2-06-9010/25

Tsiviilasi nr 2-06-9010 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2006 Tsiviilasi L.T. hagi J.T. vastu lastele elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 11.09.2006.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L.T. , Kostja: J.T. , Evelin Laansalu Kohtuistungi sekretär RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista J.T. lapse X ülalpidamiseks alates 11.04.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni elatusrahana 900 ( üheksasada) krooni kuus lapse ema L.T. kasuks.
4. Välja mõista J.T. lt lapse Y ülalpidamiseks alates 11.04.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni elatusrahana 900 ( üheksasada) krooni kuus lapse ema L.T. kasuks.
5. Välja mõista J.T. lt lapse C ülalpidamiseks alates 11.04.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni elatusrahana 900 ( üheksasada) krooni kuus lapse ema L.T. kasuks.
6. Välja mõista J.T. lt lapse W ülalpidamiseks alates 11.04.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni elatusrahana 900 ( üheksasada) krooni kuus lapse ema L.T. kasuks.
7. Välja mõista J.T. lt perioodi 11.04.2005- 10.04.2006 eest laste ülalpidamiseks kokku 50 000 ( viiskümmend tuhat) krooni laste ema L.T. kasuks.
8. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda
9. Riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud, sealhulgas riigilõiv proportsionaalselt hagi rahuldatud osale, tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude väljamõistmise riigile lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast tehtud lahendi jõustumist. Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD Pooled on abielus ( abielu on registreeritud 06.04.1994.a.) ja neil on neli ühist alaealist last. Pooled elavad lahus alates 1999.a. novembrist ja kõik lapsed elavad koos hagejaga. HAGEJA NÕUE Hageja esitas kohtule hagi kostjalt lastele elatise väljamõistmise nõudes 11.04.2006.a. Elatise suuruseks taotleb hageja 1500 krooni lapse kohta kuus. Kokku taotleb hageja välja mõista kostjalt 6000 krooni kuus. 26.07.2006.a. esitas hageja hagi täienduse ( tl.75). Hageja soovib elatusraha lastele ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest: perioodi aprill kuni detsember 2005.a. eest igale lapsele 1000 krooni kuus ja alates jaanuarist 2006 kuni hagi esitamiseni 1500 krooni lapse kohta kuus. Edaspidise miinimumpalga muutuse korral võrdsustada igale lapsele kuus mõistetav elatusraha poole miinimumpalga suurusega. KOSTJA SEISUKOHT Kostja oma kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista ( tl. 15-16). Kostja on invaliidsuspensionär. Pension on määratud 06.09.1999.a. Kostja on elatustalunik. Kostja elas koos perega koos kuni kostja invaliidistumiseni ja pere oli siis kostja ülalpidamisel. Peale invaliidsuse määramist lahkus hageja koos lastega oma ema juurde ja ei käinud kordagi kostjat vaatamas. Psühhoneuroloogiahaiglas oli kostja ravil depressiooniga. Aprillis 2000 asus hageja koos lastega elama kostjale kuuluvasse teise tallu, mis kuulus varem kostja onule. Kostja abistas hagejat lauda remondil ja majapidamises. Lisaks sellele maksis kostja igakuuliselt hagejale 500 krooni. Hageja praeguses elukohas oli vajalik elektrisisestus uuendada, mis toimus 2005/2006 kostja kuludega kokku summas 6392 krooni. Sissetulekute vähesuse tõttu ei ole kostjal võimalik tasuda elatist nõutud suuruses. Kostjal ei võimaldata lastega suhelda. Kostja soovib, et lapsed asuksid tema juurde elama. KOHTUISTUNG ( tl. 28-30; 77-78) Hageja jäi oma nõude juurde. Hageja nõustus, et kostja on alates 2005.a. märtsikuust kuni veebruarini 2006 tasunud ca kaheksal korral 500 krooni. Hageja elab poolte ühisvara hulka kuuluvas Paabu talus, mis on ostetud 15.06.1995.a. Raha andmine kostja poolt on toimunud ebaregulaarselt. Mõned aastad tagasi aitas kostja ka heina ja puid teha, aga mitte täielikult. Hageja tegeleb ka talumajandusega oma tarbeks. Ema ja vend aitavad hagejat. Elektritöid hageja elukohas tegi kostja ise, hageja temalt seda ei palunud. Kostja on füüsilisest isikust ettevõtja, saab PRIA-st toetust ja tema talus toimub korralik tootmistegevus. Kostja asus viimasel kohtuistungil seisukohale, et niikaua kuni lapsed kostja juures ei ela ega ka käi, tema lastele elatusraha ei maksa. Lapsed peaksid elama kostja juures. Hageja koos lastega võiks tulla kostjale appi kartulit võtma, siis saavad ka ise kartulit. Kostja on pidevalt hagejale puid teinud. Kostja talus on üks pull ja mullikas, lehm ja kaks vasikat. Kahe talu peale kokku on 42 ha maad. PRIA-st on kostja saanud toetust seetõttu, et maad harib. Kartulit on maas 2,6 ha. Talupidamises on kulud suured. Masinatest on kostjal traktor T-25, autolokse, mis aia ääres seisavad ja üks sõiduauto. Kui hageja müüs maha korteri, siis sai kostja 200 000 krooni. Kostjal on niipalju raha, et lapsed enda juurde võtta. Kohtuistungil pooled ei saavutanud kompromissi oma laste elatusraha osas ja kostja ei teinud ka ise ettepanekut, millises summas ta oleks võimeline elatusraha tasuma. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED 2 PerekS § 60 lg.1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PerekS § 61 lg.1, 2, 4, 6 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PerekS § 61 lg.4 nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Alates
10. jaanuarist 2006.a. on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni. Kuna seadusega on sätestatud elatusraha miinimum lapse kohta kuus ja hageja nõuab elatusraha lastele seadusega sätestatud miinimumi piires, siis tuleb eeldada, et hageja nõue on kooskõlas laste vajadustega. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja ei ole enne hagi esitamist aasta jooksul ega ka kohtumenetluse ajal andnud piisavalt oma neljale lapsele ülalpidamist. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et hageja on kodune, tegeleb koduse majapidamise, põllutööde ja nelja lapse kasvatamisega. Kostjal on AEK otsusega nr. 284792 määratud perioodiks 31.07.2006-31.07.2008 raske puue ja püsiva töövõime kaotus 90 %. Töövõimetuse põhjuseks on kostjal diagnoositud ebastabiilse kuluga psüühikahäired, mis põhjustavad raske funktsioonihäire. Varasemalt oli kostjale määratud töövõime kaotus 80%. Kostja enda ütluste kohaselt on ta pöördunud psühhiaatrite juurde alates 1980.a. seoses kukkumise ja peapõrutusega, on olnud seoses depressiooniga psühhiaatriahaiglas. Perearst dr. Helgi Andre poolt 09.09.2006.a. koostatud haigusloo kirjelduse kohaselt on kostjal diagnoositud ka kõrgvererõhutõbe, vastava raviga on saavutatud vererõhu osas stabiilsus. 18.07.2006.a. tekkisid kostjal vaevused südame piirkonnas ja ta suunati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kuid kostja ei soovinud koduse olukorra tõttu uuringuteks haiglasse jääda. Kostja saab pensioni suurusega 1966 krooni ja sotsiaaltoetust suurusega 420 krooni kuus ( tl. 54). Kuigi kostja töövõime on piiratud, tegutseb kostja füüsilisest isikust ettevõtja- talupidajana. Kostja ütluste kohaselt tegeleb ta kartulikasvatusega, talul on maad 42 ha, talus on ka loomi. FIE tuludeklaratsiooni kohaselt sai kostja ettevõtlusest tulu 2004.a. 121 334 krooni ja 2005.a. 116 063 krooni ( tl. 44, 49). Sealhulgas sai kostja seoses ettevõtlusega toetusi 2004.a. 88 234 krooni ja 2005.a. 84 540 krooni. Ka PRIA-st väljanõutud dokumendid ( tl. 64-73) tõendavad, et aastatel 2004-2006 on kostja pidevalt taotlenud ja saanud põllumajandustoetusi ( toetus elatustaludele 2006.a. summas 15 647 krooni; mahepõllumajandusliku tootmise taotlus 2005.a. 42,7 ha eest summas 70 802.80 krooni; veise ja piimalehma kasvatamise toetus 2005.a. summas 3404.74 krooni jm., ühtne pindalatoetus 2005.a. summas 22 487.96 krooni). Pooled avaldasid kohtule, et 22.02.2006.a. müüs hageja kinnistu Tartus hinnaga 500 000 krooni, millest kostja müüja abikaasana sai endale 200 000 krooni. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka kinnistu mõttelise osa müügilepinguga ( tl. 22-27). Hansapangas on kostjal kaks pangakontot. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et ajavahemikul 01.06.2005 – 01.07.2006 on kostja ühe konto kreeditkäive 144 087.38 krooni ( tl. 60-61) ja teise konto kreeditkäive on 200 585.25 krooni ( nimetatud kontole laekus kinnistu müügihinna osa 200 000 krooni, tl. 62). Kostjale kuulub kaks kinnistut Konguta vallas, kus kokku on põllu-, metsa- ja maatulundusmaad ca 42 ha. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on kostja nimele registreeritud viis sõidukit, nendest kaks sõiduautot, kaks veoautot ja üks traktor ( tl. 56-57). 3 Kõiki tõendeid kogumis hinnates on kohus jõudnud arvamusele, et kostja varaline olukord võimaldab temal ülal pidada oma nelja alaealist last. Kuigi kostja on raske puudega ja püsiva osalise töövõimetusega isik, omab kostja piisavalt vara ( kaks kinnistut) ja sissetulekut ettevõtlusest. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg.3 kohaselt on püsiva osalise töövõimetusega isik võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole ta võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Püsiv osaline töövõimetus ei välista seega võimet teenida tulu, näiteks tegeleda ettevõtlusega. Ka kostja ise on kohtuistungil kinnitanud, et ta soovib lapsi enda kasvatada ja sellisel juhul tal jätkuks ka raha nende ülalpidamiseks. Samas on kohus seisukohal, et esinevad siiski PerekS § 61 lg.6 p.1 ja 3 sätestatud asjaolud, mis annavad kogumis kohtule õiguse vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seadusega sätestatud alammäära. Kostjal on pidevaks sissetulekuks pension summas 1966 krooni kuus ja sotsiaaltoetus 420 krooni kuus. Kostja 2005.a. FIE tuludeklaratsiooni kohaselt sai kostja puhastulu ettevõtlusest summas 42321 krooni, mis teeb 3526.75 krooni kuus. Seega on kostja igakuine sissetulek ca 5900 krooni kuus. Arvestades kostja tervist ja sissetulekut ei ole kostja võimeline maksma elatusraha lastele hageja poolt nõutud suuruses. Kuigi kosta omab kinnisvara, siis kasutab kostja seda vara talupidamiseks ja saab seetõttu ka PRIA-st toetusi, mis moodustavad olulise osa kostja sissetulekutest. Kinnistute võõrandamine elatusraha maksmise eesmärgil võib seada ohtu kostja ettevõtlusega tegelemise võimalused ja seega vähendada ka kostja regulaarseid tulusid. Hageja väite kohaselt on Paabu talu ka poolte jagamata ühisvara, samuti kasutab hageja koos lastega teisel kinnistul asuva Paabu talu eluhooneid elukohana. 2006.a. veebruaris vara müügist saadud 200 000 krooni tuleb lugeda kostja erakorraliseks tuluks, mida kohus ei võta arvesse igakuise elatusraha summa määramisel alates hagi esitamisest. Kohus otsustab käesolevat hageja nõuet lahendades eelkõige tulevikus kostja poolt makstava elatusraha suurust, mistõttu ei anna selline erakorraline tulu ka alust hagi täielikuks rahuldamiseks. Kohus arvestab nimetatud kostja erakorralise tuluga kostja elatusraha võla suuruse määramisel perioodil 11.aprill 2005 – 10.aprill
11. Kostja tervist ja varalist olukorda arvestades leiab kohus, et kostjalt tuleb alates hagi esitamisest 11.04.2006.a. välja mõista elatusrahana 900 krooni lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni hageja kasuks. Hageja on esitanud ka nõude PerekS § 70 lg.2 alusel, mis võimaldab kohtul hageja nõudel mõista elatis välja ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61
12. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja on kohtule väitnud, et tema on andnud hagejale raha laste ülalpidamiseks 500 krooni kuus ja on abistanud kostjat majapidamistöödes. Hageja nimetatud kostja väidet ei eita, kuid väidab, et nii maksed kui ka muu abi on olnud ebaregulaarne ja on katkenud täielikult märtsist 2006.a. Kohus leiab, et kostja poolne panus oma laste ülalpidamisse üks aasta enne hagi esitamist st. perioodil 11.04.2005 – 10.04.2006 ei ole olnud piisav ja seda ei ole põhjustanud perekonnaseaduse § 61 lg.6 märgitud asjaolud. Kostjal on olnud suuremad võimalused lastele elatusraha maksmiseks, kui ta on neid realiseerinud. Kostja regulaarsed sissetulekud pensionist ja ettevõtlustulust on aastal 2005 olnud võrreldavad aastaga
13. Lisaks sai kostja hagi esitamise eelsel perioodil ka erakorralist tulu vara müügist summas 200 000 krooni, mis samuti oleks võimaldanud kostjal maksta oma lastele suuremat elatusraha. Hageja taotleb perioodil aprill 2005 kuni detsember 2005 igale lapsele elatusrahana 1000 krooni kuus, mis teeb nõude suuruseks sellel perioodil kokku 36000 krooni. Perioodil jaanuar kuni 4 märts 2006 taotleb hageja elatusrahana igale lapsele 1500 krooni kuus, mis teeb nõude suuruseks sel perioodil 18 000 krooni kuus. Kokku taotleb hageja tagasiulatuvalt kostjalt elatusrahana 54 000 krooni väljamõistmist. Hageja võtab õigeks, et ta on nimetatud perioodil laste ülalpidamiseks saanud kaheksa korda 500 krooni, mis on kokku 4000 krooni. Nimetatud summa ulatuses kuulub hageja nõue ka vähendamisele. Kohus jätab kostja panuse hindamisel arvesse võtmata need kostja vastuväited, mis puudutavad kostja poolt tehtud kulutusi talle endale kuuluva kinnistu elektrisisestusele. Viidatud kulutus oli eelkõige vajalik kostjale kuuluva vara säilitamiseks. Kohus mõistab kostjalt perioodi aprill 2005 kuni märts 2006 eest välja laste elatusrahana kokku 50 000 krooni hageja kasuks ( 9x4x1000 krooni +3x4x1500 krooni – 4000 krooni). Nimetatud rahasumma moodustab üksnes veerandi kinnistu müügist saadud rahast, mistõttu ei saa see olla kostjale liigselt koormav. Asjaolu, et kostja soovib laste elukoha muutmist ja ei ole rahul laste külastuskorraga, ei ole seadusest tulenev alus vabastada kostja laste ülalpidamiskohustusest. Juhul kui pooled ei saavuta laste kasvatamise küsimuses kokkulepet on kostjal õigus pöörduda kohtu poole avaldusega laste külastuskorra kindlaksmääramiseks. Nimetatud õigust on kohus kostjale ka kohtuistungitel selgitanud. TSMS § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TSMS §-st 162 lg.4 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Asjas on aga ka menetluskulusid ( näiteks riigilõiv, mille tasumisest hageja on seaduse alusel vabastatud), mis tuleb välja mõista Eesti Vabariigi kasuks. Nimetatud kulu väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast tehtud lahendi jõustumist. Kohus leiab, et riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud, sealhulgas riigilõiv proportsionaalselt hagi rahuldatud osale, tuleb jätta kostja kanda. Kohtunik 5