TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-672 (end 3-356/05) Otsuse kuupäev 25.jaanuar 2006 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla peale avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.jaanuar 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tartu halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla kinnipeetav XXX väidab, et tal läksid 13.04.2005 Tartu Vanglas E-1 sektoris kaduma sviiter ja habemeajamisaparaat Mach-
- Kaebuse kohaselt pani ta 12.04.2005 oma sviitri madratsite hoiuruumi kuivama vanglaametniku loal, raseerija „Mach 3“ pani ta sviitri juurde, kuna ei saanud seda lattu viia, kuid 13.04.2005 nimetatud esemeid madratsite hoiuruumis enam ei olnud. XXX esitas Tartu Vanglale 14.04.2005 taotluse ja palus süüdlane vastutusele võtta. Tartu Vangla viis läbi uurimise, kuid XXX väited ei leidnud uurimise käigus kinnitust ja tema taotluse menetlemine lõpetati. Tartu Vangla 11.05.2005 otsusega nr E1/1181 jättis Tartu Vangla rahuldamata XXX 14.04.2005 taotluse väidetavalt eelvangistushoone esimese sektsiooni madratsite hoiuruumist kaduma läinud sviitri ning raseerija „Mach 3“ tagastamiseks. Taotluse rahuldamata jätmist põhjendati asjaoluga, et puuduvad tõendid selle kohta, et kinnipeetaval oleksid nimetatud asjad olemas olnud ning et ta need tõepoolest madratsite hoiuruumi ka pani. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kinnipeetav XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglal hüvitada talle kuulunud isiklukud asjad väärtusega 1080 krooni ja samuti palub hüvitada talle tekitatud moraalne kahju summas 50 000 krooni ning mõista kaebuse rahuldamise korral talle välja kohtukulud. Kaebaja väidab, et ta pani 12.04.2005 Tartu Vanglas E-1 sektoris madratsite ruumi oma sviitri kuivama ja selle juurde ka oma habemeajamisaparaadi „Mach 3“, kuid 13.04.2005 õhtul, kui ta läks madratsi järgi, siis neid asju seal enam ei olnud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna on seisukohal, et kaebajale tekitatud varaline ega mittevaraline kahju ei ole tõendatud. Vastustaja väidab, et on teinud omalt poolt kõik võimaliku selgitamaks mõistliku aja jooksul välja väidetavalt kaebajale kuulunud asjade kadumise asjaolud, kuid Tartu Vanglas läbiviidud uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et kinnipeetaval nimetatud esemed üldse oleks olemas olnud ning tema taotluse menetlus lõpetati, millest anti ka talle 11.05.2005 teada. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju nõudmist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming jäi õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Sellisel alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda sama seaduse § 9 kohaselt süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetava isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasavõetud asju ja vangla vahendusel ostetud isiklikke asju, mille kohta koostatakse vastavalt sisekorraeeskirja §-le 61 ühtne nimekiri, millest nähtub, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 4.3.
- koostab vastuvõtupunkti teenistuja kinnipeetava isiku vanglasse saabumisel kambri kaardi, kuhu märgib kinnipeetava isiku isiklikud asjad. Punkti 9.
- kohaselt võib kinnipeetav kätte saada ka laos hoiul olevaid lubatud asju, tehes selleks vastava avalduse, mille alusel laohoidja nõutud asja väljastab, tehes selleks vastava sissekande kambrikaardile. XXX kambrikaardist nähtuvalt ei ole tema kasutuses olnud madratsite hoiuruumist kadunud nimetatud sviitrit ega raseerijat Mach
- Asja materjalidest nähtuvalt viibis XXX 12.04.2005 Tartu Vangla kartseris ja väidab, et pani 12.04.2005 sviitri madratsite hoiuruumi kuivama vanglaametniku loal. Raseerija pani ta sviitri juurde, kuna ei saanud seda lattu viia. 13.04.2005 nimetatud esemeid madratsite hoiuruumis enam ei olnud. 14.04.2005 tegi XXX Tartu Vanglale avalduse tema asjade kaotsimineku asjaolude väljaselgitamiseks ning süüdlase karistamiseks (tl 54-55). Tartu Vanglas kartseri sektsioonis 12.04.2005 tööl olnud vanglaametnike Andres Pärna ja Sven Erkmanni seletuse (tl 60-61) kohaselt ei ole XXX antud luba isiklike asjade paigutamiseks madratsite ruumi ning nad kinnitavad, et ta neid asju sinna ka omavoliliselt ei pannud. Tartu Vangla inspektor- kontaktisiku Argo Lauri õiendist (tl 59) nähtub, et kinnipeetav XXX ei ole ostnud vangla kauplusest raseerijat Mach 3, vaid ta on alates 01.02.2005 kuni 26.04.2005 andnud kinnipeetavale kuuel korral ühekordseid raseerijaid. Samuti ei ole raseerijat Mach 3 kantud XXX isiklike asjade kaardile. Kartseris lubatud asjade loetelu annab vangla sisekorraeeskirja § 60, mille lg 2 kohaselt võib vangla direktor või tema määratud isik lubada kartseris kanda isiklikke riideid. Sellist luba ei ole XXX nimele väljastatud. Seega Tartu Vanglas läbiviidud uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et kinnipeetaval nimetatud esemed üldse olemas oleks olnud ning tema taotluse menetlus lõpetati ( tl 56). Kohus on seisukohal, et kuna puuduvad tõendid selle kohta, et XXX oleks 12.04.2005 pannud sviitri ja raseerija Mach 3 madratsite hoiuruumi, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et raseerija Mach 3 XXX üldse olemas oli, siis Tartu Vangla ei vastuta kaebajale tekitatud ei varalise ega moraalse kahju eest ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Maare Aloe kohtunik