3-05-875/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-875 (endine nr 3-458/05) Otsuse kuupäev 06.jaanuar 2006.a. Kohtunik Eda Muts Kohtuasi XXXX XXXXX kaebus Tartu Vangla toimingutele. Asja läbivaatamise kuupäev 21.detsember 2005 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXXX XXXXX Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul Tartu Halduskohtu kaudu, esitades Tartu Halduskohtule kirjaliku teate apellatsioonkaebuse esitamise kohta 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Asjaolud Tartu Maakohtu 23.

1. 2004 a. otsusega nr 1-950/03 mõisteti XXXX XXXXX süüdi ja karistati KarS § 118 p 1 järgi 5-aastase vangistusega. Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2004.a. otsusega jäeti Tartu Maakohtu 23.03.2004 otsus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jõustus otsus selle teatavaks tegemisest ringkonnakohtu kantselei kaudu 06.07.2004.a. 04.08.2004 esitas XXXX XXXXX kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2004 otsusele. 22.07.2004 esitas XXXX XXXXX Riigikohtule taotluse kaitsja määramiseks. Riigikohtu 01.09.2004 määrusega rahuldati XXXX XXXXX 22.07.2004 esitatud taotlus kaitsja määramiseks. 06.10.2004 määrusega jättis Riigikohus Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 350 lg 2 p 2 alusel XXXX XXXXX kassatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna KrMS § 344 lg 3 p 2 alusel on kassatsioonkaebuse esitamise õigus ainult advokaadist esindaja vahendusel ning selle ajani ei olnud kaitsja poolt uut kassatsioonkaebust esitatud. XXXX XXXXX kaitsja Helen Mägi esitas 14.10.2004 Riigikohtule kassatsioonkaebuse koos taotlusega ennistada kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. 20.10.2004 määrusega jättis Riigikohus XXXX XXXXX kaitsja vandeadvokaadi Helen Mägi taotluse kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastas kassatsioonkaebuse esitajale läbivaatamatult. Riigikohtu 24.11.2004 ja 25.05.2005 määrustega on jäetud XXXX XXXXX taotlused kaitsja määramiseks teistmisavalduste esitamiseks rahuldamata. 09.
2. 2004 esitas XXXX XXXXX Tartu Vanglale taotluse võimaldada karistust kanda Tartu Vanglas. 12.
3. 2004 kirjaga nr E1-3493 teatas Tartu Vangla, et karistuse kandmine Tartu Vanglas ei ole hetkel võimalik. 10.10.2005 esitas XXXX XXXXX Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Tartu Vangla poolt ajavahemikul 06.07.2004 - 28.09.2004 tema suhtes tehtud toimingud. Kaebuse esitaja nõue XXXX XXXXX vaidlustab vastustaja poolt tema suhtes ajavahemikul 06.07.2004 - 28.09.2004 kohaldatud järgmised toimingud: - alates 06.07.2004 postipakkide saamise keelamine, - juulis 2004 isikukontole laekunud summast 70% kinnipidamine, - kirjatarvete ostmise piiramine, - tema paigutamine Murru Vanglasse alates 28.
4. 2004, - Tartu Vangla eeluuritavate osakonna sotsiaaltöötaja valetamine kaebajale ja tegevusetus, - uue kriminaalkohtumenetluse seadustikuga tutvumise võimaldamine vaatamata korduvatele taotlustele alles 02.09.
5. Kaebaja märgib, et ajavahemikul 06.07.2004 kuni 28.09.2004 ei olnud Tartu Ringkonnakohtu otsus veel jõustunud, ta ei olnud veel kinnipeetu ning seega ei olnud Tartu Vanglal õigust kaebuses esitatud toiminguid tema suhtes läbi viia. Ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 20.09.2004 kirja järgi ei olnud ringkonnaotsus tema suhtes veel jõustunud. Kaebuse esitaja leiab, et kuna Tartu Vangla keelas tal alates 06.07.2004 postipakkide saamise, siis jäi ta ilma paljudest vajalikest esemetest sh. hügieenitarvetest, riietest, kirjatarvetest perega ühenduse pidamiseks, samuti piirati tal võimalust osta eelmainitud esemeid vangla poest. Sellega tekitati kaebajale kahju 2000 krooni. 2004 aasta juulis tema kontolt ebaseaduslikult 70% raha s.o 90 krooni kinnipidamisega tekitati talle kahju 63 krooni. Seoses üleviimisega Murru Vanglasse rikuti XXXX XXXXX õigust kohtuda oma perekonna ja lähedastega, hoida kontakti ja suhelda nendega. Poeg ja perekond elavad Tartu linnas ja majanduslikel põhjustel ei olnud neil võimalust XXXX XXXXX Murru Vanglas kokku saada ja kaebajal polnud võimalust neile helistada. Sellega põhjustati peaaegu pere lagunemine, mis tekitas kahju tervisele, ta oli olnud stressis, haigestus kergesti. Kahjusummaks hindab kaebaja siin 20 000 krooni. Tartu Vangla sotsiaaltöötaja tegevusetuse tõttu jäi XXXX XXXXX õigeaegselt teadmata, kelle on kohus määranud tema esindajaks kassatsioonkaebuse koostamiseks Riigikohtusse. XXXX XXXXX ei saanud esindajaga õigeaegselt ühendust võtta, mistõttu kassatsioonkaebus esitati Riigikohtusse hilinenult. Sotsiaaltöötaja vastutustundetu käitumine alandas tema väärikust, sotsiaaltöötaja käitumine oli tema au teotanud ning alandanud. Kahjuks hindab kaebaja siin 10 000 krooni või vähemalt kirjalikku vabandamist. 2 Kaebaja taotlusele tutvuda Kriminaalmenetluse seadustikuga vastas vastustaja alles kahe kuu möödudes ja kaebaja ei saanud vormikohaselt pöörduda Riigikohtusse. Kokku hindab XXXX XXXXX kahju 32 063 krooni ulatuses. Kohtuistungil jäi XXXX XXXXX kaebuse juurde. XXXX XXXXX selgitas, et Tartu Maakohtu 23.
6. 2004 a. otsuse nr 1-950/03 jõustumise ajast sõltub vanglas pakkide saamise võimalus, raha kinnipidamine isikuarvelt ja Murru Vanglasse saatmise õigsus. Kaebaja leidis, et Tartu Maakohtu otsus jõustus alles 04.11.
7. Kahju hüvitamise korral avaneks kaebajal võimalus veel allesjäänud sidemete hoidmiseks perekonnaga, pidada nendega vähemalt kirjavahetust ja võimalusel toetada neid rahaliselt. Kahju hüvitamiseks välja mõistetud rahasumma palub kaebaja kanda elukaaslase XXXX XXXXX pangaarvele. Vastustaja vastuväited Vastustaja Tartu vangla leiab, et XXXX XXXXX kaebus Tartu Vangla õigusvastaseks tunnistamiseks on alusetu ning kahjunõue põhjendamatu. toimingute Kaebaja mõisteti süüdi 23.03.2004.a. otsusega, kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2004.a. otsuses märgitud ajal, so 06.07.2004.a. Alates 06.
8. 2004 muutus XXXX XXXXX staatus vanglas vahistatust kinnipeetavaks ning teda hakati kohtlema kui kinnipeetavat. Vangistusseadus ei näe kinnipeetavale ette õigust saada pakke. Alustades juulist 2004 kaebaja arvele laekunud summadest 70% hoiustamist vabanemistoetusena, tegutses Tartu Vangla vastavalt vangistusseaduse § 44 sätetele, mille kohaselt kantakse kinnipeetavale laekunud rahasummad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele, millest 50% jäetakse tsiviilnõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summa jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Tartu Vanglal puuduvad andmed selle kohata, et XXXX XXXXX oleks piiratud õigust osta kirjatarbeid. Kaebajal oli võimalus kasutada isikuarvele laekunud summast 30 % kirjatarvete ostmiseks. 09.08.2004 esitas XXXX XXXXX Tartu Vanglale taotluse võimaldada karistust kanda Tartu Vanglas. 12.
9. 2004 kirjaga nr E1-3493 teatas Tartu Vangla, et karistuse kandmine Tartu Vanglas ei ole hetkel võimalik kuna vanglas ei olnud hetkel vabu kohti. Vangla võib kuid ei ole kohustatud kinnipeetava vanglasse paigutamisel arvestama kinnipeetava perekonnaliikmete vajaduste ja võimalustega. Tartu Vangla sotsiaaltöötaja A.Tooma selgitas kaebajale korduvalt kaitsja määramise protseduuri ja võttis kaebaja palvel ühendust Eesti Advokatuuriga. A. Tooma andis kaebajale edasi ka Tartu Ringkonnakohtust kaitsja määramise kohta saadud info. Tartu Vangla sotsiaaltöötaja täitis oma ametiülesanded nõuetekohaselt. Kaitsja määramine ei kuulu vangla pädevusse. Kaebaja kassatsioonkaebust ei jäetud Riigikohtus läbi vaatamata Tartu Vangla süülisest käitumisest põhjustatuna. Ajavahemikul 01.07-01.09.2004 ei ole XXXX XXXXX esitanud Tartu Vangla raamatukogule kirjalikku taotlust kriminaalmenetluse seadustiku laenutamiseks. Uus kriminaalmenetluse 3 seadustik hakkas kehtima 01.07.2004 ja kinnipeetavate huvi selle vastu oli suur ja selle saamine kinnipeetaval võis võtta mõnevõrra aega. Kaebaja isikuarvele laekunud summadest teostati kinnipidamisi seaduse alusel ja kinnipeetud summad saab kaebaja kätte vabanemisel. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, mida võiks pidada tema mittevaraliste õiguste rikkumiseks ja mille alusel oleks tal tekkinud õigus kahju hüvitamist nõuda. Kohtuistungil jäi vastustaja kirjaliku seisukoha juurde. Vastustaja Tartu Vangla palub kaebus jätta rahuldamata ja kahju välja mõistmata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
10. XXXX XXXXX kaebus põhineb kaebaja väitele, et Tartu Vangla kohaldas tema suhtes alates 06.07.2004 ebaõiget reþiimi, muutes ebaseaduslikult vahialuse reþiimi kinnipeetava reþiimiks. Kaebaja on leidnud, et Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2004 otsus kriminaalasjas nr 2-1-184/2004 jõustus mitte 06.07.2004.a., vaid 04.11.
11. Kuna kaebaja saadeti 28.09.2004 karistust kandma Murru Vanglasse, vastutab perioodil 06.07.2004 kuni 28.09.2004 ebaseaduslike toimingutega tekitatud kahju eest Tartu Vangla.
12. Riigivastustuse seaduse § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju (moraalse kahju) hüvitamist võib isik nõuda RVS § 9 kohaselt süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
13. Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2004 otsuse kriminaalasjas nr 2-1-184/2004 otsustavas osas on kirjas, et otsus jõustub selle teatavaks tegemisest ringkonnakohtu kantselei kaudu 06.juulil 2004.a. ning et otsuse peale on õigus kassatsiooni korras edasi kaevata ja protestida Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisele järgnevast päevast 07.juulist 2004.a. Ringkonnakohus on juhindunud Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku (AKKS) §-dest 35, 37 ja
14. AKKS kehtis kuni 01.juuli
15. Seega toimus ka Tartu Ringkonnakohtu 22.juuni 2004 otsuse jõustamine vastavalt AKKS sätetele. AKKS § 35 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus ringkonnakohtu otsuse tervikuna kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jõustunud kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras. Seega oli seadusega sätestatud, et ringkonnakohtu otsus jõustub kohtuotsuse tervikuna kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest, vaatamata selle otsuse kassatsioonkorras vaidlustamisest. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud AKKS sätetele vastav kohtuotsuse jõustumise tähtaeg ja edasikaebe kord on kirjas ka ringkonnakohtu 22.juuni 2004 otsuses. Seega jõustus XXXX XXXXX süüdimõistev otsus 06.juulil 2004, mis oli kirjas nii Tartu Vanglale kui kaebajale saadetud ringkonnakohtu otsuses. Sellest kuupäevast muutus XXXX XXXXX vahialusest kinnipeetavaks koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega. Ka Tartu Maakohtu 21.04.2004 kirjas Tartu Ringkonnakohtule, mille koopia väljastati nii XXXX XXXXX kui Tartu Vanglale, on märgitud, et vahialune XXXX XXXXX arvestada kinnipeetavaks ümber Tartu Ringkonnakohtu otsuse järgi (tlk.10). 4 Kaebaja poolt märgitu, nagu oleks Tartu Maakohtu otsus jõustunud 04.11.2004, on täielikult ebaõige. Väidetud kuupäev 04.11.2004 on Tartu Maakohtu poolt Murru Vanglasse saadetud kirja kuupäev (tlk.15). Kaebaja jätab tähelepanuta, et samas kirjas on maakohus selgelt märkinud, et Tartu Maakohtu 23.03.2004 otsus XXXX XXXXX suhtes jõustus 06.07.2004.a. Seega oli kaebaja poolt vaidlustatud Tartu Vangla toimingute aluseks kehtiv kohtuotsus koos selle jõustumise märkega. Vanglal endal ei ole õigust ise määrata kohtuotsuse jõustumise algust ega muuta seda. Kui kaebuse esitajal tekkisid küsimused ja arusaamatused otsuse jõustumise suhtes, oli tal võimalik pöörduda otsuse teinud kohtu poole või saada selgitust ka oma esindajalt. Tulenevalt eeltoodust kohaldas vastustaja kaebaja suhtes alates 06.07.2004 seaduslikult kinnipeetavale määratud reþiimi koos sellest tulenevate piirangutega, seda nii postipakkide saamise, kinnipeetava arvel oleva raha kinnipidamise osas kui ka kirjatarvete ostmise osas. Kuna vastustaja tegevus oli õiguspärane, ei kuulu rahuldamisele ka kaebaja nõue nende toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2063 krooni.
16. Kaebuse esitaja on 09.08.2004 esitanud Tartu Vanglale taotluse karistuse kandmiseks Tartu Vanglas. VangS § 11 sätestab, et kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistuse pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Vastustaja on taotlejale koheselt vastanud, näidates vastuses ära põhjused, miks ei ole võimalik teda Tartu Vanglasse karistust kandma jätta. Arvestatav on vastustaja selgitus, et vangla võib kuid ei ole kohustatud kinnipeetava vanglasse paigutamisel arvestama kinnipeetava perekonnaliikmete vajaduste ja võimalustega. Puudusid sellised erandlikud asjaolud, mis oleks tinginud kaebaja karistuse kandmiseks jätmise just Tartu Vanglasse. Seega puudub alus vastustaja tegevuse kaebaja Murru Vanglasse paigutamise osas õigusvastaseks tunnistamiseks ja kaebajale moraalse kahju 20 000 krooni väljamõistmiseks.
17. Põhjendamatu on kaebaja väide, et Tartu Vangla sotsiaaltöötaja tegevusetuse tõttu jäi tema kassatsioonkaebus Riigikohtusse õigeaegselt esitamata. XXXX XXXXX on taotluse kassatsioonkaebuse esitamiseks kaitsja määramiseks esitanud Riigikohtule 22.07.2004, selle taotluse Riigikohus 01.09.2004 rahuldas. Asjaolu, et määratud kaitsja ei esitanud õigeaegselt kassatsioonkaebust ja selle tähtaega Riigikohus ei rahuldanud, ei ole põhjustanud Tartu Vangla töötajad. Millegagi ei ole tõendatud, et just sotsiaaltöötaja takistas kaebajal ühenduse saamist oma kaitsjaga või et sotsiaaltöötaja oleks oma tegevusetusega kaebaja au või väärikust alandanud ning valetanud. Kuna vastustaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks puudub alus, ei kuulu rahuldamisele ka moraalse kahju 10 000 krooni hüvitamise nõue.
18. Kaebaja taotlusele tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevus uue kriminaalmenetluse seadustikuga tutvumise mittevõimaldamisel ei kuulu samuti rahuldamisele, kuna kaebajal puudub sellise konstateeringu kindlaks tegemiseks põhjendatud huvi. Kaebaja ei ole ei kaebuses ega ka kohtuistungil näidanud, milliseid õigusi ja kuidas ta saaks kaitsta, kui kohus tuvastaks, et vastustaja ei võimaldanud õigusvastaselt kaebajal uue kriminaalmenetluse seadustikuga tutvuda. Antud konstateering ei too kaebaja jaoks kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Arvestades eeltoodut jääb XXXX XXXXX kaebus tervikuna rahuldamata. Eda Muts kohtunik 5