduse (nr. 37571/97) Eesti Vabariigi vastu. Avaldaja väitel on rikutud tema suhtes seoses politsei poolt läbiotsimisega ja dokumentide võetusega äriühingu ruumides tema õigusi, mis tulenevad Konventsiooni artiklist
  6. Euroopa Inimõiguste kohus asus
  7. novembril 2002.a. otsuses V. versus Eesti seisukohale, et Eesti Vabariik on rikkunud Konventsiooni artikli 6 lg 1 nõudeid, kuna selle sätete nõuetele vastavalt ei ole olnud kohtulik arutamine kaebuse esitajale tõhusal viisil kättesaadav. Inimõiguste kohus ei ole käsitlenud esitatud kaebust sisuliselt. 15.01.2003 on esitanud AS G. Riigikohtule teistmisavalduse, milles taotleb tühistada Tartu Halduskohtu 13.09.1996.a. otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 22.11.l996.a. otsuse ning saata asi uuesti arutamiseks Tartu Halduskohtule. Riigikohtu halduskolleegium andis 5.06.2003 asja läbivaatamise Riigikohtu üldkogule. Üldkogu märgib, et ka Riigikohtu praktika alates 2000.a. lõpust on kinnitanud, et halduskohtu pädevuses on politsei tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine ning taolised kaebused tuleb ka sisuliselt läbi vaadata. AS G. on tuginenud Euroopa Inimõiguste Kohtu 07.11.2002 otsuses väljendutud seisukohale, et Eesti Vabariik on rikkunud Konventsiooni artikli 6 lõiget
  8. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend puudutas Tartu Politseiprefektuuri toimingute vaidlustamist Eesti halduskohtus. Tartu Linnavalitsuse toimingute menetlemist nimetatud kohtulahend ei puudutanud. Euroopa Inimõiguste Kohtu tuvastatud Konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumine, mis seisneb esitatud kaebuse menetlemata jätmises, kujutab endast ka Põhiseaduse § 15 rikkumist. Olukord, kus halduskohtule eitatud kaebust, milles väidetakse põhiõiguste rikkumist , pole sisuliselt läbi vaadatud, on üldkogu arvates Põhiseaduse § 15 jätkuv rikkumine ning kohtuvõim peab tagama põhiõiguste kaitse. Riigikohtu Üldkogu on kohtuotsuses 3-3-2-1-04 06.01.2004 seisukohal, et halduskohtumenetlus tuleb taasavada AS G. kaebuse selles osas, milles ringkonnakohus lõpetas haldusasja menetluse, so. Tartu Politseiprefektuuri toimingute peale esitatud kaebuse osas. Nimetatud kohtuotsusega on tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 22.11.l996.a. otsus haldusasjas nr. II-3-102/96 osas, milles ringkonnakohus lõpetas politseiprefektuuri toimingute peale esitatud kaebuse menetluse ning tühistatud Tartu Halduskohtu 13.09.l996.a. otsus haldusasjas nr. 3-28/96 osas, millega jäeti rahuldamata kaebus politseiprefektuuri toimingute seadusvastaseks tunnistamiseks. Kaebus Tartu Politseiprefektuuri toimingutele on saadetud uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus on esitanud nõude 14.01.2004 AS G.le, milles taotletakse kohandada esitatud kaebus vastavalt käesoleval hetkel kehtiva Halduskohtumenetluse seadustiku (jõustunud 01.01.2000) § 10 sätestatud nõuetele ning kaebust on täiendatud kaebuse esitaja esindaja advokaat Karina Lõhmus-Ein poolt 16.02.2004 ning kaebus on menetlusse võetud 20.02.
  10. AS G. kaebuse menetluslik käik alates 20.02.
  11. Kaebuse kohaselt on rikutud kaebaja Põhiseaduse § 32, 33 ja EIÕK Art. 8 tagatud õigusi vastustaja poolt läbi viidud toimingute – läbiotsimised ja võetus – sooritamisel ning AS G. 2 kontoris läbiviidud läbiotsimiste ja võetuste ajal kehtinud KrMK § 139 lg 1 , § 140 lg 2 ja lg 1 nõudeid. Kaebuses ollakse seisukohal, et läbiotsimine ja dokumentide äravõtmine riivab isiku põhiõigusi, mistõttu on oluline, et seda tehakse seadust järgides. Kaebaja on toonud välja põhjendatud huvina hilisema kohtusse pöördumise võimaliku kahju hüvitamise nõudega. Kohus asus seisukohale, et halduskohtu pädevuses on kontrollida ja kindlaks teha, kas rikutud on kriminaalmenetluse toimingu korda , kas see on kaasa toonud põhiõiguste riive. Kohus on lähtunud kohtuasjas 3-15/04 kogutud materjalidest , mille kohaselt on seoses kriminaalasja nr 95292158 (algatatud 14.11.1995) algatamisega 15.11.1995 ja 20.11.1995 läbi viidud läbiotsimine AS G. ruumides , õiguse selleks toiminguks on andnud prokurör. Läbiotsimise käigus on ära võetud AS G. ruumidest raamatupidamist puudutavad dokumendid. Asja materjalide kohaselt tingis läbiotsimise vajaduse algatatud kriminaalasi, mis oli seotud linnavalitsuse ametniku poolt volituste ületamisega laenulepingu sõlmimisel seoses Tartu soojamajanduse rekonstrueerimisega. Kuna AS G. poolt on teostatud osa Tartu soojamajanduse rekonstrueerimisega seonduvaid töid, tingis see vajaduse koguda dokumente ja infot AS-st G.., mis andis küllalt alust arvata, et isiku juures võib asuda (ese) dokument, millel on kriminaalasjas tähtsust. Haldusasjas 3-15/04 on kohus asunud seisukohale, et kaebaja suhtes on rikutud KrMK § 140 sätteid menetlustoimingu tegemisel, kuna läbiotsmisel on ära võetud enamus dokumente valikut tegemata ja individuaaltunnused määratlemata. Kohus on asunud seisukohale kohtuotsusega 30.09.2004 haldusasjas 3-15/04, et läbiotsimine ja võetus riivab isiku põhiõigusi, mistõttu on väga oluline, et see toimuks rangelt seadust järgides. Nagu kohus on eespool märkinud, nõuab proportsionaalsuse põhimõte , et rakendatav abinõu peab olema kohane ja vajalik eesmärkide saavutamiseks. Kuna dokumendid olid võetud valikuta ning politsei ei pidanud vajalikuks dokumentidest koopiad teha, võis raamatupidamisdokumentide äravõtmine häirida AS G. igapäevast tööd, kuna raamatupidamisdokumendid olid kaebuse esitajale vajalikud oma põhitegevusalal tegelemiseks. Rahuldamisele kuulus kaebus osas, milles kohus tuvastas, et kaebaja suhtes on rikutud vastustaja poolt
  12. ja
  13. novembril 1995.a. KrMK § 140 sätteid AS G. ruumides läbiotsimisel teostatud dokumentide võetusel. Kuna dokumentide äravõtmine riivab Põhiseaduse § 32 tagatud õigust omandi puutumatusele, tuleb läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid kanda läbiotsimise protokolli piisavalt individualiseeritult, et oleks tagatud omandiõiguse kaitse. Kohus tunnistas AS-i G. ruumides
  14. ja 20.11.1995 teostatud läbiotsimise käigus AS G. äritegevust kajastavate dokumentide võetuse õigusvastaseks tuginedes HKMS § 26 lg 1 p. 3 sätetele ning luges põhjendatud huviks kaebaja poolt ära märgitud võimalikku tahet pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudes.
  15. AS G. kaebuse menetlemine kahju nõudes 850.000.- krooni. 01.07.2005 on AS G. esitanud kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri vastu kahju nõudes 850.000.krooni tulenevalt halduskohtu otsusest 30.09.2004, millega on tunnistatud õigusvastaseks Tartu Politseiprefektuuri toiminguid, mis seisnesid 15.11.1995 ja 2011.1995 AS G. äritegevust kajastavate dokumentide võetuses äriühingu ruumide läbiotsimisel. Kaebuse esitaja tugineb Põhiseaduse § 25, mille kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Läbi Põhiseaduse § 9 lg 2 laienevad Põhiõigused ka juriidilistele isikutele. Kaebuses ollakse seisukohal, et dokumentide valikuta äravõtmisel on tekitatud AS-le G. nii varalist kui ka mittevaralist kahju, kuna AS G. igapäevane töö oli häiritud, dokumentide puudumine tekitas lisapingeid - raamatupidaja oli sunnitud käima politseiprefektuuris tööks 3 vajalikke dokumente ja arveid vaatamas, et täita oma tööülesandeid. Samuti on AS-is G. toimunud läbiotsimised tekitanud lepingupartnerites kahtlusi ettevõtte võimelisuse suhtes kohustusi täita, mõned lepingud on ka seetõttu lõpetatud. Politsei tegevuse tulemusena on langenud oluliselt kaebaja majandusnäitajad, kaebaja oli sunnitud koondama 62 töötajat ja maksma koondamishüvitusi, kasum on muutunud kahjumiks ning käive on langenud. Kaebaja esindaja leiab kohtuistungil, et 850.000.- krooni hõlmab nii moraalset kui ka materiaalset kahju. Kaebuses tuginetakse Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuasjale Comingersoll S.A. versus Portugal, kus otsusega
  16. aprill 2000.a. asus Euroopa Inimõiguste Kohus seisukohale, et mittevaralist kahju saab hüvitada ka juriidilisele isikule ning samas nendib, et kui kohus ei aktsepteeri moraalse kahju hüvitamist kaebajale, jääb kaebus materiaalse kahju hüvitamise nõudes ikkagi samale summale. Kaebaja tugineb varalise kahju nõudes enda poolt esitatud ekspertarvamustele. Kaebaja toob välja ka kaebuse esitamise tähtaja küsimuse, milles leiab, et kaebus on esitatud õigeaegselt kahju hüvitamise nõudes tulenevalt Riigikohtu otsusest halduskohtumenetluse taasavamise kohta 6.jaanuarist 2004.a. , kuna alles sellest ajast tekkis võimalus taotleda põhiõiguste rikkumise tuvastamist ning sellest tulenevalt kahju hüvitamist. Kohtuistungil esitab kaebaja pool kohtukulude nimekirja õigusabi eest 10.148.- krooni. Vastustaja esindaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja esindaja peab nõutavat kahjusummat määratlematuks, kuna pole selge, kui suur summa on moraalne kahju ning kui suur summa on materiaalne kahju, samuti pole nõutav kahju summa tõendatud. Vastustaja viitab kirjalikus seletuses Riigivastutuse seaduse § 8 sätetele, mille kohaselt peab olema määratletud täpne kahju, kuna hüvitusega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Vastustaja seisukohalt on rikutud kaebetähtaega tulenevalt Riigivastutuse seaduse §17 lg 3 sätetest, mille kohaselt võib kaebust esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust või selle põhjustanud isikust teada sai või pidi saama teada. Menetletav kaebus on esitatud HKMS § 9 lg 4 ja Riigivastutuse seaduse § 31 lg 2 nõudeid rikkudes. Kaebuse nõudest lähtuvalt on vastustaja seisukohal, et AS G. poolt nõutud rahalise hüvituse väljamõistmiseks puudub õiguslik alus. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, juriidiliselt isikul ei ole üldse võimalik moraalse kahju hüvitamist nõuda. Väidetava kahju hüvitamise aluseks ei saa olla Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend , millele kaebaja on viidanud, kuna väidetav kahju on tekkinud enne konventsiooni jõustumist Eestis. Vastustaja esindaja on seisukohal, et dokumentide võetus ei saanud oluliselt häirida äriühingu majandustegevust, kuna dokumendid olid kättesaadavad kogu aeg eeluurimise vältel, seega ei saadud dokumentide võetusega ka äriühingule varalist kahju tekitada. Vastustaja esindaja tugineb Lõuna Politseiprefektuuri poolt tellitud ekspertarvamusele. Vastustaja esindaja esitab ka kohtukulude väljamõistmise taotluse, milleks on ekspert Peedu Zeigerile tasutud ekspertiisikulud seoses ekspertarvamuse tellimisega 9900.- krooni. Kohtu seisukohad:
  17. Kaebetähtajast. 01.07.2005 on AS G. esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein esitanud kaebuse , milles taotletakse välja mõista Lõuna Politseiprefektuurilt AS G. kasuks 850.000.- krooni. Nimetatud nõue tuleneb kaebuse kohaselt Tartu Halduskohtu otsusest 30.09.2004 haldusasjas 3-15/04 , mille kohaselt tunnistas kohus õigusvastaseks Tartu Politseiprefektuuri toimingud 15.11.1995 ja 20.11.1995 AS G. ruumides läbiotsimise käigus dokumentide võetuse. 4 Kohus on kaebuse menetlusse võtnud 15.07.2005 ning tuvastanud, et kaebus on õigeaegselt esitatud ning vastab nõuetele, kohtul ei tekkinud kahtlusi kaebuse õigeaegsel esitamisel. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuses 2-3-326/2004, millega jäeti jõusse halduskohtu 30.09.2004 kohtuotsus, on asutud seisukohale, et AS G. ei ole rikkunud kaebuse esitamise tähtaega Tartu Politseiprefektuuri 15.11.1995 ja 20.11.1995 tehtud toimingute vaidlustamisel, kuna Riigikohtu üldkogu otsuse 06.01.2004 kohaselt on taasavatud halduskohtumenetlus AS G. kaebuse selles osas. Seega on halduskohus menetlenud kaebust ja teinud kohtuotsuse 30.09.2004, mis on jõustunud ringkonnakohtu otsusega 30.12.
  18. Kohus on nimetatud haldusasjas asunud ka seisukohale, et kaebaja põhjendatud huviks on pöörduda kahju hüvitamise nõudes kohtusse AS G.s läbiotsimise käigus äritegevust kajastavate dokumentide võetuse õigusvastaseks tunnistamise asjas. Eeltoodust tulenevalt on kohus leidnud, et HKMS § 9 lg 4 alusel on kaebus esitatud õigeaegselt. Tulenevalt HKMS § 9 lg 4 alusel võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudes esitada kolme aasta jooksul, arvastes päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul toimingu sooritamisest arvates. Antud juhul hakkab kaebetähtaeg kulgema arvates 06.jaanuarist
  20. Kohaldamisele kuuluvatest sätetest. Antud juhul kuuluvad kohaldamisele Eesti Vabariigi Põhiseadus ja õiguse üldised põhimõtted. Kuna Eestis suhtes jõustus Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
  21. aastal, siis kaebuses tehtud viide Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile ei ole asjakohane, kuna toiming, millest tulenevalt kahju nõutakse, on olnud l995.aastal, seega on sündmused aset leidnud enne konventsiooni kehtima hakkamist Eestis. Sama asjaolu võtab kaebajalt võimaluse viidata sündmustest hilisemale EIÕK kohtuotsusele 06.04.
  22. Samuti ei kuulu kohaldamisel Riigivastutuse seaduse sätted, kuna nimetatud seadus jõustus alles 01.01.
  23. Riigivastutuse seaduse § 31 lg 2 ja õiguse üldpõhimõtetest tuleneb, et enne
  24. jaanuari 2002 tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda halduskohtu kaudu ent kohaldatakse enne Riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. Enne Riigivastutuse seadust reguleerisid kahju hüvitamise aluseid Tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted ja Tsiviilkoodeksi sätted. Tulenevalt Põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kahju tekitaja võib olla Põhiseaduse § 25 tähenduses eraõiguslik isik või avalik-õiguslik isik.
  25. AS-le G. dokumentide võetusega tekitatud võimalikust varalisest kahjust. Reeglina peab kahju tekitaja kahju hüvitama juhul, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Isik, kelle õigusi on rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Samas on kahju nõude hüvitamise eelduseks õigusvastane tegevus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos kahju tekkimise ja tegevuse vahel. Kaebaja on esitanud nõude 850.000.- Eesti krooni väljamõistmiseks Lõuna Politseiprefektuurilt. Kaebaja esindaja on seisukohal, et esitatud kahjunõue on tegelikust kahjust üle poole võrra väiksem, kuna tegelikku kahju hindab kaebuse esitaja 1 844.834.- krooni. Samas möönab kaebuse esitaja, et kui kohus mittevaralist kahju ei pea võimalikuks välja mõista AS G. kasuks, piirdub kaebuse esitaja varalise kahjunõudega 850.000.- krooni osas. Antud juhul on jõustunud kohtuotsusega haldusasjas 3-15/04 tuvastatud, et Tartu Politseiprefektuuri ametnikud on viinud läbi AS G. ruumides
  26. ja 20.11.1995 läbiotsimise, mille käigus on AS G. äritegevust kajastavate dokumentide võetus tunnistatud õigusvastaseks. 5 Asja materjalide kohaselt on 14.11.1995 algatatud Tartu politsei poolt kriminaalasi ning kriminaalasja kontekstis andis Tartu prokurör samal päeval loa otsida läbi AS G. äriühingu ruumid eesmärgiga teha kindlaks, kas on raamatupidamise originaaldokumente, mis sisaldaksid informatsiooni laenu omavolilise kasutamise kohta. Menetlus oli seotud Tartu Linnavalitsuse energeetikaosakonna juhataja oletatava ametiseisundi kuritarvitamisega seoses rahandusministeeriumilt saadava laenuga linna soojavarustuse rekonstrueerimiseks ning AS G. poolt oli teostatud osa Tartu soojamajanduse rekonstrueerimisega seonduvaid töid. AS G. äriühingust võeti
  27. ja 20.11.1995 dokumente, mis kohtu hinnangul haldusasjas 3-15/04 on võetud valikut tegemata ja individualiseerimata, osaliselt on ka dokumente tagastatud. Pärast dokumentide võetust 04.12.1995 algatas Tartu kriminaalpolitsei kriminaalmenetluse ka AS G. seadusliku esindaja T.V.i vastu ametiseisundi kuritarvitamise kahtlustel. Kaebaja pool on esitanud A.Reiljani, I.Golbergi ja O. Lukasoni eksperthinnangu „Ettevõtte tavapärase majandustegevuse takistamise mõju ettevõtte majandustulemustele“ ja T.Henno arvamuse. Ekspertarvamuses on toodud välja otsese kahjuna maksuameti poolt määratud intressid tasumata maksudelt ning kaudse kahjuna on käsitletud saamata jäänud kasumit, mis oleks teenitud tavapärase häireteta majandustegevuse käigus. Arvamuse kohaselt oli enne ettevõtte maine kahjustamist ettevõtte käive kasvutendentsiga , kuid raamatupidamisdokumentide võetus, ettevõtte juhatuse esimehe vahistamine ja talle elukohast lahkumise tõkendi seadmine omavad olulist negatiivset mõju ettevõtte majandustulemustele. Lõuna Politseiprefektuuri poolt tellitud Peedu Zeigeri arvamuse kohaselt on leitud, et pole võimalik hinnata objektiivselt AS G. dokumentide võetuse tagajärgi
  28. ja 20.11.1995.a. , sest politsei oli andnud võimaluse tutvuda kõigi dokumentidega politseijaoskonnas äriühingu majandustegevuse jätkamiseks. Hinnanguliselt võis dokumentidega tutvumine politseijaoskonnas kaasa tuua täiendavate tööülesannete täitmise AS G. teatud töötajatele. Kaebaja poolt tellitud eksperthinnangu vastulauses 27.02.2006 leitakse, et mõistlik on arvestada täiendavate kuludena politseijaoskonnas käimist seoses dokumentide tutvumisega AS G. töötajate poolt, kuid tagantjärele ei ole vastavate kulude suurust võimalik eristada. Kohus saab antud kaebuses vaadelda ainult võimalikku tekkinud kahju seoses politsei poolt dokumentide võetusega, mis on kohtu poolt haldusasjas nr. 3-15/04 õigusvastaseks tunnistatud, mistõttu jäävad kohtu poolt hindamata võimaliku kahju tekitamisega seonduvad muud asjaolud. Kohus on seisukohal, et dokumendid, mis valikuta politsei poolt ära võeti läbiotsimise käigus, ei saanud põhjustada äritegevuses majandusraskust. Samuti ei ole saanud dokumentide võetus põhjustada AS-s G. koondamisi, käibe vähendamist ja kasumi muutumist kahjumiks. Dokumendid olid reaalselt olemas, kuid hoiul valvega politseiruumis, kus dokumendid olid kättesaadavad AS G. raamatupidajale ja maksuametile, mistõttu oli võimalus ka maksuameti töötajatel äravõetud dokumente revideerida. Asja materjalide kohaselt on tuvastatud, et raamatupidamisdokumendid olid kaebajale ja maksuhaldurile kättesaadavad, kuid selleks tuli minna politseijaoskonda, mistõttu võis olla häiritud AS G. raamatupidamistöö. Kohus nõustub vastustaja ja vastustaja poolt tellitud eksperdi arvamusega, et otsese kahjuna saab käsitleda kulutusi, mida pidi AS G. raamatupidaja või mõni teine töötaja tegema selleks, et minna politseijaoskonda dokumentidega tutvuma, et täita tööülesandeid. Samas nõustub kohus kaebaja poolt tellitud 27.02.2006 eksperthinnanguga selles osas, et nimetatud kulutusi on tagantjärele võimatu kindlaks teha. Seega dokumentide valikuta äravõtmine ei tekitanud AS G.-le kahju, kuna see ei kahjustanud äriühingu mainet ega viinud äriühingut majandusraskustesse. Samas on tuvastatud jõustunud halduskohtu kohtuotsusega (tl.12), et dokumentide tagastamisel AS G.-le ei ole tehtud politsei poolt takistusi. Kui AS G. esindaja leiab, et äriühingu mainet on kahjustatud ning majandusnäitajad olid halvenenud, siis võib see tuleneda tervikuna kriminaalmenetlusest, mis on algatatud l995.aastal. 6
  29. AS-le G. dokumentide võetusega tekitatud võimalikust moraalsest kahjust. Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommentaaride kohaselt hõlmab moraalne kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hingelised kannatused võivad olla alandatus, solvumine, nördimus, mure ja kaotusvalu. Moraalne kahju võib kaasneda inimõiguste rikkumisega, näiteks isiku väärikuse alandamisega, au ja hea nime teostamisega, kodu või eraelu puutumatuse. Kohtu roll on oluline moraalse kahju hüvitamisel. Moraalse kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ja kohtupraktikast. Enne l. jaanuari 2002 kehtinud moraalse kahju hüvitamise aluseid reguleeris Tsiviilseadustiku üldosa seadus, mille § 26 tuleneb isiklike õiguste kaitse, sh. moraalse kahju hüvitamine. Tulenevalt Põhiseaduse § 25 eesmärgist ja mittevaralise kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest, ei ole mittevaraline kahju heastatav üksnes rahaga, mittevaraline kahju võib olla heastatav näiteks vabandamisega. Kohus asub seisukohale, et kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, juriidilisele isikule ei saa tekitada füüsilist ja hingelist valu, muret ja kaotusvalu, siis ei saa ka nõuda moraalse kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse tervikuna kahju hüvitamise nõudes rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
  31. Kohtukuludest. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Tulenevalt HKMS § 83 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, asja läbivaatamise kulud ja kautsjon. HKMS § 85 p. 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks eksperdi-, tõlgi-ja tunnistajatasu. Antud juhul on kohtukuludena arvestatav Lõuna Politseiprefektuuri poolt kantud kulu – eksperditasu, mille tegelikuks väljamaksmise kuluks on 9900.- krooni, millest on maksude mahaarvamise tagajärjel kantud eksperdile tasu üle 7425.00.- Nimetatud kohtukulu kulub AS G.´lt väljamõistmisele Lõuna Politseiprefektuuri kasuks käesoleva kohtuotsusega. Kohtunik Mare Priks 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.