3-06-686/17

ÄRAKIRI MÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtuasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane 3-06-686

1. mai 2006, Jõhvi X kaebus Ida-Viru Politseiprefektuuri politseiametniku poolt tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON 1.Lugeda X kaebus esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega. 2.Lugeda kaebaja poolt esitatud põhjendused mittemõjuvateks, jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ning lõpetada kaebuse kohtulik menetlemine. 3.Selgitada, et määrusele võib 10 päeva jooksul arvates selle ärakirja kättesaamisest esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu määruskaebuse. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 06.04.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles ta palus nõuda Eesti Vabariigilt välja talle Ida-Viru Politseiprefektuuri politseiametnik Mihhail Ivanovi poolt 05.06.1993 sooritatud tegevusega tekitatud 5 000 000 krooni suurune varaline ja mittevaraline kahju. Kaebuses sisalduvas taotluses palus ta kaebuse esitamise tähtaeg ennistada ning põhjendas selle möödalaskmist teadmatuse ja kvalifitseeritud õigusabi puudumisega. Seejuures viitas ta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 153 lg. 2 sätestatud 30 aastasele aegumistähtajale ning selgitas, et lootis oma nõudmised rahuldada kriminaalmenetluse käigus, pärast selle lõppemist aga pöördus Viru Maakohtusse, kust avaldus tagastati käsuga halduskohtusse pöörduda. Ida Politseiprefektuuri kirjalikes vastuväidetes kaebetähtaja ennistamise taotlusega ei nõustutud, märgiti, et kaebaja sai juba septembris 1999 teada kriminaalasja menetluse lõpetamise faktist ning leiti, et puuduvad igasugused mõjuvad põhjused, miks ta ei saanud esitada kaebust õigeaegselt või mille alusel oleks võimalik selle esitamise tähtaega ennistada. KOHTU PÕHJENDUSED Kuigi põhiseaduse § 15 kehtestab igaühe õiguse enda kaitseks kohtusse pöörduda, ei saa seda õigust käsitleda absoluutse ja piiramatuna. Õiguste ja vabaduste piiramise lubatavus tuleneb põhiseaduse § 11 sätestusest ning kaebuse halduskohtusse esitamiseks tähtaja kehtestamine on piirang, mille seaduseandja on loonud õiguskindluse tagamiseks. Erinevate taotluste kohtutes menetlemise täpne kord ja tingimused, sealhulgas ka tähtajad kohtusse pöördumiseks on kehtestatud vastavates seadustikes või eriseadustes. Halduskohtumenetluse seadustiku käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni § 9 lg. 4 võimaldab esitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise kohta kaebust kolme aasta jooksul arvates päevast, mil isik kahjust ja selle põhjustajast teada sai või saama pidi, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebuse väidetest nähtuvalt on kaebuse esitamise põhjuseks 05.06.1993 toimunud sündmus ja asjaolu, et kaebaja pole vastava kriminaalasja menetlemise lõpetamise tõttu saanud oma õigusi kriminaalmenetluses kaitsta. Kohtu poolt kogutud dokumentaalsetest tõenditest lähtuvalt lõpetas uurija politseiametnik Mihhail Ivanovi käitumises kuriteo tunniste puudumise tõttu kriminaalasja 1 nr. 093170863 juba 30.08.
2. Kriminaalmenetluse koodeksi 17.07.1999 kuni 01.01.2000 kehtinud redaktsiooni § 182 lg. 1 ja § 183 lg. 3 kohaselt sai uurija tegevuse peale esitada kaebuse prokurörile ning prokuröri otsust oli võimalik vaidlustada kõrgemalseisva prokuröri juures. X on seda õigust kasutanud ja esitanud 11.11.1999 üheaegselt nii Kohtla- Järve prokurörile kui ka Riigi peaprokurörile taotluse kriminaalasja lõpetamise määruse tühistamiseks. Tema taotlus on 24.11.1999 rahuldamata jäetud. Seega on määrus, millega kriminaalasi nr. 093170863 lõpetati jõustunud ning kaebetähtaja kulgemise seisukohalt ei oma tähendust asjaolu, et kaebaja on püüdnud seda ka hiljem mitu korda vaidlustada. Määruse jõustumise ajal ei näinud halduskohtumenetluse seadustik üldse ette võimalust nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist halduskohtu vahendusel ja kõik vastavad taotlused tuli kuni uue halduskohtumenetluse seadustiku jõustumiseni 01.01.2000 esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud korra kohaselt maavõi linnakohtutele. Uue halduskohtumenetluse seadustiku esimese redaktsiooni § 9 lg. 2 lubas õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks küll kaebust esitada, kuid üksnes eespool juba nimetatud tähtaja jooksul. 01.01.2002 jõustunud riigivastutuse seaduse § 31 lg. 2 sätestatu võimaldas enne selle seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamise nõudega kaebust esitada veel kuni kolme aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates, seega kuni 01.01.
3. X on oma kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja esitanud 06.04.2006, mil olid ammu möödunud nii eelnimetatud kolme kui ka kümne aastane tähtaeg. Alates riigivastutuse seaduse jõustumisest saab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamisel tugineda üksnes sellele seadusele ning kaebaja poolt viidatud võlaõigusseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis reguleerivad eraõiguslikest suhetest tulenevaid olukordi, ei kuulu kohaldamisele. Kaebuse esitamise tähtaeg on kehtestatud sellise arvestusega, et oleks piisavalt aega otsustada kaebeõiguse kasutamise üle, tutvuda asjassepuutuvate õigusaktidega ning selgitada välja kõik kaebuse koostamiseks vajalikud asjaolud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 nimetatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud vaid nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebajast mitteolenevatel põhjustel. Seejuures on halduskohtumenetluse praktikas juba ammu levinud seisukoht, et mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ja mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. X on põhjendanud kaebetähtaja möödalaskmist oma teadmatuse, invaliidsusest tingitud maksujõuetuse ja tasuta õigusabi puudumisega. Samas nähtub kaebusele lisatud Viru Ringkonnakohtu 31.01.2005 kohtumäärusest, et ligikaudu samal ajal, mil kaebuse tähtaegne esitamine võis veel võimalik olla, on ta advokaadi abi kriminaalmenetluse lõpetamise kohta tehtud määruse veelkordseks vaidlustamiseks kasutanud. Seaduste mittetundmine nii kaebaja enda kui ka tema advokaadist esindaja poolt on subjektiivne asjaolu, millele tuginemine ei saa anda alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kuna X ei ole nimetanud ühtegi objektiivset põhjendust, millest nähtuks õigeaegse kohtusse pöördumise võimatus, puuduvad kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks arvestatavad põhjused, vastav taotlus tuleb rahuldamata jätta ja menetlus halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 alusel lõpetada. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 2