2-04-152 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Kai Kullerkupp, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprillil
- a Tallinn Tsiviilasja number 2-04-152 Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Eesti Energia AS-i hagi L.B vastu 12 418,30 krooni saamiseks ning L.B hagi L.S ja V.P-i vastu 13 468 krooni saamiseks. Tallinna Linnakohtu 08.11.
- a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.B apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- märts
- a Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Eesti Energia AS ja tema volitatud esindaja Marek Aunver; Eesti Energia AS hagis kostja ja hagis L.S ja V.P-i vastu hageja L.B ning tema volitatud esindaja Andrei Murumets; Eesti Energia AS hagis kolmandad isikud kostja poolel ja L.B hagis kostjad L. S ja V.P; RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Linnakohtu
- novembri
- a otsus osaliselt põhjenduste osas L.B hagis L.S ja V.P vastu 13 468 krooni saamiseks. L.B hagi L.S ja V.P vastu rahuldada osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Ülejäänud osas jätta linnakohtu otsus muutmata. L.B apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Hageja Eesti Energia AS nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 04.06.2001 elektrienergia ostu-müügi- ja võrguteenuste osutamise lepingu nr xxxxxxxx-x. Vastavalt lepingu p-le 5.3 oli lepingu lahutamatuks osaks „Elektrienergia ostumüügi üldtingimused“. Lähtuvalt lepingu ning üldtingimuste sätetest kohustus hageja kostjale müüma elektrienergiat ning kostja tasuma hagejale kasutatud elektrienergia eest. Kostja ei täitnud omale lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ning hagi kohtule esitamise aja seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 8484,61 krooni. Lepingu p 3.6 sätestas, et arvete mitteõigeaegsel tasumisel kohustus kostja maksma hagejale viivist 0,15 % õigeaegselt maksmata summalt päevas. Seisuga 09.02.2004 võlgnes kostja hagejale viiviseid summas 3933,69 krooni. Tulenevalt TsK § 231 lg-st 1 oli rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest lepinguga kindlaksmääratud protsendimäära. Hageja on püüdnud võlgnevuse osas leida lahendust kohtuväliselt, kuid tulemusteta. Ainult kostjal on lepingulised kohustused hageja ees ja kostjal teiste ühiskorteri kaasomanikest lõpptarbijatega arvelduste osas pooltevahelise kokkuleppe mittesaavutamisel tuleb igal lõpptarbijal sõlmida võrguettevõttega iseseisev elektrienergia ostu-müügi- ja võrguteenuste osutamise leping. Lepingu sõlmimise eelduseks on iseseisva tasulise võrguteenusena igasse korterisse voolumõõtjate paigaldamine koos vastavate installatsioonitööde tegemisega. Eesti Energia AS müüb elektrienergiat ja osutab tasulist võrguteenust ning üldtingimuste p 4.8 järgi toimub ostja soovil arvestusseadmete ümberehitamine ostja kulul. Kostja on pöördunud hageja poole sooviga ehitada ühiskorteris välja kolm eraldi tarbimispunkti, kuid ei esitanud sellekohast kirjalikku sooviavaldust, saades teada, et ümberehitamise eest tuleb maksta. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg summas 8484,61 krooni ning viivis summas 3933,69 krooni. Kostja L.B vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Eluruum, kus elektrienergiat kasutati, on ühiskorter, millest kostjale kuulub 2 tuba kogupindalaga 24,9 m2, mis moodustab 0,28 mõttelist osa korteri üldpinnast. Korteris elab veel 2 eluruumi omanikku – L. S 0,42 mõttelise osa eluruumi omanik ning V.P 0,30 mõttelise osa eluruumi omanik. Kostja sõlmis hagejaga 04.06.2001 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse kasutamise lepingu. Kostja oli sunnitud seda tegema, sest L. S oli oma lepingu lõpetanud, tuues ettekäändeks oma eluruumi üürile andmise. Kostja sõlmis lepingu heas usus, lootuses, et ka teised korteris elavad eluruumide omanikud hakkavad maksma elektrienergia kasutamise eest. Kostja kavatses ka teistelt korjata raha vastavalt nende elektri tarbimisele ning raha hageja arvele üle kanda. Kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud korrapäraselt ja enda poolt tarbitud mahus, mida näitab Eesti Energia AS-i arvete valik. Selle kohaselt oli kostja tasunud 26.05.2003 seisuga 2472,39 krooni. Teised korteris x elavad korteriomanikud keeldusid elektrienergia eest maksmast, vaatamata kostja igakuistele meeldetuletustele. Nad vastasid, et nad ei soovi maksta, neil pole raha jne. Seetõttu oli kostja sunnitud maksma elektrienergia eest kostja toaukse juures asuva arvesti näitude põhjal. Oma toas tarbitud elektrile lisas kostja üldkasutavates ruumides tarbitud osa elektrienergiast, võttes igakuiselt näidud üldarvestilt ning jagades need 3-ga. Hageja pidas arvestust ainult üldarvesti alusel. Nähes, et korterinaabrid ei kavatsegi elektri eest maksta, pöördus kostja 2003.a. märtsis Eesti Energia AS-i Tallinna müügiesinduse võlgnevuste sektorisse ning püüdis seal selgitada, et kostjapoolne lepingust tuleneva kohustuse mittetäitmine on tingitud x eluruumide 1, 2 ja 4 omanike S ja P keeldumisest maksta nende poolt tarbitud elektrienergia eest. Kostja ettepanekutele lepingut muuta või lõpetada või suunata nõuded S ja P vastu vastas hageja keeldumisega ning kostja avaldustele ei reageeritud. Hageja viitas vaid üldtingimuste sättele, mis 2
(6)näevad ette arvestuse pidamist ainult ühe mõõtepunkti ja tarbimiskoha järgi igas korteris. Hageja ei nõustunud arvesse võtma asjaolu, et korteris on mitu korteriomanikku. Kostja kohustus jäi täitmata temast mitteolenevatel põhjustel, kuna teised korteriomanikud keeldusid elektrienergia eest maksmast ning kostja süü asjas puudub. Kostja poolel kolmandate isikutena kaasatud L.S ja V.P seisukoht L.S eluruumis on elektri tarbimiseks eraldi elektriarvesti, mis on Eesti Energia AS-i poolt kontrollitud ja plommitud. Vastavalt kokkuleppele kostjaga on L. S tasunud enda tarbitud elektrienergia eest kostjale. Arvestuse pidamine on toimunud kolmanda isiku näidiku järgi. V.P on tasunud elektri eest tema eraldi asuva näidiku järgi kostjale. Juhul, kui kostja on jätnud tasumata hagejale tasumiseks antud rahasummad, siis on tegemist kostja pahatahtlusega. L.B hagi põhjendused Kostja esitas samas menetluses kolmandate isikute vastu hagi. L.B väitis, et L. S ja V.P esitasid kohtule pahatahtlikult valeandmeid, varjates fakti, nad on aastaid jätnud enda poolt tarbitud elektrienergia eest tasumata, kasutades ära asjaolu, et lepingu Eesti Energia AS-iga on sõlminud kostja ning Eesti Energia AS ei võta arvesse mitme kaasomaniku eksisteerimist ühiskorteris asukohaga x. Kolmandad isikud ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks elektri eest raha andmist L.B-le. Et kostjal olid kolmandate isikutega pidevalt halvad suhted, on välistatud, et raha andmine oleks toimunud ilma seda tõendavate allkirjade võtmiseta raha üleandmise kohta. V.P ja L.S vastuväited L.B hagile V.P ja L. S hagi ei tunnistanud. V.P tasus elektri eest igakuiselt kostjale sularahas. L. S on elektri eest tasunud kostjale ja käesoleval ajal vaidlusaluses ühiskorteris ei ela. Eesti Energia AS-i seisukoht L.B hagi suhtes Eesti Energia AS-l kolmandate isikute vastu nõudeid ei ole, seega ka L.B nõude osas ta arvamust anda ei saa. Tal puuduvad andmed, mis aastal ning millise algnäiduga olid x asuvas ühiskorteris paigaldatud neli voolumõõtjat eraldi ühiskorteri tubadesse. Samuti puuduvad Eesti Energia AS-l andmed selle kohta, millises seisus on nende voolumõõtjate ühendus ühiskorteri tarbijapaigaldise üldvoolumõõtjaga nr xxxxxxxx. Eesti Energia AS aktsepteerib vaid neid voolumõõtjaid, mis on tema poolt paigaldatud või tema poolt arvele võetud. Kuna eraldi tubadesse paigaldatud voolumõõtjaid ei ole Eesti Energia AS-i poolt arvele võetud ning ühiskorteri lõpptarbijad eraldi arvestusseadmete ümberehitust ei ole tellinud ja lepingut sõlminud, siis ta ei aktsepteeri nende voolumõõtjate näitusid ühiskorteri kaasomanike omavahelisel elektrienergia eest arvlemisel. Arveldamise aluseks on x ühiskorteri tarbimiskoha üldvoolumõõtja nr xxxxxxxx näidud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja mõistis L.B-lt Eesti Energia AS-i kasuks välja 12 418,30 krooni põhivõla ja viivistena ning 1050 krooni riigilõivu. Kohus rahuldas osaliselt L.B hagi L.S vastu 6734 krooni saamiseks ja mõistis L.S-lt L.B kasuks välja 5 215,56 krooni. Kohus rahuldas osaliselt L.B hagi V.P-i vastu 6734 krooni saamiseks ja mõistis V.P-ilt L.B kasuks välja 3725,40 krooni. L.S-lt mõistis linnakohus välja 420 krooni riigilõivu riigituludesse ja V.P-ilt 280 krooni riigilõivu riigituludesse. Eesti Energia AS-i hagi lahendamisel leidis linnakohus, et kostja ega kolmandad isikud ei vaidlustanud hageja põhivõla ja viiviste nõude arvestuslikku osa ega suurust. Pooltevahelise õigussuhte aluseks on kirjalik leping elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamiseks ning antud lepingus on sätestatud kokkulepe ka viiviste kohaldamiseks arvete mitteõigeaegse tasumise korral kostja poolt. Kostja on oma vastuväited hagile rajanud asjaolule, et võlgnevus hageja ees on 3
(6)tekkinud seoses tema ühiskorteri kaasomanike S ja P poolt elektrienergia kasutamise eest mittetasumisega. Eesti Energia AS-i hagi tuleb rahuldada kostja suhtes täies ulatuses, kuna vaid kostjal ühe ühiskorteri kaasomanikuna on sõlmitud leping hagejaga elektrienergia tarbimiseks ning võrguteenuse osutamiseks, seega on vaid kostja hageja ees vastutav lepingust tuleneva kohustuse mittetäitmise eest. Kostja vastuväited põhihagis kolmandate isikute, kui ühiskorteri kaasomanike osalusest võlgnevuse tekkimises tuleb jätta tähelepanuta ülaltoodud põhjendusi aluseks võttes. L.B hagi L.S ja V.P-i vastu tuleb rahuldada osaliselt. Kolmandad isikud ei vaidlustanud asjaolu, et nad elavad koos kostjaga ühiskorteris aadressil x. L.S omandisse kuulub sellest eluruumist 0,42 mõttelist osa ning V.P-i omandisse kuulub 0,30 mõttelist osa sellest eluruumist. Kostja omandisse kuuluva mõttelise osa suuruseks on 0,
- Kolmandad isikud ei vaidlustanud asjaolu, et nad on vaatlusalusel perioodil tarbinud elektrienergiat. Kolmandad isikud väitsid, et nad on kostjale tasunud nende poolt tarbitud elektrienergia eest, kuid maksedokumente kostjale elektrienergia eest tasumise kohta nad kohtule ei esitanud, seega on vastuväited hagile paljasõnalised. Tunnistaja T. S, kes on Eesti Energia AS-i klienditeenindaja, kinnitas kohtule, et L.B on tõepoolest pöördunud Eesti Energia AS-i poole probleemi lahendamiseks ning talle pakuti võimalikku lahendust, mille kohaselt kõik alltarbijad sõlmiksid hagejaga eraldi lepingu. Selleks tuleks ümber ehitada ühiskorteri elektriskeem. Tekkinud olukorra peaksid lahendama kõik kaasomanikud kokkuleppel, kuna elektriskeemi ümberehitamine toimub kaasomanike kulul. Kaasomanikud kokkuleppele ei jõudnud, sest seniajani on võlgnevus hagejale tasumata ning vaidlus kohtu menetluses. L.S-l ja V.P-il kaasomanikena oli sellekohase soovi korral võimalik tasuda nende poolt tarbitud elektrienergia eest ka otse hagejale, kuna hageja makserekvisiidid ei ole salastatud. Kohtul pole võimalik kindlaks teha, kui palju on üks või teine kaasomanikest vaatlusalusel perioodil elektrienergiat tarbinud. Vaidluse õiglaseks lahendamiseks tuleb kohaldada kõigi x asuva eluruumi kaasomanike suhtes osavastutust, aluseks võttes nende kaasomandisse kuuluvate mõtteliste osade suurust, kuna kaasomanike läbisaamine on tunnistajate ütluste kohaselt halb ning kokkuleppe sõlmimine nende vahel võimatu. L.B osa moodustab tema kaasomandiosa (0,28) aluseks võttes kohtu poolt tehtud arvestuse kohaselt 3477,04 krooni. L.B kasuks tuli välja mõista regresskorras L.S-lt 5215,56 krooni (kaasomandiosa 0,42) ning V.P-ilt 3725,40 krooni (kaasomandiosa 0,30), kuna kohus põhihagi L.B suhtes rahuldas. Kolmandad isikud L. S ja V.P on kostja arvel alusetult säästnud ning nende suhtes tuleb kohaldada vara alusetust säästmisest tulenevat tsiviilvastutust. Kohus tugines L.B hagi osalisel rahuldamisel TsK § 477 lg-le
- Apellatsioonkaebuse põhjendused L.B esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas otsuse osaliselt ja palus L.S-lt välja mõista 6734 krooni ja V.P-ilt välja mõista 6734 krooni apellandi kasuks ning palus jätta kohtukulud vastustajate kanda. Tõendamist leidis kolmandate isikute maksmata jätmine kogu elektritarbimise lepingu kehtivuse jooksul, samuti, et apellant oli maksnud enda tarbitud elektri eest. Apellant ei nõustunud kohtu seisukohaga, et kuna ei ole võimalik kindlaks teha, kui palju kaasomanikud vaidlusalusel perioodil elektrienergiat tarbisid, tuleb kohaldada kaasomanike osavastutust, võttes aluseks kaasomandisse kuuluvate mõtteliste osade suuruse. Elektrienergia tarbimist tulnuks arvestada lähtudes kaasomanike perekonnaliikmete arvust. 4
(6)Vaidlusalune võlgnevus 12 418,30 krooni on kolmandate isikute poolt maksmata jäänud summa. Apellant on oma tarbimise eest tasunud, mida tõendavad maksekviitungite ärakirjad. Kohus maksekviitungeid ei arvestanud. Osavastutuse kohaldamine tähendaks, et apellandil tuleks enda poolt tarbitud elektrienergia eest veel kord maksta. Vastustajatelt tuleb apellandi kasuks välja mõista apellandi poolt tasutud riigilõiv 1050 krooni. Vastused apellatsioonkaebusele Kuna esimese astme kohtus Eesti Energia AS-il vastustajate suhtes nõudeid ei olnud, ei pidanud Eesti Energia AS vajalikuks arvamust anda. Vastustajad L. S ja V.P ei ole apellatsioonkaebusele kirjalikke vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et linnakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel edasikaevatud osas osaliselt tühistada ja L.B hagi L.S ja V.P-i vastu rahuldada osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Linnakohtu otsust osas, millega apellandilt mõisteti Eesti Energia AS-i kasuks välja 8 484,61 krooni võlga ja 3 933,69 krooni viivist, ei ole apellant vaidlustanud. Apellant on kaebuses vaidlustanud linnakohtu otsuse üksnes osas, millega linnakohus jättis osaliselt rahuldamata tema hagi L.S ja V.P-i vastu. Linnakohus on apellandi nõude L.S ja V.P-i vastu osaliselt rahuldanud TsK § 477 lg 1 alusel. Kolleegium leiab, et linnakohus on kohaldanud ebaõigesti seadust. Vastavalt Eesti Energia AS-i arvestusele on võlg tekkinud 2003. aastal, see on ajal, kui tsiviilkoodeks enam ei kehtinud. Alusetust rikastumisest tekkinud nõude rahuldamisel tuli kohaldada võlaõigusseaduse vastavaid sätteid. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada pidi saama. Kolleegium leiab, et VÕS §st 1041 ei tulene alust apellandi nõude rahuldamiseks, kuna apellant ei ole täitnud vastustajate kohustust Eesti Energia AS-i ees olemata selleks õigustatud. Vaidlust ei ole selles, et apellandil oli endal kohustus Eesti Energia AS-le elektri eest maksta. Kolleegium leiab, et apellandi nõue vastustajate vastu tuleb rahuldada AÕS § 75 lg 1 järgi, mille kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Apellandile kuulus eluruumist x 0,28 mõttelist osa, L.S-le 0,42 mõttelist osa ja V.P-ile 0,30 mõttelist osa. Seega olid apellant ja vastustajad eluruumi x kaasomanikud. Kolleegium leiab, et elektrienergia kasutamine on seotud eluruumi kasutamisega ja eluruumi mõttelise osa omanikud on kohustatud AÕS § 75 lg 1 alusel elektrienergia eest maksmiseks kulusid kandma. Vastavalt Eesti Energia AS-i arvestusele oli x asuva eluruumi elektrikulu 10 513,30 krooni. Apellant pidi vastavalt 5
(6)oma osa suurusele sellest tasuma 2 943,72 krooni, L. S 4 415,59 krooni ja V.P 3 153,99 krooni. Apellant on elektrienergia eest Eesti Energia AS-le tasunud 2 028,69 krooni, seega oli apellandil enda osast tasumata 915,03 krooni. Kuna leping elektrienergia müümiseks oli sõlmitud ainult apellandiga, siis on linnakohus apellandilt välja mõistnud põhivõlast 8 484,16 krooni. Seega on apellant kohustatud tasuma Eesti Energia AS-le võla ka L.S ja V.P-i eest. Tulenevalt AÕS § 75 lg-st 1 peavad L. S ja V.P tasuma apellandile kasutatud elektrienergia eest vastavalt nende osade suurusele eluruumist. L. S ja V.P oma vastuväiteid, mille kohaselt nad on tasunud elektrienergia eest, tõendanud ei ole. Kuna apellant jättis Eesti Energia AS-le tasumata, siis on tulenevalt tema ja Eesti Energia AS-i vahel 04.06.2001.a sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingust Eesti Energia AS nõudnud apellandilt 3 933,69 krooni viivist, mille linnakohus on ka välja mõistnud. Kolleegium leiab, et eeltoodu ei ole käsitatav kaasomandi valdamisega ja kasutamisega seotud kuluna, mille oleksid L. S ja V.P kohustatud hüvitama apellandile AÕS § 75 lg 1 alusel. Apellandi kohustus tasuda Eesti Energia AS-le viivist tulenes nendevahelisest lepingust ja juhul, kui apellant oleks lepingut kohaselt täitnud, ei oleks ta pidanud tasuma viivist. Viivise väljamõistmata jätmisega samadel põhjendustel ei ole apellant õigustatud nõudma L.S-lt ja V.P-ilt AÕS § 75 lg 1 alusel ka temalt Eesti Energia AS-i kasuks väljamõistetud riigilõivu 1 050 krooni väljamõistmist. Apellandi väide, mille kohaselt on vastustajad kohustatud tasuma kasutatud elektri eest vastavalt nende pereliikmete arvule, on esitatud esmakordselt apellatsioonkaebuses. Apellant ei ole kaebuses märkinud, miks ta ei esitanud seda asjaolu asja menetlemisel esimese astme kohtus. Eeltoodu tõttu ja juhindudes TsMS § 652 lg-st 4 jätab kolleegium apellandi uue väite tähelepanuta. Kuna apellant on vaidlustanud linnakohtu otsuse osas, millega linnakohus jättis vastustajatelt osa võlga välja mõistmata ja ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib linnakohtu otsuse õigsust apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas, siis vaatamata sellele, et eelnevast tulenevalt ei olnud apellandi nõue õigustatud määras, milles linnakohus nõude rahuldas, tuleb linnakohtu otsuse lõppjäreldus jätta muutmata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ja tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ning kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lgtest 1 ja 8 tuleb apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Margo Klaar Kai Kullerkupp Ande Tänav 6
(6)