nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU 02.12.2005.a. esitas K.T hagi K.R`i vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kooselust sündinud.a poeg K.R, kes elab koos hagejaga. Kostja on perekonna juurest lahkunud ning ei toeta oma last materiaalselt. Hagejal ei ole võimalik ainult oma sissetulekuga tagada lapse kasvatamiseks normaalset keskkonda. Igakuised kulutused lapse ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 4 600,00 krooni kuus. Seoses eeltooduga palub hageja poja K.R`i ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis 2 300,00 krooni kuus alates elatishagi esitamisest kuni poja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. MENETLUSE KÄIK Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile Tallinn, kuid postiasutus tagastas nimetatud materjalid kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohus saatis hagiavalduse koos sellele lisatud tõenditega kostjale aadressile. Hagiavaldus koos lisadega tagastati kohtule, kuna kostja nimetatud aadressil ei ela. Samuti kinnitab Lääne Politseiprefektuuri Politseijaoskonna 04.05.2006.a kiri, et kostja aadressil ei asu. Kostja tegelik asukoht ei ole politseile ega kohtule teada. Rahvastikuregistri andmebaasi andmetel kostjal puudub elukoht. Seetõttu on kostjale kohtuistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Vastavalt
Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 70 alusel mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatusraha 2 300,00 krooni kuus poja Kaur`i ülalpidamiseks alates elatise hagi esitamisest kuni poja täisealiseks saamiseni.
lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on kohtu hinnangul ühe kuu elatis 2 300,00 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Elatise väljamõistmise nõudelt riigilõivu määramisel lähtub kohus
lg 2 ja § 48 lg 1 p 3 alusel väljamõistetud elatusraha maksete aasta summast ja mõistab riigilõivu 1 750,00 krooni kostjalt välja riigituludesse, kuna hageja oli elatise hagi esitamisel kohtukulude tasumisest vabastatud. Riigilõiv 400,00 krooni kohtukutse neli korda Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tuleb kostjalt
Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt
p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 93,00 krooni. Epp Haabsaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.