§-dele 351 ja 401 2 menetlusosalistega menetluse seisu, asjaolusid ja suhteid ning selgitas seadusjärgse pärimise puhul olulist. Kohus selgitas, et seadusjärgse pärimise puhul ei ole aluseks pärandaja viimne tahe. Pärandaja viimne tahe on pärimise aluseks juhul, kui see on vormistatud testamendis. Pooled on kinnitanud, et testament puudus ja testamenti ei ole esitatud notarile ka hoidja poolt. Seetõttu ei ole asjakohane käsitleda asjaolusid, mis võiksid tähtsust omada testamendijärgsel pärimisel. Hageja kinnitab hagiavalduses, et ema oli kuni surmapäevani vanainimesele kohaselt normaalne ega pidanud vajalikuks notarit kohale kutsuda. Ka kohtumenetluses kinnitas hageja, et veel enne surma ema seisund paranes, sama kinnitavad tunnistaja J. O ütlused. Seega olnuks pärandajal soovi korral võimalus oma viimne tahe seadusekohaselt avaldada ja testamendis väljendada. Seega ei saa esineda ka pärimiskõlbmatuse võimalikke aluseid. Nii hageja kui kostja on käitunud pärandi vastuvõtmiseks pärimisseaduse §-de 115 ja 118 kohaselt ning nad pärivad võrdse osa L.O. pärandvarast. Asjaolud, millistel pärandaja on omandanud pärandi hulka kuuluva vara, ei oma seadusjärgse pärimise puhul tähtsust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. I.L. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud
lg 2 sätet, mille kohaselt kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Hageja sai kutse kätte laupäeval 18.03.2006, istung toimus reedel, 24.03.2006. Seega pani kohus hageja olukorda, kus nii tema kui ka esindaja osavõtt määratud istungist oli lühikese etteteatamisaja tõttu ülimalt problemaatiline. Kohus viitab küll advokaadist esindaja osas Advokatuuri eetikakoodeksi § 12 lg 3, kuid kohus pani
lg 2 eiramisega hageja sellisesse olukorda, et tal ei olnud tõenäoliselt võimalikki leida advokaati, kes oleks saanud istungil esindamise ülesande vastu võtta. Kohus möönab oma 23.03.2006 mittekaevatavas määruses, et hageja esindaja on ilmumise takistust põhistanud, kuid sellest hoolimata on kaks päeva enne istungit esitatud taotluse jätnud rahuldamata.
lg 6 kohaselt tuleb esindaja käitumine lugeda võrdseks menetlusosalise käitumisega ning
Kohus ei ole tunnistajate kutsumisel järginud
sätteid ning on vaadanud hagi sisuliselt läbi hageja taotletud tunnistajaid kuulamata. Kohus selgitas 24.03.2006 istungil, et „tunnistajate ütlused asjas midagi muuta ei saa, kuna tegemist on seadusjärgse, mitte testamendijärgse pärimisega“. Seda on kohus teinud vaatamata hageja väidetele, et tunnistajad teavad anda ütlusi tema ema kirjaliku tahteavalduse kohta. Seega on kohus eiranud
lg 2 sätestatut, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Arvestades eeltoodut on kohus eiranud
sätestatut, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti. Eelkõige hageja advokaadi osavõtu välistamine istungist asja läbivaatamisel ning tunnistajate mittekuulamine on olulised menetlusõiguse rikkumised, mis võisid viia ebaõige otsuseni. 5. V.H. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kohus protsessiõiguse norme vääralt kohaldanud. Kohus oli hagejale andnud korduvalt aega ja määranud tähtaegu esindaja leidmiseks ja esindaja andmete teatamiseks. Hageja ei kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt ja on 3 püüdnud menetlust venitada. Hageja nimetas kohtuistungitel oma erinevate esindajate nimesid (Terje Mikk, Uno Feldschmidt), kuid vaatamata kohtu nõudmistele volikirju ei esitatud. Kohus on välja selgitanud, et L.O. ei teinud testamenti, seega toimub seadusjärgne pärimine. Asjaolud, mida tunnistajad hageja väidete kohaselt oleksid võinud rääkida, ei tee olematuks testamendi puudumist. Kohtul ei ole võimalik asuda oma otsusega tegema n.ö testamenti, kuivõrd pärimisseadus sätestab testamendile kindlad vormi- ja sisunõuded. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellant tugineb oma kaebuses menetlusnormide rikkumisele ning märgib, et kohus on andnud asjale õigusliku hinnangu menetluse käigus ning rikkunud
lg 2 sätestatud põhimõtet, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohus leiab, et kohus on kooskõlas
ja 351 sätetega andnud käesoleva menetluse raames pooltele võimaluse asjas tähtsust omavate asjaolude välja selgitamiseks ning kohtul oli õigus kõrvaldada asja arutamisest kõik, mis ei oma asja lahendamisel tähtsust. Asja materjalidest nähtub, et maakohus rahuldas ühel korral hageja taotluse asja arutamise edasi lükkamiseks ning teistkordse taotluse rahuldamine ei olnud põhjendatud. Maakohus on oma seisukohta ka põhjendanud kirjalikus määruses. Apellandi väide, et maakohus on rikkunud
lg 2 sätteid, ei ole õige.
sätestab regulatsiooni, millest lähtudes on kohus õigustatud otsustama tõendite asjakohasuse ja lubatavuse küsimused. Nimetatud paragrahvist tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud faktiliste asjaolude ja esitatud nõude alusel otsustas maakohus põhjendatult, et vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid ei saa käesolevas asjas tunnistajate ütlustega tõendada.
lg 5 tulenevalt on kohus õigustatud menetluse käigus ka asja õiguslikku hinnangut pooltega arutama. Ringkonnakohus leiab, et kohtukutse hilinemisega kättetoimetamine on menetlusnormi rikkumine, kuid see ei viinud maakohut ebaõige otsuse tegemisele. Kuna esitatud apellatsioonkaebuses ei ole esitatud ühtegi sisulist ega õiguslikku põhjendust, millest nähtuks, mis osas on maakohtu otsus materiaalõiguse kohaldamisel ja lubatud tõendite hindamisel ebaõige, siis puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude osas taotlust esitanud, jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 4 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.