Obsah (4)

§ 191§ 276§ 234§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-146

§-de 173 lg 1 ja 174 alusel välja mõista 5400 krooni. Viivis on

§ 191

järgi leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja selle eest oli võlakirjas ette nähtud viivise arvestamine 0,5% päevas. Ka ei ole kostja väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta (

§ 191lg 3).

Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ole vaidluse all. Kuna juba hagiavalduses on hageja vähendanud viivise nõuet põhivõlani, siis kuulub rahuldamisele viivis summas 5400 krooni. Võlakirjast nähtub, et pooled on kokku leppinud, et laenule 14 500 krooni lisandub 26.10.1999 viivis 3763 krooni. Tegemist on eelmisest võlast tuleneva viivisega. Hageja on oma nõude suurendamise avalduses märkinud, et põhinõue sisaldab ka võlakirjast tulenevat viivist, mis kokku moodustavad põhinõude 14 500 krooni + 3763 krooni = 18 263 krooni. Hageja on suurendanud viivisnõuet 3763 krooni võrra, s.o lepingus kokku lepitud viivise palub hageja lugeda põhinõudeks ja välja mõista viivis sellelt 3763 krooni. Kohus leidis, et viiviselt viivise nõudmine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Õigusbüroo Aspekt OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. mai 2006 otsuse tühistamist osas, millega jäeti apellandile välja mõistmata kohustise põhiosa summas 9100 krooni ja viivised 12 863 krooni, s.o võlgnevus kokku 21 963 krooni ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jääb arusaamatuks, milliste tõenditega pinnal luges kohus 5000 krooni üleandmise A.P. tõendatuks. Tunnistaja I. P on andnud ütlusi, mille kohaselt ta pole viibinud A.P. raha üleandmise juures ja kas I.T. raha A.P. edasi andis, ta ei tea. Asjaolu, kui mitu korda A.P. käis oma laenu tagasi küsimas ja kas ta eksis kuupäevaga, kui märkis, et viimasel korral küsis laenu tagasi
3. a augustis-septembris, ei oma antud laenusuhte lahendamisel mingit õiguslikku tähendust; 2) on põhjendamatult arvestatud apellandi võla katteks 4100 krooni suurune summa teleri Tensai 212 arvel. Kohus ei ole tuvastanud, et A.P. oleks hagi aluseks olevast laenulepingust tuleneva võlakohustuse täitmisena nõustunud täitmise asendamisega ja täitmisena vastu võtnud teleri Tensai 212 väärtusega 4100 krooni. Asjas on tuvastatud, et poolte vahel eksisteeris veel üks õigussuhe, mis oli tekkinud varem hagi aluseks olevast laenusuhtest, ja mis seisnes selles, et A.P. andis 1997 või
4. aastal vastustajale remontimiseks oma katkise teleri Finlux, mille vastu sai vastustajalt oma teleri remondis viibimise ajaks asendustelerina Tensai
5. Sellist asjaolu kinnitab ka tunnistaja I. P. Käesoleval juhul ei ole tegemist samaliigiliste nõuetega ning seetõttu 3 on lubamatu nõuete tasaarveldamine. Lisaks pole maakohtus tuvastatud, et võla katteks arvestatud teleri väärtus oli just 4100 krooni; 3) on jäetud arvestamata, et 09.02.2006 suurendas apellant oma nõuet 7526 krooni võrra. Apellandi põhistas nõude suurendamist asjaoluga, et enne vastustajaga sõlmitud võlakirja oli poolte vahel veel teinegi võlasuhe, mille täitmisega viivitamise tõttu kuni 26.10.1999 nõudis A.P. vastustajalt viivist 3763 krooni. Pooled otsustasid ka selle nõude vormistada 13.12.1999 võlakirjaga. Võlakirjas on poolte tahet võimalik tõlgendada vaid selliselt, et vastustaja saab laenuandjalt küll täiendavalt 14 500 krooni, kuid tagasimakstava laenu suurus on mitte 14 500 krooni, vaid 18 263 krooni ja see kuulub tervikuna tagastamisele 14.12.
6. Apellandi arvates ei saa lepingut tõlgendada selliselt, et apellant nõuab viiviselt viiviseid vaid tegemist on võlaga, mis on tekkinud muust alusest ja vormistatud laenulepinguna. Seega on apellandil õigus nõuda ka viiviseid 3763 krooni võrra rohkem. Kuna apellandi põhinõue on 18 263 krooni ja ta nõuab viiviste väljamõistmist kuni põhivõla suuruseni, tulnuks apellandi kasuks välja mõista võlgnevus kokku 36 526 krooni ulatuses.
7. I.T. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt nõustub vastustaja maakohtu otsuses toodud seisukohtade ja põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Vastavalt TsMS §-ile 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustatakse maakohtu otsust üksnes osas, et maakohus jättis apellandile välja mõistmata võlgnevuse põhiosa 9100 krooni ja viivised 12 863 krooni. Tulenevalt sellest kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas hagi rahuldamata jätmine võlgnevuse põhiosas 9100 krooni ja viiviste osas 12 863 krooni on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt, s.o maakohtu poolt 9100 krooni põhivõlgnevuse ja 9100 krooni viiviste väljamõistmata jätmise osas. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab I.T. Õigusbüroo Aspekt OÜ kasuks lisaks maakohtu poolt mõistetult välja veel 18 200 krooni. Maakohus luges tõendatuks, et vastustaja on saadud laenust tagastanud
9. aasta veebruarismärtsis kahel korral kokku 5000 krooni ning seetõttu tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata. Seejuures tugines maakohus tunnistaja I. Pirgi ütlustele ning A.P. käitumisele, kes
10. aasta märtsikuust kuni võla loovutamiseni
11. aasta juunis, ei nõudnud tasumata laenu tagasi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu sellekohane järeldus on ekslik.

§ 276

lg 2 sätestas, et , et neil juhtudel, kui laenuleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, ei ole selle vaidlustamine tunnistajate ütlustele tuginedes lubatud, välja arvatud kriminaalkorras karistatavad teod. Nimetatud sättest tuleneb ka põhimõte, mille kohaselt ei saa laenulepingu täitmist tõendada ainult tunnistajate ütlustega. Kuivõrd pooltevaheline laenusuhe oli vormistatud kirjalikult, siis ei saa lugeda laenust 5000 krooni tagastamist tõendada tunnistaja ütlustega. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ka tunnistaja I. Pirgi ütlused ei tõenda 5000 krooni tagastamist vastustaja poolt, kuna tunnistaja on ise kinnitanud, et raha tagastamist A.P. ta ei näinud. Samuti on apellant õigesti märkinud, et asjaolu, mitu korda ja millal täpselt käis A.P. laenu tagasi küsimas, ei saa tõendada laenu tagastamist vastustaja poolt. A.P. on 4 kinnitanud, et kõik laenu andmised ja tagastamised vormistati kirjalikult ning 5000 krooni ei ole vastustaja talle tagastanud. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et A.P. poolt vastustajalt teleri Tensai 212 saamisega tuleb lugeda vaidlusalusest laenusuhtest tulenev võlgnevus 4100 krooni ulatuses täidetuks. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb arvestada teleri maksumus võla katteks eelkõige sellepärast, et sellisena käsitleb seda võlausaldaja A.P. . Ringkonnakohus leiab, et A.P. ütlused ei kinnita aga maakohtu eelnimetatud järeldust ning maakohus on andnud A.P. ütlustele ebaõige hinnangu. A.P on kinnitanud maakohtu istungil, et ta viis vastustajale remonti enda teleri ja sai remondi ajaks vastustajalt vastu teleri Tensai. Teleri saamist käsitleb ta laenu kattena, sest tema teler on senini tagastamata ja ta soovib seda tagasi. Teleri saamine vastustajalt ei ole seotud vaidlusaluse laenusuhtega ning seda, et teleri maksumus arvestatakse maha laenusuhtest tulenevast võlast, ei ole tal I. T juttu olnud. Vastustaja on samuti kinnitanud, et A.P. tõi talle teleri remonti ja sai selleks ajaks teise teleri (Tensai) asemele. Kuna teler on tagastamata, siis arvestas ta ise teleri maksumuse võla katteks. Kohustise täitmise lõppemine tasaarvestamisega on

§ 234lg 1 kohaselt võimalik üksnes juhul, kui tegemist on samaliigiliste nõuetega.

Kuivõrd antud juhul ei olnud tegemist samaliigiliste nõuetega, siis on maakohtu järeldus võlgnevuse 4100 krooni tasaarvestatuks lugemine vastustaja poolt teleri andmisega vastuolus seadusega. Põhjendatud on apellandi seisukoht ka selles, et maakohus ei teinud kindlaks teleri Tensai 212 väärtust ning ka seetõttu on maakohtu otsus kohustise täidetuks lugemise kohta 4100 krooni ulatuses ekslik. Käesoleval juhul ei ole kohaldatavad ka

§ 185

lg 1 sätted, kuna kohustise täitmise asendamist võlgniku poolt selle täitmise ajal lubatakse ainult kreeditori nõusolekul. Asjas puudub A.P. nõusolek rahalise võlgnevuse täitmise asendamise kohta. Eelnev kinnitab, et vastustaja laenusuhtest tuleneva täitmata nõude suuruseks on kokku 14 500 krooni, milline tuleb apellandi kasuks välja mõista. Apellant nõuab viivise väljamõistmist kuni põhivõlgnevuse suuruseni. Vastustaja ei ole viivise määra ja arvestust vaidlustanud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega ja vastustajalt põhivõlgnevuse 14 500 väljamõistmisega tuleb temalt välja mõista ka viivis summas 14 500 krooni. Põhjendatud ei ole apellandi see seisukoht, et ka väljamõistetud summalt 3763 krooni tuleb arvestada viivist. Võlakirjast ja apellandi taotlusest nõude suurendamiseks tuleneb, et 3763 krooni näol on tegemist viivisega.

§ 191

mõttest tulenevalt ei ole lubatud nõuda viivist viivise maksmisega viivitamise korral. Võlakirjas on vastustaja tunnistanud viivise maksmise kohustust summas 3763 krooni ning apellandi väide, et tegemist on võlaga, mis on tekkinud muust alusest ja vormistatud laenulepinguna, ei ole põhjendatud. Selles osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb muuta menetluskulude jaotust. Maakohtus on apellant tasunud nõudelt 36 526 krooni riigilõivu 2250 krooni. Ringkonnakohtu otsusega rahuldati apellandi nõue 32 763 krooni ulatuses. Võrdeliselt hagi rahuldatud osaga tuleb vastustajalt apellandi kasuks riigilõivu katteks välja mõista 2018.20 krooni. Apellant vaidlustas apellatsiooniastmes maakohtu otsuse 21 963 krooni ulatuses ja tasus riigilõivu 1250 krooni. Apellatsioonkaebus rahuldati 18 200 krooni ulatuses. Võrdeliselt apellatsioonkaebuse rahuldatud osaga tuleb vastustajalt apellandi kasuks riigilõivu katteks välja mõista 1035.80 krooni. 5 Vastustaja on kandnud maakohtus õigusabikulusid 2250 krooni ulatuses. Seoses hagi rahuldamata jätmisega 3763 krooni ulatuses tuleb apellandilt vastustaja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 188.20 krooni. Tehes tasaarvestuse menetluskulude osas, tuleb vastustajalt apellandi kasuks menetluskulude katteks välja mõista 2865.80 krooni (3054-188.20=2865.80). Andra Pärsimägi Egon Konsand 6 Üllar Roostoja