2-93-2/7

2-93-2 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Ago Kutsar, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-93-2 Tsiviilasi P.K. hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Võru Maakohtu
2. detsembri 2005 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. märts 2006 Menetlusosalised ja nende Apellant-hageja: P.K. , esindaja advokaat Eve Laine esindajad Vastustaja-kostja: Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu, esindaja Kadi Kanarbik RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Maakohtu
4. detsembri 2005 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Võru Määrata advokaadile Eve Laine tasu riigi õigusabi osutamise eest 2623 krooni 14 senti (kaks tuhat kuussada kakskümmend kolm krooni 14 senti). Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
5. P.K. esitas maakohtule hagi RAS Võru Gaasianalüsaatorite Tehas või selle õigusjärglase vastu tekitatud kahju hüvitamiseks seisuga 31.08.1993 ühekordselt summas 40 476.12 krooni ja alates 01.09.1993 igakuiselt 10 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostja, RAS VGT, kes oli hageja viimane tööandja, ebaseaduslikult viivitanud hagejale tööraamatu dublikaadi väljaandmisega 13.04.1993 kuni 03.06.
6. 20.04.1993 sõlmis hageja töölepingu Arne ja Priidu Ettevõtmiste AS-iga tööle asumiseks alates 30.04.
7. Tööleping jäi aga realiseerimata, kuna hagejal ei olnud võimalik uuele tööandjale esitada tööraamatut või selle dublikaati. Dublikaadi õigeaegsel kättesaamisel oleks hageja saanud tööle asuda ja teenida töölepingus kokkulepitud palka 10 000 krooni kuus alates 30.04.1993 kuni käesoleva ajani. Hageja poolt taotletava kahjuhüvitise suurus 30.05.2003 seisuga on järgmine: 31.08.1993 - 30.05.2003 = 9 aastat 9 kuud =117 kuud x 10 000 = 1 170 000 + 40 576.12 = 1 210 576.12 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas haginõude suurust 9 kuu kestel hageja poolt saadud töötu abiraha (180 krooni) võrra: 9 x 180= 1 620 krooni ja hageja nõudeks oli lõppkokkuvõttes 1 210 576.12 - 1620=1 208 956.12 krooni. Võru Maakohus peatas
8. novembri 1996 määrusega tsiviilasja menetluse kuni sama tsiviilasja materjalidega seoses algatatud kriminaalasja menetluse lõpetamiseni või kohtuotsuse jõustumiseni. Pärast kriminaalasjas menetluse lõpetamist 26.11.2002 on tsiviilasjas menetlus uuendatud. 19.05.2003 toimunud eelistungil esitas hageja oma tööraamatu originaali. Ta selgitas, et luges tööraamatu kaotsiläinuks, kuna andis selle 1993 veebruaris Võru Politseiprefektuuri uurijale asitõendina kriminaalasja juurde võtmiseks ja selle kandele ekspertiisi teostamiseks. Vastavat ekspertiisi ei tehtud ning hiljem uurija temalt tööraamatu vastuvõtmist ei tunnistanud. Tööraamatu originaali sai hageja kätte alles 1997, kui avastas selle Võru Politseiprefektuuri arhiivis tutvumiseks saadud kriminaalasja toimiku vahelt. 13.04.1993 esitas hageja praeguse kostja õiguseellasele avalduse tööraamatu dublikaadi saamiseks, kuid viimane viivitas dublikaadi väljaandmisega kuni 03.06.
10. Kostja Eesti Vabariik vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt leidis aset väidetav õigusvastane viivitus 13.04.1993 kuni 03.06.1993 ning kahju tekitajaks oli RAS VGT. Eesti Vabariigi Valitsuse 29.12.1990 määrusega nr 264 kinnitatud Riiklike aktsiaseltside asutamise ajutise juhendi punkt 2 sätestas, et riiklike aktsiaseltside asutamine ja tegevus toimub kooskõlas Eesti NSV Ministrite Nõukogu 23.11.1989 määrusega nr 385 kinnitatud Aktsiaseltsi põhimäärusega, arvestades erisusi, mis on ette nähtud Eesti Vabariigi Valitsuse 29.12.1990 määrusega nr 264 Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete üleviimise kohta uutele organisatsioonilistele vormidele. Selle Aktsiaseltsi põhimääruse punktid 3 ja 5 sätestasid, et aktisaselts on juriidiline isik ja aktsiaseltsi liikmete (aktsionäride) vastutus aktsiaseltsi kohustuste täitmise eest on piiratud nende omanduses olevate aktsiate nominaalväärtusega. Seetõttu ei ole põhjendatud hagi esitamine RAS VGT kohustuste täitmatajätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Eesti Vabariigi vastu. Hagi on ka sisuliselt põhjendamatu. Kahju hüvitamise eelduseks on kannatanul kahju tekkimine, kahju tekitaja õigusvastane käitumine ning põhjuslik seos õigusvastase käitumise ning tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole esitanud tõendeid kahju tekkimise kohta. Hageja töölepingu sõlmimine Arne ja Priidu Ettevõtmiste AS-iga ei ole tõendatud. Kriminaalasja menetlemise käigus on uurija tuvastanud, et kohtule esitatud töölepingu sõlmimine ei saanud reaalselt aset leida, kuivõrd väidetava tööandja juhatuse esimees Arne Sõna, kelle allkirjale sarnane allkiri töölepingu koopial oli, ei ole kunagi P.K. tööle võtnud ning kuivõrd Arne ja Priidu Ettevõtmiste 2 AS-il ei ole kunagi olnud ei palgalisi töötajaid ega ka sisulist majandustegevust, ei saa kohtule esitatud töölepingu koopiat pidada usaldusväärseks tõendiks. Hagejal kahju esinemist ei saa tõendatuks lugeda ka töölepingu sõlmimise tõendatuse korral. Hageja väidetav kahju koosneb saamata jäänud tulust. Tõendamata on hageja väide, et juhul kui RAS VGT oleks andnud tööraamatu duplikaadi kohe vastava nõudmise esitamisel, oleks hageja saanud asuda tööle Arne ja Priidu Ettevõtmiste AS-is palgaga 10 000 krooni kuus. Asjast ei selgu, millisel alusel tööandja väidetavalt sõlmitud töölepingu P.K. ga lõpetas või millisel alusel keeldus P.K. tööle lubamast. Lisaks ei ole väidetava kahju tekitaja käitumine olnud õigusvastane. P.K. on RAS VGT direktori poole pöördunud 13.04.1993 avaldusega ning taotlenud uue tööraamatu väljaandmist seoses tööraamatu kaotsiminekuga. Hageja on seletanud 16.06.2003 eelistungil, et tema töösuhe RASiga VGT lõppes
11. aasta oktoobrikuus. Tööraamatu pidamist, sellesse kannete tegemist ning samuti ka tööraamatu duplikaadi väljaandmist reguleeris sel ajal Eesti Vabariigi Tööministeeriumi 01.06.1992 määrusega nr 7 kinnitatud Tööraamatu täitmise kord. Selle korra punkt 5.1 sätestas, et tööraamatu või selle vahelehe kaotanud töötajale väljastab tööraamatu dublikaadi viimane tööandja, tehes esilehele parempoolsesse ülemisse nurka märkuse „dublikaat“. Hagile lisatud RAS VGT kirjast nähtub, et P.K. l ei olnud takistusi tööraamatu duplikaadi saamiseks pärast isikut tõendava dokumendi esitamist kaadriosakonna juhatajale ning duplikaadi vormi eest tasumist. Seega ei ole tööandja rikkunud duplikaadi väljaandmise korda. Samuti ei ole tõendatud põhjuslik seos väidetavalt tekkinud kahju ja RAS VGT väidetavalt õigusvastase tegevuse vahel, kuivõrd tööraamatu duplikaadi väljastamine või mitteväljastamine ei oleks saanud anda tööandjale õigust oma lepingujärgsete kohustuste mittetäitmiseks. MAAKOHTU LAHEND
12. Võru Maakohus jättis
13. detsembri 2005 otsusega rahuldamata P.K. hagi Eesti Vabariigi vastu 1 208 956.12 krooni väljamõistmiseks. Otsuse kohaselt isiku, kelle vastu hagi esitatakse, näitab ära hageja ja TsMS § 76 lg 1 kohaselt puudus alus hageja ettepaneku korral kostja asendamiseks selle taotluse rahuldamata jätmiseks. VÕSRS § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tehtud enne
14. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada asjaoludele ja toimingutele, mis on tehtud enne
15. juulit 2002, nende asjaolude tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Väidetava kahju tekitamise ajal kehtis Eesti NSV Tsiviilkoodeks, mida tuleb käesoleva asja lahendamisel rakendada, arvestades VÕSRS §-is 2 sätestatut. TsK §-ide 25; 26 lg 1 p 1 ja 27 kohaselt loeti juriidilisteks isikuteks organisatsioone, kes omavad eraldatud vara. Sellisteks juriidilisteks isikuteks loeti ka isemajandavaid riiklikke ettevõtteid, kellel on põhikiri. TsK § 35 lg 1 kohaselt ei vastuta riik juriidilisteks isikuteks olevate riiklike organisatsioonide kohustiste eest. Hagiavalduse kohaselt tekitati hagejale kahju RAS VGT poolt. Erastamise ostu-müügilepinguga (tl 100-113) on tõendatud, et RAS VGT oli juriidiline isik, riiklik aktsiaselts, riiklik ettevõte, kes tegutses põhikirja alusel, kelle kõik aktsiad kuulusid riigile. Seega oli RAS VGT juriidiline isik, riiklik ettevõte, riiklik organisatsioon, kes tegutses põhikirja alusel ning riik ei vastuta TsK § 35 lg 1 kohaselt sellise riikliku organisatsiooni, juriidilise isiku, kohustuste eest. Ka erastamise lepingus ei ole sellises riigi kohustuses kokku lepitud. Erastamislepingu kohaselt müüdi RAS VGT aktsiad AS-ile EVGT ning RAS VGT likvideeriti 27.08.
16. Registrikaardi kohaselt on AS VGT AS EVGT õigusjärglane (tl 27, 100-118, 128, 153-161). Seega ei ole tõendatud, et riik oleks RAS VGT õigusjärglane ja riik ei vastuta RAS VGT poolt tekitatud võimaliku kahju eest. Kuivõrd hagi on esitatud riigi vastu, siis 3 ei ole alust käsitleda AS VGT kohustust täita RAS VGT poolt võimalikust kahju tekitamisest tulenevaid kohustusi. Hageja on nõudnud kostjalt kahju hüvitamist TsK §-ide 448, 449 alusel, s. o deliktilisel alusel, õigusvastase kahju tekitamise sätete järgi. Tõendamist ei leidnud hageja poolt töölepingu sõlmimine Arne ja Priidu Ettevõtmiste AS-iga. Töölepingu väidetavalt allkirjastanud tunnistaja A. Sõna on kinnitanud, et aktsiaselts majandustegevust ei alustanud, kedagi töölepinguga tööle ei võetud, tunnistaja ei ole hagejaga töölepingut sõlminud. Kohtule on esitatud hageja avaldus, millega ta ise palus tühistada Arne ja Priidu Ettevõtmiste AS-iga sõlmitud töölepingu (tl 250). Arne ja Priidu Ettevõtmiste AS sundlõpetati
17. aastal, kuid hageja nõuab talle saamata jäänud palga näol kahju hüvitamist kuni
18. Neil asjaoludel ei ole tõendatud, et ka väidetava õigusrikkumise korral tööraamatu duplikaadi väljastamisel oleks hageja saanud palka 10 000 krooni kuus. Seega ei ole usaldusväärselt tõendatud hagejale kahju tekitamine. Hagejalt isikutunnistuse (tegemist on üldteadaolevalt suure ettevõttega) ja tasu nõudmine tööraamatu duplikaadi eest on kooskõlas Tööraamatu täitmise korraga. Seega ei ole tõendatud, et RAS VGT oleks käitunud tööraamatu duplikaadi väljastamisel õigusvastaselt ja neil asjaoludel puudub ka RAS VGT süü hagejale väidetava kahju tekitamises. Vaidlusalusel perioodil 1993 reguleeris töösuhteid Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS). TLS §-is 30 lg l p 2 oli sätestatud, et töölepingu sõlmimiseks nõuab tööandja töötajalt tööraamatut. Hageja väidete kohaselt oli tal tööleping Arne ja Priidu Ettevõtmiste AS-iga sõlmitud. Tööraamatu esitamine või mitteesitamine juba sõlmitud töölepingu pooli nende õigustest ja kohustustest ei vabastanud. Seega oli tööandjal sellises olukorras tööraamatu esitamisest sõltumata kohustus maksta töö eest palka. Töölepingu seaduses ei ole sätestatud töölepingu sõlmimisel töötajalt tööraamatu nõudmata jätmist töölepingu lõpetamise, tühistamise, kehtetuks tunnistamise alusena ning kohtule ei ole esitatud tõendeid sel alusel hagejaga töölepingu lõpetamise kohta. Hageja teatas ise tööle mitte asumisest (tl 250). Seega oli tööle mitte asumine hageja valik, mitte seadusest tulenev tööandja nõue. Seega ka teiste kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks vajalike asjaolude tõendatuse korral ei oleks tõendatud põhjusliku seose olemasolu väidetavalt tekkinud kahju ja RAS VGT töötaja väidetavalt õigusvastase tegevuse vahel, kuivõrd tööraamatu duplikaadi väljastamine või mitteväljastamine ei oleks saanud anda tööandjale õigust oma lepingujärgsete kohustuste, palga maksmine, mittetäitmiseks. Hageja väide tööraamatu originaali kadumise kohta ei ole millegagi tõendatud ja on Võru Politseiprefektuuri kirjadega ümber lükatud. Järelikult, kuna ei ole tõendatud hagejal tööraamatu kadumine, ei saanud ka väidetav tööraamatu duplikaadi väljaandmisega viivitamine hagejale kahju tekitada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
19. P.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Võru Maakohtu
20. detsembri 2005 otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on rikutud menetlusõigusnormi, kuna kaevatava otsuse on teinud kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik pidanuks taanduma. Apellant esitas Võru Maakohtus 21.11.2005 toimunud kohtuistungil suulise taotluse kohtunik Ü. Vijari taandamiseks, kuna tema poolt juhitava Võru Maakohtu kõik kohtunikud, kaasa arvatud kohtu esimees, on apellandi varasemate kriminaal- ja tsiviilasjade lahendamiselt ebaseaduslikult taandunud. Kohtuistungile eelneval kuul, s. t 2005 oktoobrikuul, olevat Võru Maakohtus olevatest apellanti puudutavatest kriminaalasjade toimikutest üks köide ennetähtaegselt hävitatud. Veel on Võru Maakohtus olevatest toimikutest menetluse kestel kõrvaldatud asitõend - käesolevas tsiviilasjaks oluliseks tõendiks oleva töölepingu originaal. Kuna kohtunik Ülo Vijar sellest asjaolust teadlik olles tegi 4 käesolevas asjas kohtumääruse (tl 97-98), millega apellant vabastati riigilõivu tasumisest riigituludesse üksnes hagi esitamisel, mitte aga hagi rahuldamata jätmise korral, siis on kohtunik Ü. Vijar otseselt huvitatud apellandi hagide rahuldamata jätmisest. Toodud asjaoludel esinevad kuni 12.12.2005 kehtinud TsMS §-is 18 lg 1 p 3 sätestatud asjaolud ja taandust lahendanud rahvakohtunikud pidanuks taanduse rahuldama. Kuivõrd taandust ei rahuldatud, siis on kaevatava kohtuotsuse teinud kohtukoosseis, kuhu kuulub P.K. huve kahjustavast lahendist väidetavalt otseselt huvitatud kohtunik.
21. Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Võru Maakohtu
22. detsembri 2005 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant esile toonud faktilisi asjaolusid, mis võiksid anda aluse kohtuniku taandamiseks vastavalt TsMS sätetele. Üldsõnalised süüdistused ei saa olla kohtuniku taandamise aluseks. Kohtunik Ü. Vijar selgitas apellandile 21.11.2005 toimunud kohtuistungil (tl 387-381), et ta ei ole menetlenud hageja kriminaalasju ja samuti ei ole ta andnud korraldust arhiveerida ja hävitada arhiivi dokumente. Võru Maakohtu arhiiviga tegeleb haldusdirektor, kohtu esimees ei korralda arhiivi säilitamist ja hävitamist. Taandunud on kohtunik Ü. Vijar kriminaalasjas, kus kannatanuks oli kohtunik K. Vosman. Samuti puudub kohtunik Ü. Vijaril isiklik huvi P.K. hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise osas. Asjakohatu on väide töölepingu originaali kui tähtsa tõendi eemaldamise kohta. Kohtule on esitatud töölepingu koopia ja ei ole kindlaks tehtud originaali esinemist. Kostja poolt esitatud kirjalike tõenditega Tallinna Juriidilise Isiku Maksuameti andmete kohta on tõendatud, et aktsiaseltsil puudus praktiliselt käive ning tööle ei olnud võetud palgalist tööjõudu. Tõendid kinnitavad tunnistaja A. Sõna ütlusi selle kohta, et aktsiaselts majandustegevust üldse ei alustanud, seltsil palgalisi töötajaid polnud. Kohus on oma otsuses õigesti tuvastanud, et eeltoodud asjaoludel ei ole tõendatud P.K. poolt töölepingu sõlmimine Arne ja Priidu Ettevõtmise AS-iga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Võru Maakohtu
24. detsembri 2005 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 alusel korrata. Vastavalt TsMS §-ile 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on esitatud väiteid üksnes seoses sellega, et maakohus rikkus menetlusõigusnormi, kuna vaidlustatud otsuse teinud kohtukoosseisu kuulunud kohtuniku suhtes oleks tulnud apellandi poolt esitatud taanduse avaldus rahuldada ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust lähtudes apellatsioonkaebuses esitatud väitest. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus leiab, et ebaõige on apellandi väide, et kuna ta esitas 21.11.2005 toimunud kohtuistungil suulise avalduse kohtunik Ü. Vijari taandamiseks, siis oleks kohtuniku pidanud ka taandama ning seetõttu on asjas otsuse teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-ile 17 lg 1 ei või kohtunik osa võtta asja läbivaatamisest ja taandatakse, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendamisest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. 5 Nähtuvalt asja materjalidest, esitas P.K. 21.11.2005 kohtuistungil taanduse kohtuniku Ü. Vijar vastu (tl 387-391). Rahvakohtunikud lahendasid esitatud taanduse (tl 381) ning jätsid selle õigesti rahuldamata, leides, et P.K. poolt esitatud põhjused ei anna alust kohtuniku taandamiseks. Ka apellatsioonkaebuses esitatud kohtuniku taandamise aluse põhistused ei anna alust asuda teisele seisukohale kui taandamise avaldust lahendanud rahvakohtunikud. Apellant on põhistanud kohtuniku taandamise aluseid järgmiste asjaoludega: 1) kõik maakohtu kohtunikud, s. h Ü. Vijar, on apellandi varasemate kriminaal- ja tsiviilasjade lahendamisest ebaseaduslikult taandunud; 2) kohtuistungile eelneval kuul, s. t 2005 oktoobrikuul, olevat Võru Maakohtus olevatest apellanti puudutavatest kriminaalasjade toimikutest üks köide ennetähtaegselt hävitatud; 3) Võru Maakohtus olevatest toimikutest on menetluse kestel kõrvaldatud asitõend - käesolevas tsiviilasjaks oluliseks tõendiks oleva töölepingu originaal. Kuna kohtunik Ü. Vijar sellest asjaolust teadlik olles tegi käesolevas asjas kohtumääruse, millega apellant vabastati riigilõivu tasumisest riigituludesse üksnes hagi esitamisel, mitte aga hagi rahuldamata jätmise korral, siis on kohtunik Ü. Vijar otseselt huvitatud apellandi hagi rahuldamata jätmisest. Ükski eelnimetatud asjaoludest ei tekita kahtlusi kohtunik Ü. Vijari erapooletuses. Kohtunik selgitas apellandile 21.11.2005 toimunud kohtuistungil (tl 387-381), et ta ei ole menetlenud hagejat puudutavaid kriminaalasju. Samuti ei ole Ü. Vijar andnud korraldust arhiveerida ja hävitada arhiivi dokumente ning kui kriminaalasjade toimikutest üks köide olekski olnud ennetähtaegselt hävitatud, ei sea see kahtluse alla Ü. Vijari erapooletust antud asjas. Kohtunikul on puudunud isiklik huvi P.K. hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise osas. Asjakohatu on väide töölepingu originaali kui tähtsa tõendi eemaldamise kohta. Kohtule on esitatud töölepingu koopia ja ei ole kindlaks tehtud originaali esitamist. Arvestades kõike eeltoodut, on õigesti jäetud rahuldamata P.K. poolt 21.11.2005 esitatud taandus kohtunik Ü. Vijari suhtes ning puudub alus maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi väited, mis on seotud kriminaalasja (s. o teise kohtuasja) menetlemisega, sest need ei ole asjakohased. Samuti ei sõltu sellest, kas antud asjas menetluse peatamine oli seaduslik või mitte, vaidlustatud otsuse seaduslikkus ning seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut menetluse peatamise määruse õiguspärasusele. Asja õige otsustamine ei sõltu kohtuistungi protokolli protsessiosalistele teatavaks tegemisest ega allakirjutamiseks esitamisest ning seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta ka apellandi väite, et kohtuistungi protokoll tuleb tunnistada ebaseaduslikuks, sest seda ei tutvustatud kohe menetlusosalistele ütluste kontrollimiseks ja allkirjastamiseks. Kohtuotsus on menetlusosalistele teatavaks tehtud vastavalt sel ajal kehtinud TsMS sätetele ning apellandi väited, mis on esitatud seoses sellega, on asjassepuutumatud. Käesolevas asjas oli maakohus otsustanud 19.02.2003 määrusega anda apellandile riigi õigusabi. Kuna riigi õigusabi andmine oli otsustatud enne Riigi õigusabi seaduse (RÕS) kehtima hakkamist, siis oli tegemist RÕS § 8 p 1 mõttes õigusabi andmisega kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning seetõttu jäävad riigi õigusabi kulud riigi kanda. Riigi õigusabi osutas apellatsiooniastmes advokaat Eve Laine, kes on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabikulu 2623.14 krooni väljamõistmiseks. Kuna tasu riigi õigusabi osutamise eest on arvestatud, lähtudes Justiitsministri 26.01.2005 määrusest nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“, siis on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada taotletud ulatuses. Vastavalt alates 01.01.2006 kehtiva TsMS §-ile 184 lg 4 kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Maakohus on vabastanud P.K. esimese astme kohtus riigilõivu 6 tasumisest ja arvestades seda, et P.K. majanduslik olukord ei ole muutunud, tuleb lugeda menetlusabi jätkuvaks ja jätta apellatsiooniastmes riigilõiv talt välja mõistmata. Maili Lokk Ago Kutsar 7 Viivi Tomson