3-05-1179/1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-1179 ( endine nr 3-551/05) Otsuse kuupäev

1. veebruar 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi OÜ V.T.kaebus PRIA peadirektori
2. juuli 2005.a. käskkirja nr 1-3-12/951 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. veebruar 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja esindaja Kiur Põld ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Anne Lepik Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused OÜ V.T.esitas 22.04.2005.a. PRIA-le Põllumajandusministri
4. aprilli
5. a määruse nr 36 "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks-ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 3.1 "Investeeringud põllumajandustootmisse" tingimused alusel taotluse investeeringutoetuse saamiseks astelpaju istikute ostmiseks summas 375 000 krooni. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 27.juuli 2005.a. käskkirjaga nr 13-12/951 jäeti OÜ V.T. investeeringutoetuse taotlus rahuldamata. PRIA peadirektori käskkirja peale esitas OÜ V.T. vaide, mis jäeti 02.novembri 2005.a. vaideotsusega nr 11-22/17 rahuldamata.
6. detsembril
7. a. pöördus OÜ V.T. kaebusega Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
8. juuli.
9. a. käskkirja nr 1-3-12/951 peale halduskohtusse. Kaebaja taotles eelnimetatud käskkirja tühistamist ja palus teha Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ettekirjutuse vaadata taotlus uuesti läbi. Kaebaja leidis, et PRIA peadirektori käskkirjas toodud väited, et taotleja majandustegevus ei ole jätkusuutlik, on arusaamatud ja põhjendamatud. 1 Struktuuritoetuse seaduse § 18 lg l sätestab nõuded taotlejale. Põllumajandusministri
12. a määrusega nr 36 kehtestatud “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006» meetme 3.l «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimuste §-d 13 ja 14 sätestavad kriteeriumid taotleja majandustegevuse hindamiseks. Kaevatavast käskkirjast ega ka vaideotsusest ei selgu, millistele eeltoodud määruse § -des 13 ja 14 toodud nõuetele kaebaja ei vasta. Vastavalt HMS § 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Käesoleval juhul ei ole haldusakt kehtiva õigusega kooskõlas. Taotluse rahuldamata jätmise tõttu puudub võimalus saada struktuurtoetust, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuväited Vastustaja leidis, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Enne taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist tellis PRIA taotleja poolt esitatud äriprojekti ja taotleja majandustegevuse hindamiseks Jäneda Õppe-ja Nõuandekeskuselt hinnangu, mida võeti arvesse otsuse tegemisel. Hinnangu kohaselt moodustab OÜ V.T. käive 2004.a. 6 600 krooni. Käibe moodustab üks tehing - 550 astelpaju pistoksa müük eraisik Toomas Koitmaale, kusjuures sisuliselt toimus kauba üleandmine alles
13. aastal ja kauba eest tasumine on raskesti tõendatav. Planeeritav investeering
14. a. on 15 000 astelpaju istiku ostmine istanduse rajamiseks, investeeringu kogumaksumus on 750 000 krooni. Rajamiskulu, mis peaks moodustama ca 200 000 krooni, äriplaan ei kajasta. Istanduse hooldamise kulud on planeeritud väga madalal tasemel. Samal ajal planeerib taotleja väga odavate kulutuste juures äriplaanist nähtuvalt suurt müügitulu.
15. augustil 2005 esitas OÜ V.T. taotluse rahuldamata jätmise käskkirjale vaide. Vaide esitaja leidis, et Jäneda Õppe-ja Nõuandekeskuse eksperthinnang on ebapädev ning väga kaugel tänapäeva astelpaju istikute ja marjade kasvatuspraktikast. Kuna PRIA-s puuduvad eksperdid astelpajukasvatuse alal ja kaebaja kahtles Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse pädevuses, siis tellis Amet täiendava ekspertiisi äriplaanile ja esitatud taotlusele EPMÜ-lt. Äriplaanile ja taotlustoimikule andsid erapooletute ekspertidena hinnangu EPMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudi dotsent (majandusdoktor) Rando Värnik ning majandusteaduse doktor Peedu Zeiger. Nende hinnang kinnitab Jäneda Õppe-ja Nõuandekeskuse poolt antud hinnangut. "Eesti riikliku arengukava 2004-2006" programmitäiendi p 2 kohaselt peab iga RAK raames rahastatav projekt vastama kõigile alljärgnevatele üldistele kriteeriumidele: projekt peab olema kooskõlas RAK strateegiaga ning vastama selle meetme prioriteedi eesmärkidele, millest abi taotletakse; projekt peab olema sisult ja ajastuselt asjakohane - tuginema asjassepuutuvatele uuringutele, arengukavadele ja põhjendatud vajadustele; projektid peavad olema majanduslikult mõjusad; projektid peavad olema jätkusuutlikud ning looma püsiva või pikaajalise lisandväärtuse; taotlejad peavad olema võimelised projekti ellu viima. Loetletud üldistest kriteeriumidest lähtuvalt ei saa OÜ V.T. poolt esitatud projekti pidada nõuetele vastavaks. Üheks põllumajandustootjale esitatavaks meetmespetsiifiliseks nõudeks on arengukava kohaselt põllumajandustootja majanduslik jätkusuutlikkus või saab majanduslikku jätkusuutlikkust tõestada peale investeeringute tegemist. Võrreldes taotleja poolt planeeritud kulutusi ja eksperthinnangutes toodud reaalseid tulevasi kulutusi, mis tuleb teha, siis ei saa eeldada taotleja majanduslikku 2 jätkusuutlikkust peale nõutavate korrektsete investeeringute tegemist projekti elluviimiseks. Riigikohus
16. veebruari
17. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-90-04 märgib, et taotluse hindamisel on eelkõige oluline välja selgitada taotleja tegevuse jätkusuutlikkus ja projekti realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus, samuti välistada kuritarvitused toetuste taotlemisel. Esitatud äriprojektis planeeritud andmete alusel ei saa eeldada projekti realiseerumise tõenäosust ja perspektiivikust ning taotleja järgneva majandustegevuse jätkusuutlikkust. PRIA ei pea õigeks ega põhjendatuks OÜ-le V. T. 375 000 krooni ulatuses toetuse andmist astelpajuistikute ostmiseks. Seda enam, et EPMÜ ekspertarvamuse kohaselt alaneb lähitulevikus astelpaju taime turuhind, sest tegemist on tuletatud nõudlusega. Kui marja müügist raha ei teki, ei teki ka vajadust istanduste laiendamise osas. Kohtu otsus ja põhjendused OÜ V.T. kaebus jääb rahuldamata. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et PRIA peadirektori 27.juuli
18. a. käskkiri nr 1-312/951 on sisuliselt motiveerimata ning ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Struktuuritoetuse seaduse § 321 lg 1 p 3 (jõustunud 01.07.2005) kohaselt viiakse alustatud toetuse taotluse vastuvõtmine ja menetlemine lõpule vastavalt taotluste vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule. OÜ V.T. esitas investeeringutoetuse taotluse
19. aprillil
20. Kaevatud käskkirja õigusliku alusena märgitakse struktuuritoetuse seaduse § 20 lg 4 ja põllumajandusministri
21. aprilli
22. a. määruse nr 36 ““Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks-ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme 3.1 “Investeeringud põllumajandustootmisse” tingimused” (edaspidi määrus) § 15 lg 1 p
23. Struktuuritoetuse seaduse § 20 lg 4 (kuni 01.07.2004 kehtinud red.) kohaselt, kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Määruse § 15 lg 1 p 3 sätestab, et taotleja, tema eelnenud majandustegevus, kavandatav projekt ja sellele järgnev majandustegevus on nõuetele vastav, kui määruses sätestatud nõuded on täidetud. OÜ V.T. investeeringutoetuse taotlus on jäetud rahuldamata seetõttu, et PRIA hinnangul ei ole taotleja majandustegevus jätkusuutlik. Kaebuse esitaja arvates ei ole vaidlustatud käskkirjas välja toodud, millistele nõuetele kaebuse esitaja taotlus ei vasta. Puudub jätkusuutlikkuse analüüs lähtuvalt määruse §-des 13 ja 14 sätestatust. Kohus nõustub vastustajaga selles, et taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse hindamisel ei saa lähtuda üksnes määruse §-des 13 ja 14 sätestatud kriteeriumidest majandustegevuse analüüsimiseks. Määruse § 12 järgi kontrollib PRIA vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 18 ja 19 taotluses esitatud andmete alusel taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust arengukava punktis 3.3.2 ning seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud ja käesolevas määruses ettenähtud nõuetele. Seega tuleb PRIA-l kontrollida taotleja majandustegevuse ja kavandatava projekti vastavust mitte ainult struktuuritoetuse seaduses ja (põllumajandusministri) määruses ettenähtud nõuetele, vaid arvestada tuleb ka nende vastavust Eesti riiklikule arengukavale Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks. Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006 (RTL 2004,19,312; 62,1045) p 3.3.2 , millele määruse §-s 12 osundatakse, käsitleb meedet 3.1, mille rakendamiseks ongi vastu võetud 3 põllumajandusministri
24. aprilli
25. a. määrus nr
26. Meetme 3.1: Investeeringud põllumajandustootmisse (EAGGF) kohaselt antakse investeeringutoetust põllumajandustootjatele, kes on majanduslikult jätkusuutlikud või kelle jätkusuutlikkust saab tõestada pärast investeeringute tegemist. Majanduslikku jätkusuutlikkust hinnatakse taotlemisele eelneva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ning toetuse taotlemise aasta ja sellele järgneva kolme aasta äriplaani alusel. Toetust ei anta investeeringuteks, mille eesmärgiks on suurendada sellist toodangut, millel riiklikul tasandil puudub normaalne turuväljund. Turuväljundi hindamisel võetakse arvesse vastava toodangu tootmismahud ja siseriiklik tarbimine, samuti vastava toodangu ekspordi ja impordi näitajad. Projektide üldisi valikukriteeriume käsitleb Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-
27. Programmitäiend (http//www.struktuurifondid.ee). Programmitäiendi p 2 kohaselt peab iga riikliku arengukava (lühendatult RAK) raames rahastatav projekt vastama kõigile allpool esitatud üldistele kriteeriumidele: • projekt peab olema kooskõlas RAK strateegiaga ning vastama selle meetme ja prioriteedi eesmärkidele, millest abi taotletakse; • projekt peab olema sisult ja ajastuselt asjakohane- tuginema asjassepuutuvatele uuringutele, arengukavadele ja põhjendatud vajadustele; • projektid peavad olema majanduslikult mõjusad; • projektid peavad olema jätkusuutlikud ning looma püsiva või pikaajalise lisandväärtuse; • taotlejad peavad olema võimelised projekti ellu viima. Vaidlustatud käskkirja põhjendustes märgitakse, et OÜ V.T. äriplaanis ei ole arvestatud istanduse rajamiskuludega ca 200 000 kr ja ka hilisemad hoolduskulud on planeeritud ebareaalselt madalad. Toodud kulude lisamisel äriprojekti selgub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid nende kulude kandmiseks, samuti väheneb oluliselt omakapital. OÜ V.T. käive oli
28. a. 6600 krooni ja see tekkis 550 astelpaju pistoksa müügist eraisik T. K. le (tl 4). Kuna antud juhul on tegemist investeeringutoetuse taotlusega spetsiifilises valdkonnas (toetust taotleti 15 000 astelpaju istiku ostmiseks istanduse rajamiseks), tellis PRIA projekti jätkusuutlikkuse analüüsi Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuselt, kelle poolt 30.juunil 2005.a. antud hinnangut on otsuse tegemisel arvesse võetud ( tl 17-20). Kuna OÜ V.T. pidas Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse poolt antud hinnangut ebapädevaks, tellis PRIA vaidemenetluse käigus täiendava ekspertiisi OÜ V.T. taotlusele ja äriplaanile Eesti Põllumajandusülikoolilt. EPMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudi dotsendi majandusdoktor Rando Värniku ja majandusdoktor Peedu Zeigeri arvamused kinnitavad Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuselt saadud hinnangut kaebaja majandustegevuse jätkusuutlikkuse kohta ( tl-d 21-22 ja 76-82). Lisaks istanduse rajamiskulude arvestamata jätmisele ja põhjendamatult madalate hoolduskulude kavandamisele osundatakse majandusdoktor Rando Värniku arvamuses ka sellele, et äriplaanis esitatud astelpajumarjade tegelik müük on seotud suurte turundusriskidega, mis seab kahtluse alla realiseerimisest saadava tulu kujunemise ja ettevõtja jätkusuutlikkuse. Eksperdi väide tugineb uurimusele, mille kohaselt ilmnes, et suur osa (ca 2/3)
29. a marjasaagist pole veel realiseeritud ning rahade liikumine marjade müügist tootjatele on viibinud. Ekspert leidis, et ettevõtte jätkusuutlikkus tulevikus on kaheldav, kui välja arvata võimalikud lisanduvad tulud toetuste kombineerimisest (tl 82). 4 Kohus on seisukohal, et PRIA peadirektor on OÜ V.T. taotluse materjalide (2004.a. majandusaasta aruanne ja äriprojekt) ning menetluse käigus täiendavalt kogutud tõendite (Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse analüüs) hindamise tulemusena
30. juuli
31. a. käskkirjas põhjendatult leidnud, et kaebuse esitaja majandustegevus ei ole jätkusuutlik. See asjaolu annab struktuuritoetuse seaduse § 20 lg 4 (kuni 01.07.2005 redaktsioonis) kohaselt aluse investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks. PRIA peadirektori
32. juuli
33. a. käskkiri nr 1-3.12/951, millega jäeti rahuldamata OÜ V.T. investeeringutoetuse taotlus nr 0105860027, on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus OÜ V.T. kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 5