nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 1 2-06-662 3100057358.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 09.01.2006.a. esitas OÜhagi T.S`i vastu 18 619,14 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja T.S Tallinnasasuva eluruumi omanik. Vastavalt Tallinnas, asuva elumaja korteriomanike üldkoosoleku protokollile nimetati üldkoosoleku 20.09.2001.a otsusega elamu valitsejaks kolmeks aastaks AS. AS on seega väljastanud kostjale regulaarselt arveid, mille eest kostjal oli kohustus tasuda. Hageja ja AS vahelise ettevõtte ülemineku lepingu sõlmimise kinnituse kohaselt on hageja 01.04.2004.a võtnud ASüle kõik valitseja- ja haldusteenuste osutamiseks sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas ka nõudeõiguse kõikide ASnõuetele, mis on tekkinud enne ettevõtte ülemineku päeva. Alates 08.09.2004.a toimub Keskuse 14 asuva elamu haldamine valitsejalepingu alusel ning haldusteenust pakub hageja. Nimetatud lepingu kohaselt kohustuvad korteriomanikud tasuma hageja esitatud arved nende esitamise kalendrikuu jooksul. Hageja on nimetatud lepingu alusel väljastanud kostjale igakuiselt arved, mida kostja ei ole tähtaegadeks tasunud. Samuti ei ole kostja arveid vaidlustanud. Seisuga 01.01.2006.a on kostja võlgnevus hageja ees 13 749,40 krooni. Kostja ei ole talle esitatud arveid õigeaegselt tasunud, mistõttu nõuab hageja kostjalt viivist igakuiselt väljastatud arvetel näidatud määras 0,025 protsenti päevas. Kostja viivisevõlgnevus hageja ees on 3 394,74 krooni. Kostja on põhjustanud hagejale kulutusi seoses võlgnevuse sissenõudmisega. Hageja on tasunud OÜ`le kostja vastu esitatud nõude kohtuvälise menetlemise eest 1 475,00 krooni. Nimetatud kulutusi tuleb hageja väitel käsitleda hagejale tekitatud otsese varalise kahjuna. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 18 619,14 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagimenetluse kulud. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 04.03.2006.a kostjale isiklikult, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 2 2-06-662 KOS § 13 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandil lasuvaid makse tasuma ning avalik – õiguslikke reaalkoormatisi ja kaasomandi majandamise kulusid kandma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 18 619,14 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt
§ lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt
Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Arne Kolnes Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.