2-06-8916 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2006. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus mene

§ 49

on mõlemal vanemal laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2005.a määrusele nr 328 on alates
2. jaanuarist 2006.a kuupalga alammääraks täistööaja korral 3000 krooni. Seega tulenevalt

§ 61lg 4, ei või alates 01.

jaanuarist 2006.a olla elatis väiksem kui 1500 krooni. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega R.I. hagi K.M. vastu elatise suurendamise nõudes. Kohus suurendab Tartu Linnakohtu 25. juuni 1998.a otsusega tsiviilasjas nr 2-544/98 väljamõistetud elatise suurust.

§ 70kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohtusse on käesolev hagi esitatud

1. aprillil 2006.a, millest alates tuleb kostjalt väljamõistetud elatise summat suurendada. K.M. lt tuleb välja mõista elatis X ülalpidamiseks alates
2. aprillist 2006.a 1500 krooni kuus R.I. kasuks kuni X täisealiseks saamiseni . Vastavalt

§ 70

lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. 2 Hageja palub kostjalt välja mõista elatisraha võlgnevuse 2005.a detsembri ja 2006.a jaanuari ning veebruari eest kogusummas 2250 krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise summa miinimummäära, siis on põhjendatud

§ 70

lg 2 alusel kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise võlgnevus summas 2250 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik 3