← Eesti

3-05-1121/1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-1121 (endine nr 3-536/05) Otsuse kuupäev 21. veebruar 2006.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi XX kaebus YY 26. septe

§ 6

lg 2 p 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ja

§ 9

lg 1 sätestab 30 päevase tähtaja haldusakti tühistamiskaebuse esitamiseks, arvates haldusakti teatavakstegemisest. Pooled ei ole vaidlustanud kaebuse tähtaegsust, kohtule on esitatud ekirjad (tl 14,15), millest saab järeldada, et kaebuse esitaja esindaja on vaidlustatud korralduse saanud 14.11.2005.a. Seega on 23.11.2005.a kohtukantseleis registreeritud kaebus (tl 2-4)

§ 9

lg 1 kohaselt tähtaegne.

§-de 7 lg 1 ja 26 lg 1 p 1 koostoimest tuleneb, et halduskohtul on volitus haldusakti tühistamiseks ainult juhul, kui haldusakt rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi, milline olukord aga käesolevas vaidluses puudub. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et YY 26.09.2005.a korraldus nr 413 ei ole vastuolus ORAS § 12 lg 1, nagu väidab kaebuse esitaja. ORAS § 12 lg 1 esimene lause sätestab, et isikud, kelle omandis on omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, on kohustatud selle õigustatud subjektile tagastama, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Omandireformi aluste seadusest ei tulene kaebaja õigust omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kuna vara on talle juba tagastatud. Kolmanda isiku H. O. omandis ei ole omandireformi objektiks olevat vara. Taolist vara ei anta tema omandisse ka vaidlusaluse korraldusega. Kaebuse esitaja suhtes on omandireform lõppenud temale maa tagastamise ja kinnistamisega 1996.aastal. Kaebuse esitajal ei ole subjektiivset õigust maa teistkordsele või täiendavale tagastamisele H. O-le ostueesõigusega erastatava maa arvelt, kuna H. O-l on MaaRS § 22 lg 1 alusel õigus nimetatud maa ostueesõigusega erastamisele hoonete omanikuna. Kaebuse esitajale on 1996.aastal maa tagastatud MaaRS § 6 lg 1 sätestatud mahus ja korras, mistõttu ei ole kaebuse esitajal enam subjektiivset õigust maa tagastamisele. Kaebuse esitaja ja kolmanda isiku maad piirnevad ainult K. maaüksuse plaanil tähistatud 16 ja 17 piirimärkide vahel (tl 87), seega 137 meetri ulatuses. Kohtuistungil selgitatuna võib piir olla seal kaebuse esitaja kahjuks nihkes ca 20 m ulatuses. Seega saab vaidlusalune korraldus olla kaebuse esitajaga puutumuses ainult ca 0,27 ha ulatuses, mis jääb aga vaieldamatult MaaRS § 6 lg 1 sätestatud 8 protsendilise lubatud erinevuse sisse. Kuna kaebuse esitaja poolt tõstatatud muud probleemid K. talu piiridega ei saa kuidagi olla puutumuses YY 26.09.2005.a korraldusega nr 413, siis peab kohus need väited jätma tähelepanuta, kuna nad ei puuduta vaidlusalust korraldust. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et YY 26.09.2005.a korraldus nr 413 on õiguspärane haldusakt, kuna ta on antud pädeva haldusorgani poolt, haldusakti andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on õigusega kooskõlas. Tegemist on proportsionaalse kaalutlusvigadeta vorminõuetele vastava haldusaktiga, mille tühistamiseks puudub igasugune alus. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb

§ 122 lg 3 alusel tühistada Tartu Halduskohtu 25.

novembri 2005.a määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta. Protsessiosaliste kohtukulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.