3-05-1071/1

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-520/05 (uus number 3-05-1071) Otsuse kuupäev 20.01.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi X.X kaebus Tartu Vangla vastu moraalse kahju 75.000.krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 10.01.2006, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja X.X; Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta X.X´ kaebus Tartu Vangla vastu 75.000.- kroonise moraalse kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so 20.01.2006. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonikaebus. Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. X.X on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt moraalse kahju hüvitamise 75.000.- krooni nõudes. X.X on seisukohal, et Tartu Vangla töötajad on teda, kui kinnipeetavat , ebaväärikalt kohelnud, olles 01.07.2005 keeldunud talle andmast tualettpaberit, kui kaebaja viibis kartsas ning kohaldanud tema suhtes ohjeldusmeetmena käeraudu, hoides teda 5 tundi käe- ja jalaraudades ühes asendis. Kaebaja seisukohalt on rikutud tema inimõigusi , teda on alandatud, solvatud, rikutud tema tervist ja tekitatud valu, mistõttu peab moraalse kahju hüvitamist põhjendatuks. Vastustaja esindaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla ametnikud on juhindunud Vangistusseaduse § 69 lg2 p. 5, mis lubab kohaldada ohjeldusmeetmeid täiendava julgeolekuabinõuna ning VangS § 70 lg 2 sätestab , et üle 12 tunni ei tohi ohjeldusmeetme kasutamine kesta ning nimetatud sätte lg 1 kohaselt võib ohjeldusmeetmena kasutada käeraudu. Kuna kaebaja on agressiivselt käitunud ja rikkunud vangla sisekorraeeskirja ja vangistusseadusest tulenevaid sätteid, on lubatud vanglas kasutada täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetmeid. Kohtu seisukohad: Kohus on seisukohal, et moraalse kahju nõue on põhjendamatu ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja seostab oma moraalse kahju hüvitamise nõuet toimunuga 01.07.2005, mil kaebaja oli kambris 1023 (kartseris) ning talle ei antud vanglaametnike poolt tema esimese nõudmise peale tualettpaberit, mille tulemusena tekkis intsident vangla töötajate ja kaebaja vahel. Tartu Vangla direktor on andnud käskkirja nr. 1-4/886 12.07.2005 nimetatud sündmuse kohta, mille kohaselt on karistatud X.X´i Vangistusseaduse § 63 lg 1 p. 4 alusel kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt on nõudnud X.X tualettpaberit ning kuna kohe ei reageeritud, hakkas viimane kolkima vastu kambri ust ja valjuhäälselt nõudma tualettpaberit ning kasutas ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid vanglaametnike aadressil, mille tulemusena tuli kinnipeetava rahustamiseks kasutada ohjeldusmeetmena käeraudu. Direktori käskkirja kohaselt omab kinnipeetav X.X kehtivat 64 distsiplinaarkaristust allumatuse ja vanglaametnike sõimamise eest. Seega on peetud 01.07.2005 kaebaja käitumist süstemaatiliseks vangla sisekorraeeskirja ja Vangistusseaduse sätete rikkumiseks. Tulenevalt Vangistusseaduse § 67 lg 1 kohaselt on julgeoleku tagamiseks kohustatud kinnipeetav täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukord p. 7.1.1, 7.1.6, 7.2.4 ja 13.4 sätetes on toodud kinnipeetava kohustused täita vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda ja alluma ametnike seaduslikele korraldustele ning olema teiste kinnipeetavate suhtes viisakas; suhtlemisel vangla teenistujatega ja teiste isikutega on keelatud kinnipeetaval kasutada ebatsensuurseid väljendeid. Tulenevalt Vangistusseaduses § 69 lg l ja lg 2 p. 5 kohaselt on lubatud täiendava julgeolekuabinõuna kasutada ohjeldusmeetmeid kinnipeetava suhtes, kes süstemaatiliselt rikub Vangistusseadust või Vangla sisekorraeeskirju. Tulenevalt VangS § 70 lg 1 võib ohjeldusmeetmena VangS § 69 lg 2 p. 5 sätestatud ohjeldusmeetmetena kasutada kinnisidumist, käeraudu või rahustussärki. Antud juhul on käeraudu kasutatud kaebaja suhtes tema seletuste kohaselt kestvusega 5 tundi. Kaebaja väide, et tema suhtes on kasutatud ka jalaraudu, ei saa olla tõene, kuna vastustaja vastulause kohaselt ei ole jalaraudu vanglas üldse olemas. Tulenevalt VangS § 70 lg 2 kohaselt on seadusega lubatud ohjeldusmeetmete kasutamine kuni 12 tundi. Antud olukorda hinnates jõuab kohus järeldusele, et kaebaja suhtes ei ole Tartu Vangla õiguste rikkumist toime pannud, kuna käeraudu on kasutatud kaebaja suhtes tulenevalt eelpoolnimetatud Vangisatusseaduse sätete kohaselt. Samuti on väitnud kaebaja ise, et talle on tualettpaber antud, kuigi mitte koheselt peale esimest küsimist, mistõttu ei ole vangla ametnikud keeldunud kaebajale ka hügieenivahendite andmisest. Mittevaralise kahju nõude korral tuleb lähtuda Põhiseaduse § 25, mille eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mitterahaline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamine. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (alandus, solvamine, hirm, mure) ja ka füüsilises kannatuses, mida on talle tekitatud. Avaliku võimu kandja, antud juhul Tartu Vangla, vabaneb rahalise hüvitamise kohustustest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises õigusvastaselt käitunud. Mittevaralist kahju saab hüvitada vaid sellele isikule, kelle õigusi on kahju tekitamisel rikutud. Tulenevalt RVS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodust tulenevalt on kohtuistungil tuvastamist leidnud, et kaebaja väärikust ei ole Tartu Vangla ametnikud alandanud kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete rakendamisega, kaebaja tervise kahjustamine ohjeldusmeetmete rakendamise tulemusena ei ole tõendatud, kaebajalt on vabadus võetud kriminaalmenetluse käigus ning Tartu Vangla töötajad ei ole 01.07.2005 kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamisel kaebaja au ja head nime teotanud, vaid lähtunud Vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja Tartu vangla kodukorra sätetest. Seega langeb ära vastustaja poolne õigusvastane käitumine kaebaja suhtes ning kaebaja õiguste rikkumine vastustaja poolt. Samas moraalse kahju summa suhtes vastas kaebuse esitaja kohtu küsimusele, millest tuleneb selline summa, et summa on lihtsalt välja mõeldud ning kaebaja ei küsi seda raha enda tarbeks, vaid annetaks Tartu Ülikooli Kliinikumile. Seega ei ole suutnud kaebaja tõendada ka millest tuleneb moraalse kahju summa suurust , mille väljamõistmist ta taotleb. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p. 6 jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks