2-05-15040/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-15040 Tsiviilasi AS Jõgeva Elamu hagi X vastu hooldustasu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. aprilli 2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. august 2006 Menetlusosalised ja nende Apellant-kostja: X Vastustaja-hageja: AS Jõgeva Elamu, esindaja Merike Valgmäe esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
4. aprilli 2006 otsus muutmata. Apellandi apellatsioooniastmes kantud menetluskulud jätta tema kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
5. AS Jõgeva Elamu palub kostjalt välja mõista hooldustasu võlgnevuse summas 2502.05 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli kostja kinnistu nr 15318, asukohaga Xx Jõgeva linn, omanik alates 24.05.1995 kuni detsembrini
6. Eluruumi haldamiskulude tasumise ja üldkasutatavate ruumide kasutamise kohta on hageja ja kostja vahel sõlmitud 24.05.1995 hooldusleping. Hageja on elamu Xx valitseja. Kostja ei ole tasunud talle osutatud teenuse eest ja seisuga 01.07.2005 oli kostja võlgnevus 2502.05 krooni. Hageja on kostjale iga kuu
7. kuupäevaks väljastanud arved koos eelneva võlgnevuse ära näitamisega. 23.05.2005 saatis hageja kostjale kohustise täitmise nõude ühes hoiatusega, et võlgnevuse mittetasumisel esitatakse hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja ei ole võlga tasunud.
8. X vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ela ta alates 18.08.1997 Xx korteris. Seisuga 25.05.2001 oli tema võlg hagejale 10 728.75 krooni. Koostati maksegraafik, mille järgi ta tasus 6176.96 krooni. Kostja koondati ning ta ei olnud võimeline hagejale ülejäänud võlga tasuma. Kostja korter müüdi enampakkumisel 04.11.2002 hinnaga 6000 krooni, millest ei piisanud võla katteks. Juunis 2004 saatis kostja AS-le Jõgeva Elamu posti teel ja telefonitsi palve teatada võlgnevuse kogusuurus. AS Jõgeva Elamu andis kirjaliku vastuse selles, et võla kogusumma on 7074.16 krooni, koos täituri tasuga 8142.50 krooni. Nimetatud summa tagastamiseks taotles kostja Hansapangast laenu ning maksis summa 13.08.2005 otsekorraldusega esialgu täiturile ja siis AS-le Jõgeva Elamu. AS Jõgeva Elamu ei jõudnud kolme aasta jooksul – 25.05.2001 kuni juuni 2004 – õiget võlasummat teatada. MAAKOHTU LAHEND
9. Tartu Maakohus rahuldas
10. aprilli 2006 otsusega hagi osaliselt ja mõistis X Elamu kasuks välja võlgnevuse 1906.85 krooni. AS Jõgeva Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et AS Jõgeva Elamu oleks loobunud nõudest X vastu VÕS § 207 lg 1 mõttes, mistõttu tuleb hageja nõue rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja esitas igakuiselt hooldustasu arved kostjale kuuluva kinnistu asukoha järgi. Kostja seletusest ilmnevalt ei elanud ta korteris alates augustist
11. AS-st Jõgeva Elamu selgitati, et jooksev kuutasu on kindel summa ja seda summat peab tasuma. Hageja vastusest kohtule tulenevalt väljastatakse e-arveid alates
12. aasta teisest poolaastast. Kui kostja ka taotles e-arvete saatmist
13. aastal, siis pidi hageja vastus talle olema eitav. Kostja poolt viidatud hageja e-kiri 08.07.2001 ei ole e-arve. Seega pidi kostja juba
14. aastal veenduma, et e-arveid talle ei saadeta, kuid ei teatanud hagejale ka muud kohta, kuhu arveid saata. Kuna kostja ei teatanud hagejale muud kohta, kuhu arveid saata, siis sellega aktsepteeris ta hageja viisi igakuist tasumisele kuuluvat summat teatavaks teha. Arvete esitamisega kostja poolt aktsepteeritud viisil ongi hageja kostjale võlgnevuse teatavaks teinud. Hansapanga vastusest X nähtub, et X taotles laenu Jõgeva Maakohtu 30.05.2002 otsuse täimiseks. Seega oli X ka ise teadlik, et taotles laenu eelnevalt väljamõistetud võlgnevuse katmiseks. Nimetatud 30.05.2002 otsusega on võlgnevus välja mõistetud 01.04.2002 seisuga. Arvestades VÕS §-st 7 lg 1 tulenevat põhimõtet, ei saa pidada mõistlikuks, et X, tasudes 30.05.2002 otsusega väljamõistetud summa, leidis, et pärast otsusega võla väljamõistmist lõpetati tema suhtes edasine hooldustasu arvestus. Hageja on kostja vastu nõude esitanud alates
15. aasta juulist kuni
16. aasta lõpuni. Kostja omand kinnistule on teisele isikule üle läinud 18.11.
17. Tulenevalt omandi ülemineku kuupäevast rahuldati hageja nõue osaliselt. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
18. X taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
19. aprilli 2006 otsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus arvestanud, et vastuseks X 04.06.2004 esitatud päringule kogu võlasumma kohta saatis AS Jõgeva Elamu X postiga AS Jõgeva Elamu templiga kirja, mis sisaldas kohtuotsuse koopiat. AS Jõgeva Elamu vastus Tartu Maakohtule 08.02.2006 nr 2-1/200 kinnitab, et „kostja küsis meilt telefoni teel seda võlga, mis kohus oli juba temalt välja mõistnud“. Samuti on ebaõige hageja väide, et kostja ei täitnud maksegraafikut. Vastavalt AS Jõgeva Elamu ja X vahel koostatud maksegraafikule, kandis X Jõgeva Elamule summa 6176.96 krooni, mis on enam kui pool maksegraafiku summast. AS Jõgeva Elamu teadis X e-posti aadressi, samuti asjaolu, et alates 18.08.1997 aastast ei ela ta enam Xx tänava korteris. Seoses sellega ei vasta tõele AS Jõgeva Elamu väide, et ta on saatnud kostjale kuni detsembrini 2002 igakuuliselt hooldustasu maksmise kohta teatiseid, millel on näidatud ka eelnev võlgnevuse summa.
20. AS Jõgeva Elamu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti leidnud, et kuna kostja ei teatanud hagejale muud kohta, kuhu arveid saata, siis sellega aktsepteeris ta hageja viisi igakuist tasumisele kuuluvat summat teatavaks teha. Hageja saatis igakuiselt kostjale tema korterisse Xx hooldustasu arved. E-arveid väljastab AS Jõgeva Elamu alates
21. aasta II poolaastast. E-arveid saadab AS Jõgeva Elamu ainult siis korteriomanikule, kui on sellekohane kirjalik taotlus. Samuti on kohus õigesti leidnud, et ei ole tõendatud, et AS Jõgeva Elamu oleks loobunud nõudest X vastu VÕS § 207 lg 1 mõttes. Jõgeva Maakohtu 30.05.2002 otsusega mõisteti X lt välja võlgnevus seisuga 01.04.
22. Eelnevalt, 25.05.2001 sõlmiti poolte vahel maksegraafik, mida X ei täitnud. Võlgnevus tasuti vaid osaliselt, mida X ka ise kinnitab apellatsioonkaebuses. Kuid see kokkulepe võla tasumiseks (maksegraafik) ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga, sest selles osas tegi Jõgeva Maakohus otsuse 30.05.2002, millega mõisteti X lt võlgnevus välja seisuga 01.04.
23. Ei saa pidada mõistlikuks, et X, tasudes 30.05.2002 otsusega väljamõistetut, leidis, et pärast otsusega võla väljamõistmist lõpetati tema suhtes edasine hooldustasu arvestus. AS Jõgeva Elamu saatis kostjale kohustuse täitmise nõude 23.05.2005, millega teatati kostjale kogu võlgnevus, sealhulgas ka see võlgnevus, mis on tekkinud pärast eelmise kohtuotsuse tegemist. AS Hansapangast saadetud e-kiri X on saadetud 11.08.
24. Seega oli kostjal teada oma võlgnevuse suurus enne panga poole pöördumist ja laenu taotlemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna Tartu Maakohtu
26. aprilli 2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selle põhjendus ei anna alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses on esitatud samu väiteid, mis esitati esimese astme kohtuski. Maakohus on neid põhjalikult käsitlenud, hinnanud õigesti esitatud tõendeid ning põhjendatult leidnud, et kostja väited ei anna alust hagi mitterahuldamiseks. 3 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et apellant oli alates 24.05.1995 kuni detsembrini 2002 vaidlusaluse eluruumi omanik ning vastavalt pooltevahelisele lepingule (t.l 5) kohustus ta tasuma vastustajale korteri hoolduskulude eest. Samuti ei ole pooltel vaidlust selles, et vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 28.05.2001 (t.l 30) võlgnes apellant vastustajale hoolduskulude eest seisuga 01.05.2001 10 728.75 krooni ning sama kokkuleppe p 3 kohaselt pidi apellant tasuma peale võlgnevuse ka igakuuliselt hooldustasu eest. Nimetatud kokkuleppe p-dest 1, 2 ja 3 tuleneb selgelt, et võlgnevus 10 728.75 krooni oli arvestatud 01.05.2001 seisuga, mida apellant kohustus tasuma kokkulepitud tähtaegadel ning lisaks pidi apellant tasuma hoolduskulude eest peale 01.05.2001 kuni ajani, mil ta on korteri omanik. Apellant on jätnud viimatimärgitud sätte vajaliku tähelepanuta ning leiab põhjendamatult, et temalt nõutakse võlga, mis ei tulene lepingust. Vaidlustatud otsusega mõisteti apellandilt välja võlgnevus hoolduskulude eest alates
27. aasta juuli kuni
28. novembrini
29. Apellant ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud ajavahemiku eest vastustajale hoolduskulude eest tasunud. Asja materjalidest nähtub, et Jõgeva Maakohtu 30.05.2002 otsusega mõisteti apellandilt välja võlgnevus 01.04.2002, mille täitmiseks ta taotles Hansapangast laenu (t.l 43) ning millega ta tasus kohtuotsusega väljamõistetud võla 13.08.
30. Ka eeltoodu kinnitab, et apellant ei ole tasunud võlga ajavahemiku
31. aasta juuli kuni
32. november 2002 eest. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi apellatsiooniastme kantud menetluskulud tema kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 4 Üllar Roostoja