← Eesti

3-06-526/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-526 Haldusasi S.I-i kaebus Pärnu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks võimaldada ümber vahetada videomäng „Sega“ uue mängu „PS-2“ vastu. Tallinna Halduskohtu 08.06.2006 otsus haldusasjas nr 306-526 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus S.I-i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  2. oktoober 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: S.I Vastustaja: Pärnu Vangla RESOLUTSIOON Jätta S.I-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.06.2006 otsus haldusasjas nr 3-06-526 muutmata. Menetluskulud jätta S.I-i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. 09.02.2006 esitas S.I Pärnu Vangla direktorile avalduse, milles palus nõusolekut vahetada vana videomäng „Sega“ uue videomängu vastu (tl 23). 3-06-526 07.03.2006 vastuses esitatud avaldusele teatati kaebajale, et videomängu ei ole võimalik vastu võtta ega ümber vahetada, sest kinnipeetaval ei ole paki saamine lubatud. Paki saamise õigus on üksnes vahistatul (tl 3).
  4. S.I esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus teha Pärnu Vanglale ettekirjutuse võimaldada tal ümber vahetada videomäng „Sega“ uue mängu „PS-2“ vastu. Vastustaja ei olnud kaebaja avalduse läbivaatamisel objektiivne, sest teistel kinnipeetavatel on lubatud kambris asuv vana elektroonika uue vastu ümber vahetada. Kaebaja seletuse kohaselt aitab videomäng tema aega sisutada, kuid vana mäng põles läbi ja seda ei saa kasutada. Vanglas on olemas võimalus vahetada vanad asjad uute vastu.
  5. Vastustaja Pärnu Vangla kaebust ei tunnistanud. Kaebajale ei ole Pärnu Vangal poolt lubatud videomängu kasutamine ning seetõttu on see kaebaja isiklike asjade juures laos. Ümber vahetada on võimalik sellist elektoonikat, millise kasutamine on vangla direktori poolt lubatud. Seetõttu käsitleti kaebaja avaldust kui avaldust paki saamiseks.
  6. Tallinna Halduskohtu 08.06.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vangistusseadus (redaktsioon 04.02.2006-01.04.2006) § 31 lg 2 kohaselt võib vangla direktori loal kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muid vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid. Vastustaja kinnitusel on kaebajale Pärnu Vanglas lubatud kasutada üksnes telerit 19.09.2005 käskkirja nr 5-12/113 alusel. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebajal lubatud Pärnu Vanglas videomängu kasutamine. Vastustaja seletuse kohaselt saavad oma vana tehnika uue vastu ümber vahetada need kinnipeetavad, kellel on seda tehnikat lubatud vanglas kasutada. Vastustaja viidatud seletust kinnitab ka kaebaja oma seletuses selle kohta, et kõrval kambrites asuvad kinnipeetavad on saanud kambris olevat vana tehnikat uue vastu vahetada. Seega ei ole põhjendatud kaebaja nõue kohelda teda käesoleval juhul samamoodi kui teisi kinnipeetavaid (kes said asju vahetada), sest vahetamise aluseks olevad asjaolud on erinevad. Vangistusseadus4 § 98 lg 1 kohaselt on pakke lubatud saada vahistatul. Lähtudes vangla sisekorraeeskirja (redaktsioon 26.01.2004-30.04.2006) § 57 lg 4, § 741 võib pakke saada vahistatu. Käsitletud sätete kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust ega luba pakke saada. Seega on Pärnu Vangla vastuses toodud õiguslik alus ja väide selle kohta, et kinnipeetaval ei ole paki saamine lubatud, kooskõlas kehtivate õigusaktidega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  7. S.I-i apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 08.06.2006 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kohtuistungil selgitas apellant, et vaidleb vastu halduskohtu seisukohale, et vana asja saab uue vastu vahetada ainult juhul, kui on olemas luba asja kasutamiseks. Kohtuotsusest ei nähtu, millele 2 3-06-526 tuginedes on kohus sellisele seisukohale jõudnud. Kui kinnipeetaval on vana tehnika katki või ei tööta, siis ei olegi tal õigust esitada taotlust selle kasutamiseks. Kaebaja ei soovinud vana katkist tehnikat kambrisse saada. Alles siis, kui tehnika vahetataks uue vastu, esitaks ta direktorile taotluse mängu kasutamiseks. Vanglate praktika lubab vana tehnikat välja vahetada, pole tähtis, kas tehnika asub laos või kambris. Tähtis on see, et tehnika kuulub kinnipeetavale. Pärnu Vangla seisukoht, et kinnipeetavale pole pakkide saamine lubatud, on vastuolus PS §-ga
  8. Vastustaja Pärnu Vangla kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellandi väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  10. Vangistusseaduse § 15 lg 1 sätestab, et vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad võetakse vangla juhtkonna poolt hoiule. Sel alusel on hoiule võetud ka Pärnu Vanglasse saabumisel kaebajaga kaasas olnud videomäng. Vangistusseaduse § 15 lõike 2 kohaselt kehtestab justiitsminister nende asjade loetelu, mille omamine kinnises või avavanglas on kinnipeetavale lubatud, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra. Videomängu suhtes laieneb vangistusseaduse § 31 lõike 2 regulatsioon, mis sätestab, et kinnipeetaval võib olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muid vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid üksnes vangla direktori loal. Sarnane regulatsioon sisaldub ka justiitsministri poolt kehtestatud vangla sisekorraeeskirja §-s
  11. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebajale ei ole vangla direktori poolt antud luba videomängu omamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja õigusi rikkuda vangla direktori keeld vahetada vangla laos hoiul olev katkine videomäng uue vastu. Vastava taotlusega on alust vangla direktori poole pöörduda pärast seda, kui direktor on vangistusseaduse § 31 lõikes 2 sätestatud loa asja kasutamiseks andnud. Arvestades kaebaja väiteid selle kohta, et ta ei soovi katkist mängu kambrisse saada, märgib ringkonnakohus, et ta võib vangla direktorile avalduse mängu omamiseks ning selle uue vastu vahetamiseks esitada ühes taotluses. Aga igal juhul on mängu uue vastu vahetamise otsustamise eelduseks vangla direktori seisukoha olemasolu kaebajale vastava soodustuse (videomängu kasutamise õigus) andmise kohta. Kuni eelnimetatud luba puudub, on vaidlus mängu uue vastu vahetamise üle sisuliselt ainetu, sest mängu vahetamiseks loa saamine ei tekita kaebaja jaoks mingeid õigusi mängu kasutamise osas.
  12. Vastustaja selgituse kohaselt saab vanu asju uute vastu ümber vahetada nt lühiajalistel kokkusaamistel. Vangistusega seonduvad õigusaktid vanade asjade uute vahetamist ei reguleeri ning vangla sisekorraeeskirja § 37 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval ja kokkusaajal teineteisele asjade üleandmine keelatud. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et vastustaja poolt kirjeldatud halduspraktika ei ole õiguspärane. Puudub sisuline erinevus, kas kinnipeetav soovib soetada uue asja või asendada vana asja uuega. Asju võib kinnipeetav vanglasse hankida vaid neid vanglasse saabumisel kaasa võttes või neid vangla vahendusel soetades (vangla sisekorraeeskiri § 57 lg 1). 3 3-06-526 Lisaks sellele lubab vangistusseaduse § 28 lg 1 pidada kinnipeetaval kirjavahetust, samas kui pakkide saamine pole kinnipeetaval lubatud. Seega juhul, kui kinnipeetava kasutuses olev asi läheb katki või muutub muul moel kasutuskõlbmatuks, on uue asja omandamine võimalik üksnes vangla vahendusel kinnipeetava isikukontol olevate rahaliste vahendite arvelt. Kaebajal ei ole võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes õigus nõuda vanglalt õigusvastase halduspraktika jätkamist. Käesoleva asja lahendamise kontekstis ei ole asjakohane kaebaja väide kinnipeetavatel pakkide saamise keelu põhiseadusevastasusest, kuna puudub vangla direktori otsustus videomängu omamise osas ning seetõttu polnud kaebaja 09.02.2006 avalduse rahuldamine igal juhul võimalik.
  13. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.