← Eesti

2-05-19432/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-194

§ 2

lg 4 kohaselt on tulemustasu summa, mida makstakse töötajale nõutavast tulemusliku töö eest ning muid kriteeriume seadus tulemustasu maksmiseks ette ei näe, seega tulenevalt TLS §-st 15 on kostja otsus tulemustasu mitte välja maksta tühine. Samuti ei oleks 5600 krooni äravõtmine õppenõukogust puudumise eest proportsionaalne. Kuskilt ei tulene tööandja õigust määrata õppenõukogust puudumise eest suuremat karistust kui võimaldab distsiplinaarvastutuse seadus.

  1. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastavalt „Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise alused ja korra“ punktile 2.7 on tulemustasu väljamaksmise eelduseks õpetaja poolne ametijuhendis toodud ülesannete õigeaegne ning korrektne täitmine. Tööandjal on õigus sätestada tingimused, mis peavad olema täidetud, et töötajal tekiks õigus tulemusliku töö eest saadavale lisatasule. Kuna hageja ei täitnud ametijuhendist tulenevaid ülesandeid korrektselt, puududes kolmest toimunud õppenõukogust, siis ei olnud tal õigust tulemustasu saada. Lõputööde juhendamise tegevus tuleneb otseselt õpetaja ametikoha eesmärgist ja kohustustest, seega ei ole korrektne väita, et juhendamine on lisategevus, mis ei tulene tööfunktsioonist. MAAKOHTU LAHEND
  2. Tartu Maakohus rahuldas
  3. juuni 2006 otsusega hagi ning mõistis Tartu Kutsehariduskeskuselt X kasuks välja maksmata töötasu 5616 krooni ja palga maksmisega viivitamise eest 4262.68 krooni. Otsuse kohaselt ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et hageja puudumine kolmest õppenõukogust kujutab endast ametikohustuste mittetäitmist, mis õigustab lisatasu välja maksmata jätmist. „Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise alused ja kord“ sätestab ühelt poolt küll tulemuspunktide saamise kriteeriumid ning nende eest kogutavad punktid, kuid samas puudub selgus ühe õppenõukogust puudutud korra kaalukuse osas lisatasu väljamaksmise üle otsustamisel. Kuigi ametijuhendist tulenevalt peab õpetaja osalema kõigis õppenõukogudes, on kostja tunnistanud, et üks puudumine õppenõukogust lisatasu maksmatajätmist kaasa ei toonud. Kuna õppenõukogust puudumisele ei ole kehtestatud omakorda n.ö miinuspunkte, ei saa töötajalt oodata, et ta arvestaks kolme õppenõukogust puudumise kaalukuselt võrdsustamist 27 lõputöö 2 juhendamiseks tehtud tööga. Samuti ei nähtu, et hageja kolmel korral õppenõukogust puudumine oleks juhtkonna poolt kaasa toonud mingeid pretensioone või omanud negatiivseid tagajärgi kooli eesmärkide saavutamisel. Seega lisatasu väljamaksmata jätmist ei saa seostada vaieldamatult tehtud (seejuures tulemusliku) töö ning õppenõukogust puudumise vahel. Kostjal olnuks õigus õppenõukogust põhjuseta puudumise eest hagejale kohaldada TDS §-s 3 p 1-4 sätestatud distsiplinaarkaristusi. Ka fakt, et TDVS § 17 lg 1 kohaselt on töötaja töökohustuse rikkumise korral määratava rahatrahvi maksimumsuuruseks 10 keskmist päevapalka, näitab kostja poolt lisatasu saamiseks kehtestatud tingimuse ebamõistlikkust. Tööandjal on õigus iseseisvalt määratleda töötajatele lisatasu maksmise tingimused, kuid seejuures tuleb silmas pidada, et töötaja olukorda seaduses ettenähtuga võrreldes ei halvendataks.

§-s 2 eristatakse lisatasu, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise eest lisatasust, mida makstakse nõutavast tulemuslikuma töö tegemise eest. Hageja töölepingus ja ametijuhendis sätestatud tingimusi hinnates ei saa neist tuletada ühest kohustust juhendada 27 õpilase lõputööd. Ametijuhendi punktis 3.7 sisalduva kohustuse sisuks on juhendada õpilasi õppekava kohaselt tavapärase õppetöö raames. On ebamõistlik eeldada, et õpetaja juhendab 27 lõputööd oma töölepinguga ette nähtud põhikohustuste raames. Lõputööde juhendamise kuulumine õpetaja põhikohustuste hulka võiks tuleneda ka töö üldisest käigust, kui poolte vahel on olnud sellekohane tava. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et enne „Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise aluste ning korra“ jõustumist lõputööde juhendamist ei lisatasustatud, mistõttu ei saa pooltevahelisele tavale tugineda. Seega lõputööde juhendamine eristub olemuslikult teistest „Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise alustes ja korras“ ette nähtud kriteeriumitest ega kujuta endast mitte nõutavate põhiülesannete tulemuslikumat täitmist, vaid eelkõige reaalselt tehtud täiendavat tööd, mille eest kehtestatud lisatasu väljamaksmist ei saa sõltuvusse seada täiendavatest, selle tööga otseselt mitte seotud olevatest tingimustest. Sõltumata sellest, kuidas kõnealune dokument on pealkirjastatud, sisaldab see lisatasu maksmise korda nii nõutavast tulemusliku töö eest kui ka lisatöö tegemise eest

§ 12mõttes.

Seega on kostja jätnud hagejale õigustamatult tasumata töötasu 5616 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4262.68 krooni palga maksmisega viivitamise eest (sh viivis 28.08 krooni ja TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamise eest hageja ühe kuu põhipalk 4234.60 krooni). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Tartu Kutsehariduskeskus taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 9. juuni 2006 otsuse tühistamist ning hagi rahuldamata jätmist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on lisatasu

§ 2

lg 4 järgi summa, mida tööandja maksab töötaja põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Tartu Kutsehariduskeskuse direktori 30.03.2005 käskkirjaga nr 447 kinnitatud „Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise alused ja korra“ esimene rakendusperiood oli ajavahemikul 01.01.31.08.2005, mis kinnitabki fakti, et lõputööde juhendamine oli hõlmatud töölepingujärgsete kohustuste ja ametijuhendiga. Eelduseks, et üldse tulemustasu maksta, on vastavalt "Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise aluste ja korra“ punktile 2.7 õpetaja poolne ametijuhendis toodud ülesannete õigeaegne ja korrektne täitmine. Tööandjal on õigus sätestada tingimused, mis peavad olema täidetud, et 3 töötajal üldse tekiks õigus tulemusliku töö eest saadavale lisatasule. Töötajal tekib õigus lisatasule ainult tingimuste järgimisel, olenemata põhjustest, miks tingimused jäid täitmata. Kool sätestas tulemustasu väljamaksmise tingimuseks töötaja poolt endale seadusega, töölepinguga ja ametijuhendiga võetud töökohustuste täitmise. Selline tingimus on elementaarne. Kohtu loogikast järeldub, et lõputööde juhendamine on tähtsam kui õpetaja poolt oma töölepingus ettenähtud põhikohustuste täitmine. Seda enam, et õpetaja ametijuhendi punkt 3.7 sätestab, et õpetaja juhendab õpilaste iseseisvat tööd õppekavas ettenähtud mahus, mis lõpeb õpilaste poolt iseseisvalt sooritatud töödega. Selle punkti alusel on õpetaja kohustatud juhendama õpilaste lõputöid. Mis alusel asus kohus seisukohale, et ametijuhendi punktis 3.7 sisalduv tähendab õpilaste juhendamist õppekava kohaselt tavapärase õppetöö raames, on arusaamatu. Ka ei selgu otsusest, miks ja mis alustele tuginedes kohus väidab, et on ebamõistlik eeldada, et õpetaja juhendab 27 lõputööd oma töölepinguga ette nähtud põhikohustuste raames. Kohtuotsus peab olema mõistetav ja üheselt arusaadav ning motiveeritud. Vastavalt TLS § 50 on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd. Hageja ei täitnud ametijuhendi punktis 3.10 sätestatut – ei osalenud kõikides õppenõukogudes. Kuna hageja jättis oma töökohustused täitmata, siis ei olnud tal õigust saada tulemustasu. Tööandja rakendas nimetatud põhimõtet kõikide pedagoogide suhtes, seega on kõiki töötajaid koheldud võrdselt. 5. X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse jõusse jätmist. Vastustaja palub jätta apellandi kohtukulud apellandi kanda ja mõista apellandilt vastustaja kasuks välja õigusabikulud summas 2124 krooni. Vastuväidete kohaselt on lõputööde juhendamise eest makstav lisatasu kvalifitseeritav lisatöö eest makstava lisatasuna (

§ 12

). Käskkiri, mille alusel tulemuspunkte arvestati, on tulenevalt töölepingu punktist 2.4 töölepingu lahutamatu osa. Seega on tööandja seotud lepingulise kohustusega maksta lisatasu lisatöö või tulemusliku töö eest sellise korra alusel nagu see on käskkirjas sätestatud. Õige on seisukoht, et ametijuhendi punkt 3.7 ei kohusta õpetajat juhendama 27 õpilase lõputööd. Samamoodi nagu ametijuhendi punkti 3.4 (valmistada ette ja läbi viia ainetund) puhul, tuleb ka lõputööde juhendamist tasustada vastavalt töö mahule. Lõputööde juhendamine põhikohustuste raames ja ilma tasustamata on võimalik ainult siis, kui juhendatavate tööde arv on piisavalt väike, et sellega oleks võimalik tegeleda üldtööaja raames. Kui õpetaja juhendab paljusid lõputöid ja teeb seetõttu rohkem tööd, tuleb tema palka suurendada töömahu kasvu tõttu või maksta lisatasu. Antud juhul oli tööandja otsustanud maksta lisatasu iga juhendatud lõputöö eest. Poolte vahel ei ole tavaks, et lõputööde juhendamise eest lisatasu ei maksta. Väide, et kõnealune kord on rakendusel esmakordselt, ei tõenda, et varem ei makstud lõputööde juhendamise eest lisatasu. Samas isegi kui poolte vahel oleks tava, et lõputööde juhendamise eest lisatasu ei maksta, tuleks vastustajale lisatasu välja maksta, kuna tulenevalt

§ 12on töötajal lisatöö tegemise korral õigus lisatasule või töötasu suurendamisele.

Käskkirja punkt 2.7 on töötaja jaoks kahjulikum kui seadusega töötaja kaitseks kehtestatud miinimum ja on kehtetu. Tööandjale on igal juhul täitmiseks

§ 12

, mis ütleb, et lisatöö eest kohustub tööandja maksma töötajale lisatasu kokkulepitud suuruses. Tööandjal puudub ka õigus tulemustasu suvalisel alusel kinni pidada. Kui tööandja soovib põhikohustuste mittetäitmise eest töötaja suhtes sanktsioone rakendada, on ta kohustatud seda tegema vastavuses töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega ning kinni pidama enda kehtestatud 4 reeglitest (kuigi ametijuhend kehtestab, et õpetaja peab osalema kõigil õppenõukogudel, karistati ainult neid õpetajaid, kes puudusid rohkem kui ühelt õppenõukogult). Samuti peab karistuse rangus olema sõltuvuses rikkumisest, mitte sellest, kui tulemuslik õpetaja töö on olnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
  2. juuni 2006 otsus muutmata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastavalt TsMS §-le 651 lg 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selle põhjendus ei anna alust maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

§ 2

lg 4 kohaselt on lisatasu summa, mida tööandja maksab töötaja põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Pooltevahelise töölepingu punkti 6.5 kohaselt töötajale makstakse lisatasusid, juurdemakseid, toetusi ja hüvitisi kooli töösisekorraeeskirjades, õigus- ja haldusaktides ettenähtud ning kooli direktori käskkirjaga kinnitatud alustel ja korras. Tartu Kutsehariduskeskuse direktori 30.03.2005 käskkirjaga nr 447 on kinnitatud „Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise alused ja kord“ (edaspidi kord). Korra p 1.1 kohaselt tulemusliku töö eest lisatasu maksmise aluste ja korra sätestamise eesmärk on motiveerida pedagooge täitma täiendavaid ülesandeid kooli eesmärkide saavutamiseks. Seega nähtub korra kehtestamise eesmärgist, et sellega soovitakse motiveerida pedagooge täitma just täiendavaid kooli ees seisvaid eesmärke. Üheks lisatasu maksmise kriteeriumiks on korra kohaselt lõputööde juhendamine. K. L ametijuhendist ei tulene, et tema tööülesannete hulka kuuluksid õpilaste lõputööde juhendamine. Samuti nähtub korrast, et valdav enamus lisatasu maksmise kriteeriumidest (näiteks kooliväliste ja ülekooliliste ürituste korraldamine, ainesektsioonide juhtimine, töörühmades ja komisjonides osalemine, uute õpetajate juhendamine õppematerjalide koostamine koos trükistena väljaandmisega, lahtiste tundide korraldamine kogemuse jagamise eesmärgil jne) ei ole seotud ametijuhendis sätestatud õpetaja tööülesannetega. Eelnev kinnitab, et korra järgi lisatasu maksmise aluseks on õpetaja poolt täiendavate ülesannete täitmine, mis on suunatud kooli eesmärkide saavutamisele, mitte aga ametijuhendiga määratud igapäevaste põhiülesannete täitmine. Apellandi seisukoht, et korra alusel makstakse lisatasu ka õpetaja ametijuhendis märgitud ülesannete täitmise eest, on ebaõige, kuna see oleks vastuolus tema enda poolt kinnitatud lisatasu maksmise eesmärkidega. Korra punktist 2.7 tuleneb, et lisatasu taotlemise eesmärgiks on ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegne ja korrektne täitmine. Apellant põhjendas K. L lisatasu mittemaksmist sellega, et viimane puudus 22.02.2005, 29.03.2005 ja 12.05.2005 toimunud õppenõukogust, millega eiras ametijuhendi punktis 3.10 märgitud kohustust osaleda kõigil õppenõukogudel.

§ 12

kohaselt makstakse tasu lisatöö eest, mida töötaja teeb lisaks töölepingujärgsetele tööülesannetele. Samuti nähtub korra eesmärgist, et lisatasu makstakse täiendavate ülesannete täitmise eest. Seega on korra punkt 2.7, mis seostab lisatasu maksmist ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja korrektse täitmisega, vastuolus seadusega ja korra eesmärgiga ning 5 apellandil puudus seaduslik alus keelduda lisatasu maksmisest. TLS § 15 kohaselt on töötaja olukorda halvendavad töölepingu tingimused kehtetud. Kord kinnitati apellandi poolt 30.03.2005 ning apellant keeldus K. L lisatasu maksmast, kuna viimane ei osalenud 22.02.2005, 29.03.2005 ja 12.05.2005 toimunud õppenõukogudel. Kuigi korra punkti 2.2 järgi kuulub kord rakendamisele alates 01.01.2005, ei saa X heita ette tegusid, mis on toimunud enne korra kinnitamist. Samas nähtub asja materjalidest, et lisatasu maksmise aluseks olnud täiendavate ülesannete täitmine, s.o lõputööde juhendamine, toimus 2005. aasta aprillis-juunis ning selles osas ei ole X pretensioone esitatud. Apellant ei ole tõendanud, et ainult ühest õppenõukogust puudumine oleks olnud piisav alus lisatasu maksmisest keeldumiseks. Ametijuhendist tulenevalt on osalemine õppenõukogu töös võrdsustatud tööülesannete täitmisega. TDVS § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks töötajate töölepingu seaduse §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmatajätmine või mitte nõuetekohane täitmine. Tööülesannete mittetäitmist kui distsiplinaarsüütegu tuleb menetleda töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud korras ning muuhulgas teha kindlaks, kas töötaja jättis kohustuse täitmata (ei osalenud õppenõukogu töös) süüliselt. Käesoleval juhul ei ole apellant X süülist käitumist kindlaks teinud. Apellandi seisukoht, et lisatasu maksmisest võib keelduda olenemata põhjustest, miks töötaja jättis täitmata oma tööülesanded, on seadusega vastuolus. Eeltoodud põhjendused kinnitavad samuti, et X lisatasu mittemaksmine ei olnud põhjendatud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellandi apellatsiooniastme kantud menetluskulud (riigilõiv) jätta tema kanda. Vastustaja on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid summas 2124 krooni. Juhindudes kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-s 61 lg 1 p 1 sätestatust tuleb apellandilt vastustajale välja mõista õigusabikulude katteks 493.90 krooni. Andra Pärsimägi Egon Konsand 6 Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.