TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-336 Otsuse kuupäev 05.05.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi KÜ XXX (Võrus) kaebus Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 31.10.2005 otsuse nr. 9-8/1713-2 peale haldusakti tühistamise ning ettekirjutuse tegemise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 24.04.2006, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja KÜ XXX, esindaja Merle Järvala volikirja alusel; Vastustaja: Lõuna Maksu- ja tollikeskus, esindaja Inge-Varju Lindre Resolutsioon Jätta KÜ XXX (Võrus) kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse 31.10.2005 otsuse nr. 9-8/1713-2 peale rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. 05.05.
- Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui teate esitaja tähtaja jooksul apellatsioonkaebust ei esita , loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud Korteriühistu Jüri 26(Võru linn) on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Lõuna Maksu- ja tollikeskuse otsust nr. 9-8/1713-2 31.10.
- KÜ XXX on esitanud maksuhaldurile avalduse , milles soovib vastavalt Käibemaksuseaduse § 20 lg 2 osaühingu registreerimist käibemaksukohustuslasena alates 01.11.
- KÜ XXX on märkinud oma peamise tegevusalana kommunaalteenuste vahenduse ja maja haldamise. Maksuhaldur on jätnud avalduse rahuldamata põhjusel, et maksuhalduri hinnangul ei käsitleta ettevõtlusena käibemaksuseaduse mõistes korteriühistu kui mittetulundusühistu eesmärgilist tegevust, milleks on vastavalt Korteriühistu seaduse § 2 korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majapidamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Maksuhaldur on vaidlustatud otsusega jätnud KÜ XXX käibemaksukohustuslasena registreerimata. Kaebaja on pöördunud ka vaidemenetluse korras Maksu- ja tolliameti poole, kuid vaideotsusega 17.01.2006 nr. 6-1/20 on jäetud vaie rahuldamata. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri otsusega, et KÜ XXX on jäetud käibemaksukohustuslaseks registreerimata ning taotleb selle tühistamist ning taotleb kohustada maksuhalduril avaldus käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohta uuesti läbi vaadata. Kaebaja on märkinud oma tegevusalaks kommunaalteenuste vahendamise ja maja haldamise aadressil XXX Võru linnas. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on mittetulundusühinguga , kuid ei loe seda takistuseks käibemaksukohustuslaseks olemisel. Käibemaksuseadusest ei tulene, et mittetulundusühingute põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele suunatud tegevus ei oleks ettevõtlus. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole piisavalt uurinud ja analüüsinud KÜ XXX toiminguid, rikkudes seega uurimispõhimõtet, antud juhul on tegemist vahendusteenusega: korteriühistu liikmed on oma eluruumid välja rentinud juriidilistele isikutele ning korteriühistu osutab teenuseid otse rentnikele ning kaebaja esindaja on seisukohal, et korteriühistu on ettevõtlusega tegeleja ning saab olla käibemaksukohustuslane. Kaebaja esindaja väidete kohaselt rikub kaebaja õigusi asjaolu, et kui maksuhaldur ei registreeri kaebajat käibemaksukohustuslaseks, ei ole ka kaebajal õigust maha arvata sisendkäibemaksu. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kuni 31.12.2005 kehtinud Käibemaksuseaduse § 20 lg 4 kohaselt peab isik käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega või alustab ettevõtlust. Maksuhaldur käsitleb KÜ XXX tegevust kui korteriühistuseaduse kohaselt käsitletavaid korteriomandite esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majapidamist - hooldamine ja remont, mida ei saa lugeda ettevõtluseks. Vastustaja seisukohalt on täidetud ka uurimispõhimõtet kuna täiendavalt on kogunud materjale ja uuritud dokumente enne otsustuse tegemist. Antud dokumente uurides jäi maksuhaldur seisukohale, et KÜ XXX tegevusest ei teki maksustatavat käivet. Kohtu seisukohad: Tulenevalt Maksukorralduse seaduse § 46 lg 1 sätete kohaselt annab maksuhaldur seadusega pandud ülesannete täitmiseks haldusakte. Antud juhul on teinud maksuhaldur otsuse 31.10.2005 nr. 9-8/1713-2, millega on jäetud KÜ XXX käibemaksukohustuslasena registreerimata põhjendusega, et korteriühistu kui mittetulundusühistu eesmärgilist tegevust ei saa käsitleda ettevõtlusena käibemaksuseaduse tähenduses. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile avalduse (25.10.2005) käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks arvates 01.11.
- Kohus, uurinud asja materjale, asus seisukohale, et maksuhaldur on piisavalt uurinud kaebaja majandustegevust , olles selgitanud asjaolusid, kas kaebaja registreerimine maksukohustuslaseks on põhjendatud või mitte. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et maksuhaldur on rikkunud uurimisprintsiipi ning asjaolu, et maksuhaldur on taotluse lahendanud kaebaja kahjuks, ei ole uurimispõhimõtte rikkumine. Käibemaksuseaduse (KMS) § 20 reguleerib maksukohustuslasena registreerimist. Käesoleva vaidluse ajal kehtinud KMS § 20 lg 4 kohaselt peab isik käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks tõendama , et ta tegeleb ettevõtlusega või alustab ettevõtlust. Alates 01.01.2006 kehtima hakanud redaktsiooni - nimetatud sätte lg 4´ kohaselt on sätestatud , et maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. Oluline on välja selgitada, kas kaebaja on seotud ettevõtlusega, st kas tema majandustegevust saab käsitleda ettevõtlusena, mille tulemusena käibemaksuseaduse mõttes võõrandatakse kaupu või osutatakse teenust. Käibemaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt loetakse ettevõtluseks käibemaksuseaduse tähenduses isiku iseseisvat majandustegevust, mille käigus võõrandatakse kaupu või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Registreerimine on kohustuslik KMS § 19 lg 1 kohaselt siis, kui isiku maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates arvestatuna 250.000.- krooni, väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Käibemaksukohustuslasena registreerimise hetkest tekib maksumaksjal kohustus lisada arvetele käibemaks ja tasuda see maksuametile, samaaegselt tekib tal õigus arvata oma käibemaksukohustusest maha tasutud sisendkäibemaks. Kaebaja loebki oma õiguste rikkumiseks asjaolu, et tal puudub võimalus maha arvata sisendkäibemaks ja lepingupartnerid on käibemaksukohustuslased. Asja materjalide kohaselt on KÜ XXX mittetulundusühing, mis on Mittetulundusühingute seaduse § 1 kohaselt isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Antud juhul on mittetulundusühingu (Jüri 26) liikmeteks füüsilised isikud, korteriomanikud, kellel on tsiviilõiguslik suhe juriidiliste isikutega – korteriomanikud oma eluruumid välja rentinud äriühingutele, v.a. üks korteriomanik. Kaebaja sõnutsi on äriühingud maksuõigussuhtes otse korteriühistuga ning kaebaja leiab, et on mõistlik, kui mõlemad pooled saavad teha käibemaksuarveldust. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja maksukohustuslaseks registreerimise avalduse. Oma selgitustes XXX juhatuse liige on andnud seletuse, et ühistu tegevus seisneb kommunaalteenuste vahenduses korteriühistu liikmetele ja maja haldamises aadressil XXX Võrus. KÜ XXX raamatupidamisaruandes nähtuvalt on korteriühistu tulude ja kulude aruandes kajastatud: soojuse ost- ja edasimüük, prügiveo teenuse ost ja edasimüük, elektrienergia ost ja müük, vee- ja kanalisatsiooni teenuste osutamine. Korteriühistu täidab põhikirjas sätestatud ülesandeid ning tegevus ei ole käsitletav ettevõtlusena. Ühistu täidab kohustusi korteriomanike ees, seega ühistu klientideks on korteriomanikud, ühistule endale vara ei kuulu, ühistu palgaliseks töötajaks on juhatuse esimees ja raamatupidaja. Ühistu korjab liikmetelt remondifondi raha elamu renoveerimiseks, mis on eelkõige suunatud korteriomanike huvidele. Asjaolu, et korteriomanikud on rentinud oma ruumid välja äriühingutele ning äriühingud tasuvad ise kommunaalmakseid korteriühistule, ei ole antud asjas määrav, kuna seda ei saa käsitleda teenuse osutamiseks korteriühistu poolt äriühingule. Tegelikult teenib korteriühistu ikkagi oma kliendi huve – korteriomanike huve. Korteriühistu ühist majandustegevust ei saa lugeda ettevõtluseks, sest korteriühistu ei tooda oma tegevuses võõrandamiseks uusi kaupu ega osuta teenuseid, mille väärtuselt tuleb tasuda käibemaksu. Korteriühistu seaduse § 2 lg 1 mõistes on korteriühistu korteriomanike poolt loodud mittetulundusühistu , mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majapidamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning nendib asjaolu, et kuigi KÜ XXX korteriomanikud on oma korterid välja rentinud teenimise eesmärgil käibemaksukohustuslastest äriühingutele, kes on ühistu liikmete ehk korteriomanike rentnikena sõlminud kolmepoolse lepingu (leping korteriomaniku, ühistu ja äriühingu vahel) kommunaalteenuste maksmiseks, mis tähendab, et rentnik tasub ise otse korteriühistule elektri, soojuse, vee, prügiveo jne. eest, ei anna alust nimetatud tegevust käsitleda ettevõtlusena käibemaksuseaduse tähenduses. Sisuliselt on tegemist tavapärase eluruumi majandamiskuludega, kuid erinevuseks on see, et kommunaalmakseid tasub rendilevõtja, mitte korteriomanik, mis põhimõtteliselt ei muuda asjaolusid. Kohus ei pidanud vajalikuks välja nõuda kohtutoimikusse nn. kolmepoolset lepingut, kuna selles osas kumbki pool vaidluseset ei näinud. Kohus lähtub kaebuse rahuldamata jätmisel HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 sätetest. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks