3-06-721/16

ÄRAKIRI MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane 18.juuli 2006, Jõhvi 3-06-721 X kaebus Virumaa Pensioniameti registrikood 700019754) Jõhvi osakonna pensionikomisjoni 16.02.2006 otsuse nr. 1.1-8.V43/397 ja keskpensionikomisjoni 28.03.2006 vaideotsuse nr. 2886 tühistamiseks RESOLUTSIOON 1.Lugeda X apellatsioonkaebus esitatuks halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaja rikkumisega. 2.Lugeda kaebaja poolt esitatud põhjendused mittemõjuvateks, jätta apellatsioonitähtaeg ennistamata ning tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale. 3.Selgitada, et määruse võib Tartu Ringkonnakohtus vaidlustada 10 päeva jooksul arvates selle ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 13.04.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-3) ning palus, et kohus tühistataks Virumaa Pensioniameti Jõhvi osakonna pensionikomisjoni 16.02.2006 otsuse nr. 1.18.V43/397 (t.l.10-11) ja Virumaa Keskpensionikomisjoni 28.03.2006 vaideotsuse nr.

1. Nende haldusaktidega jäeti rahuldamata tema avaldus väljateenitud aastate pensioni määramiseks. Tartu Halduskohus arutas kaebust 11.05.2006 kohtuistungil ja tegi kohtuotsuse avalikult teatavaks 23.05.
2. Kaebaja poolt koostatud ja posti teel edastatud apellatsioonkaebus jõudis Jõhvi kohtumajja 26.06.
3. Apellatsioonkaebuse puuduste kohta koostatud kohtumääruse peale esitatud taotluses palus X kaebuse esitamise tähtaeg ennistada ja põhjendas selle möödalaskmist planeeritud lähetuse ära jäämise ja posti aeglase liikumisega. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 31 lg. 5 sätestatu kohaselt peab apellatsioonkaebuse esitama 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Halduskohtumenetluse seadustik menetlustähtaegade kulgemisega seonduvat täpsemalt ei käsitle, kuid selle § 5 lg. 1 kohaselt tuleb seadustikus reguleerimata küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse sätetest. 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg. 1 kohaselt tuleb menetlustähtaegade arvutamisel kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut. Nimetatud seaduse § 135 lg. 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning tähtaeg lõpeb 1 tähtpäeva saabumisel. Tsiviilkohtumenetluse seadusetiku § 62 lg. 2 sätestatu kohaselt võib menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00, kui see aga tuleb teha kohtus, siis kuni kohtu tööpäeva lõpuni. Kuna nimetatud seadustikus pole menetlustoimingu tegemiseks vajaliku dokumendi posti teel edastamise juhuks soodsamaid tähtaegu ette nähtud, peab ka sellisel viisil edastatud dokument kohtusse jõudma ettenähtud tähtaja jooksul. X kaebuses koostatud kohtuotsus tehti Jõhvi kohtumaja kantseleis avalikult teatavaks 23.05.2006 (t.l. 32-37). Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 24.05.2006 ning viimane päev kaebuse kohtule esitamiseks oli 22.06.
4. Apellatsioonkaebus saabus Jõhvi kohtumajja alles 26.06.2006 , mil seaduses sätestatud apellatsioonitähtaega oli juba möödunud. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja on seaduseandja kehtestatud selle arvestusega, et kaebajal oleks piisavalt aega otsustada kaebeõiguse kasutamise üle, tutvuda kohtuotsuse põhjenduste ja asjassepuutuvate õigusaktidega, selgitada välja kõik apellatsioonkaebuse koostamiseks vajalikud asjaolud ning edastada kaebus asjaomasele kohtule õigeaegselt. Halduskohtumenetluse seadustiku § 33 lg. 4 sätestatud apellatsioonitähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil apellatsioonkaebuse esitamine viibib kaebuse esitajast mitteolenevatel põhjustel ning halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Seejuures on halduskohtumenetluse praktikas juba ammu levinud seisukoht, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ja mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebaja on hooletult suhtunud oma õiguste kaitsmisesse, pole seadustest aru saanud või osanud neid õigesti tõlgendada. Seaduste mittetundmine või neist vale arusaamine on subjektiivsed asjaolud, milledele tuginemine saaksid anda tähtaja ennistamiseks alust vaid kaebaja isikust lähtuvatel väga erandlikel juhtudel. Antud juhtumi puhul ei oleks võimalik kaebaja isikust tuleneda võivatele mistahes asjaoludele tugineda sest, tegemist on politseiametnikuga, kelle pandud teenistuskohustuste täitmine juba ise eeldab algteadmiste olemasolu õigusaktide tundmises ja nende tõlgendamises. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku uus redaktsioon on käesolevaks juba piisavalt palju aega kehtinud, ei saanud varasemast erinev menetlustähtaegade arvutamise kord olla ka üllatuseks. Ära jäänud lähetusega esitatud väidetest nähtuvalt olid kaebuse esitajal tegelikult olemas kõik võimalused, et edastada kaebus postiasutusele hiljemalt 20.06.2006, mis oleks ilmselt taganud ka selle õigeaegse jõudmise Jõhvi kohtumajja. Eelnevalt juba nimetatu kohaselt on X apellatsioonkaebus esitatud seaduses sätestatud apellatsioonitähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja ei ole nimetatud kohtule ühtegi objektiivset põhjendust, millest nähtuks apellatsioonkaebuse õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad apellatsioonitähtaja ennistamiseks põhjused ja taotlus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 33 lg. 4 alusel rahuldamata jätta. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Kohtumäärus jõustus 28.09.2006 Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2006 kohtumäärusega nr. 306-721, millega jäeti Tartu Halduskohtu 18.07.2006 määrus muutmata. Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 2