← Eesti

3-05-1035/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht 6.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1035 Haldusasi Kaebus Tervishoiuameti toimingutele Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Hald uskohtu 16.03.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L Li määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.03.2006 määrus muutmata. Jätta rahuldamata L. Li esialgse õiguskaitse taotlus. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu ja peab olema kohtusse jõudnud hiljemalt tähtaja viimasel päeval (TsMS § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK L L esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tervishoiuameti toimingute peale ning taotles Tervishoiuameti kohustamist arstiabi kvaliteedi komisjoni abil hinnangu andmiseks perearst N ja meditsiiniõde S tegevusele M S´le ravimite määramisel ning nimetatud meditsiinitöötajate toimingutele M S suhtes Aa Hooldekodus 07.05.

  1. Kaebaja taotles tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 õigusvastaseks tunnistamist ja Sotsiaalministeeriumi järelevalve taastamist tervishoiuteenuste osutamise üle ning Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja P M trahvimist mittenõuetekohase vastamise eest 04.08.2004 kaebusele. Tallinna Halduskohtu 22.12.2005 määrusega haldusasjas nr 3-1426/2005 tagastati kaebus nõude osas tunnistada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 õigusvastaseks ja taastada Sotsiaalministeeriumi järelevalve tervishoiuteenuste osutamise üle ning nõude osas trahvida Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhatajat, ülejäänud nõuete osas jäeti kaebus käiguta. Sama määrusega anti kaebajale 15-päevane tähtaeg ülejäänud kaebuse osa puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et L.L peab ära näitama, milles seisneb tema põhjendatud huvi P.M vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kui kaebuse esitaja soovib esitada nõuet P.M kohustamiseks kaebuse esitaja avaldusele uuesti vastamiseks või nimetatud avalduse alusel mingisuguste 3-05-1035 toimingute sooritamiseks, peab ta näitama, millal ta Tervishoiuameti 30.08.2004 kirja nr 51AKEA/889 kätte sai ning kui ta sai selle rohkem kui 30 päeva enne halduskohtu poole pöördumist, tuleb vastavalt HKMS § 10 lg 4 esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Lisaks peab kaebuse esitaja näitama, miks ta leiab, et arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poolt M. Sle osutatud raviteenuse kvaliteedi kontrollimata jätmine on õigusvastane. Seejuures tuleb välja tuua, kas ja millal on kaebuse esitaja arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole pöördunud. Kaebusest peab nähtuma, kuidas rikub L Li õigusi see, et arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon ei ole M.Sle osutatud arstiabi kvaliteeti kontrollinud. Kaebuse täienduses selgitas kaebaja, et ta pöördus 07.08.2004 Tervishoiuametisse avaldusega ning Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja P.M on selle alusel kohustatud kokku kutsuma komisjoni ja läbi viima uurimise. P.M õigusvastane toiming seisnebki selles, et ta ei kutsunud kokku komisjoni. Täienduse punkt 6 oli sõnastatud järgmiselt: „20.10.2004.a. Olin pöördunud kaebusega Tallinna Halduskohtusse. Kaebuse oli tagastanud kohtunik Kuuse, kes peatas asja seos vaidlusega kaebaja ja Tallinna Linna vahel, seega palun tähtaja ennistamis kohustuse nõue täitmiseks.“ Kohus pole arvestanud asjaoluga, et kaebaja oli M.S eestkostja. Kaebaja märgib, et ilma arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni otsuseta ei ole tal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse Ida-Viru maavanema vastu, kes vastutab arstiabi korralduse eest IdaVirumaal ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kaebajalt nõuti tasumist emale osutamata arstiabi teenuste eest. Kaebajal on õigus saada oma kaebusele põhjalik vastus. Tallinna Halduskohtu 16.03.2006 määrusega haldusasjas nr 3-05-1035 (endine nr 31426/2005) tagastati kaebus järgmiste põhjendustega. Kohus märkis 22.12.2005 määruses, et kaebajal tuleb täpsustada, millal ta sai kätte Tervishoiuameti 30.08.2004 kirja nr 5-1AKEA/
  2. Nimetatud puudust L. L kaebusest kõrvaldanud ei ole. Kaebuse täpsustuse sõnastusest ei ole võimalik aru saada, kas kaebuse esitaja soovib väita, et ta sai Tervishoiuameti kirja kätte 20.10.2004 või esitas ta sellel päeval Tallinna Halduskohtule mõne kaebuse. Väidet, et kaebaja oli varem halduskohtu poole pöördunud ja kaebus oli talle tagastatud, ei saa pidada põhjenduseks tähtaja möödalaskmise kohta, lisaks ei ole selge, kuidas nimetatud varasem halduskohtusse pöördumine käesoleva asjaga seotud on. Kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid tema õigusi on rikutud. Eestkoste on esindussuhe ja lõppeb eestkostetava surmaga. Eestkostetava õiguste kaitseks saab eestkostja seaduses sätestatud korras pöörduda kohtu poole eestkostetava seadusliku esindajana, mitte aga oma nimel. Samuti ei puutu asjasse see, et kaebaja on M.S pärija, sest pärandiks ei ole pärandaja isikuga seotud õigused ja kohustused. Kohus leidis, et kuna kaebaja on kaebuse käiguta jätmise määrusesse suhtunud lohakalt ega ole puudusi kõrvaldanud, tagastab kohus kaebuse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES L L esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu määrus ja saata asi arutamiseks kohtule. Kaebusega pöörduti kohtusse seepärast, et kaebaja pole rahul Tervishoiuameti poolt antud vastusega. Kaebaja ema ravinud meditsiinipersonal oli süüdi kaebaja ema surmas ning tütrena on tal tulenevalt põhiseaduse §-st 27 õigus nõuda nende asjaolude uurimist. Kaebuse esitaja põhjendatud huviks on kohustada Tervishoiuametit läbi viima kontroll esitatud faktide alusel ja esitada materjalid perearst N ja meditsiiniõde Saare kriminaalvastutusele võtmiseks. Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja P.M toiming oli õigusvastane algusest peale, sest ta vastas esitatud kaebusele ilma komisjoni kokku kutsumata. 2

(3)3-05-1035 Kaebaja esitas ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ning arstiabi kvaliteedi komisjoni kohustamiseks Tervishoiuametile esitatud kaebust läbi vaatama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 11 lg 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuse puudusi ei kõrvaldata. Käesoleval juhul kohustati kaebajat näitama kaebuses Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja 30.08.2004 kirja kättesaamise kuupäev ja vajadusel tähtaja ennistamisetaotluse põhjendus, selgitus selle kohta, kuidas rikub kaebaja õigusi see, et arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon ei ole M.Sle osutatud arstiabi kvaliteeti kontrollinud, samuti selgitused kaebuse aluseks olevate asjaolude kohta. Kohtu poolt välja toodud puudustega kaebuse menetlusse võtmine on välistatud, kuna kaebus ei vasta HKMS § 10 lg 2 p 4 esitatud nõuetele. Kaebuse täiendusest nähtuvalt ei ole kaebaja märkinud, millal ta sai kätte Tervishoiuameti vastuse oma kaebusele. Arvestades seda, et kaebaja esitas tähtaja ennistamise taotluse, on ta ilmselt möönnud, et 30-päevane tähtaeg kirja kättesaamisest oli kaebuse esitamise hetkeks möödunud. Samas ei ole võimalik hinnata tähtaja möödalaskmise põhjuseid, kui ei ole teada, mis hetkest algas tähtaja kulg. Seetõttu on kaebuse oluline puudus jäänud kõrvaldamata. Kohus on leidnud määruses, et tähtaja ennistamise taotluse põhjendus ei ole selge. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga : esitatud põhjenduse seos käesoleva haldusasjaga ei ole arusaadav. Kaebuses nõutakse, et Tervishoiuamet kontrolliks ameti juures asuva arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni kaudu kaebaja ema ravinud perearsti ja meditsiiniõe poolt emale antud arstiabi kvaliteeti. Kaebaja leiab, et Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja poolt on tema kaebuse menetlemine toimunud õigusvastaselt, sest osakonna juhataja ei küsinud ekspertkomisjoni seisukohta. Kaebaja on väitnud, et sellega on rikutud tema kui ema perekonnaliikme, pärija ja eestkostja õigusi saada oma kaebusele põhjalik vastus. Samuti leiab ta, et ekspertkomisjoni otsus on talle oluline kahjunõude esitamiseks ning kriminaalasja algatamiseks. Seega on kaebaja näidanud kaebuses, milliseid subjektiivseid õigusi tema arvates on rikutud väidetava õigusvastase toiminguga. Kas kaebajal näidatud subjektiivne õigus mõnest normist tuleneb või mitte, saab hinnata kaebuse läbivaatamisel. Seepärast on kaebuse puudus, mis puudutas kaebaja õiguste rikkumise näitamist kaebuses, kõrvaldatud ning sellel alusel kaebuse tagastamine ei olnud õige. Ringkonnakohus leiab siiski, et kuna kaebaja ei näidanud kaebuses, millal ta sai kätte Tervishoiuameti kirja ega esitanud arusaadava põhjendusega tähtaja ennistamise taotlust, polnud kohtul võimalik kaebust menetlusse võtta ning määrus kaebuse tagastamiseks on lõppjäreldustes põhjendatud. Kuna kaebuse läbivaatamatult tagastamine oli õige, pole alust taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.