KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1386

) § 2 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. T. D. ei ole ühtki välismaalaste seaduse (VS) §-s 51 loetletud alust Eestis viibimiseks. 2)

§ 24

lg 2 ja 3 kohaselt vabastatakse välismaalane väljasaatmiskeskusest juhul, kui väljasaadetav võetakse kriminaalasjas kahtlustatavana või süüdistatavana vahi alla või tema suhtes tehakse viibimisaluse andmise otsus. Käesoleval ajal sellekohased otsused puuduvad. 3)

§ 25

näeb ette, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni

§ 24lg 2 või 3 alusel.

Kuna T. D. viibib Eestis ebaseaduslikult ning tal puudub käesoleval ajal väljasaatmiseks vajalik reisidokument, siis pole tema väljasaatmine võimalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 2

§ 25

edasine kohaldamine kaebaja suhtes on vastuolus õiguslike tagatistega, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 20 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) artiklis 5 koostoimes proportsionaalsuse põhimõttega. 2) Apellant viibib väljasaatmiskeskuses juba kuus kuud. Vabadusõigust ei saa piirata tähtajatult ja lõputult. Asjaolu, et KMA ei ole suutnud 6 kuu jooksul viia lõpule T. D. Eestist väljasaatmist, näitab selgelt, et väljasaatmine on muutunud perspektiivituks. Apellant on kodakondsuseta isik ning Aserbaidžaani näol ei ole tegemist riigiga, mis võiks teda vastu võtta. Vastupidiseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Apellant ei ole Aserbaidžaanis elanud juba alates 1989. aastast. Tal puudub õiguslik alus ja ka soov Aserbaidžaani kodakondsust saada. Kõik asjaolud tema kodakondsuse, perekonnaseisu, sissekirjutuse ja isikut tõendavate dokumentide suhtes on tuvastatud. On selge, et Aserbaidžaani Suursaatkond ei väljasta tagasipöördumistunnistust, kuna T. D. ei ole Aserbaidžaani kodanik. 3) Paljasõnalised on KMA väited selle kohta, et apellandil on võimalik asuda elama oma vanemate või sugulaste juurde. Kõik apellandi sidemed on Eestis. Siin elab tema tütar (Eesti kodanik) ja elukaaslane Ž. N. (alaline elanik). Apellant elab Eestis põhiseaduse § 26 ja 27 ning EIÕK artikliga 8 kaitstavat perekonnaelu. Aserbaidžaanis sündimise fakt iseenesest ei anna alust taotleda Aserbaidžaani kodakondsust. Seda ei saaks teha ka isikut tõendava dokumendi puudumise tõttu. Pealegi ei ole apellant kohustatud taotlema nimelt Aserbaidžaani kodakondsust. Keegi ei saa teda sundida mingi riigi kodakondsust taotlema üksnes seetõttu, et teoreetiliselt on tal võimalik selles riigis elada. 4) KMA tegevuse tõttu võib apellant veeta aastaid väljasaatmiskeskuses ilma võimaluseta asuda elama normaalset elu. Väljasaatmiskeskuses viibimine tekitab apellandile vaimseid kannatusi. Vastavalt EIÕK artiklile 3 ei tohi kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. KMA tegevust tuleb pidada psühholoogiliseks piinamiseks ja alandavaks kohtlemiseks. 5) Kuna T. D. puhul on

§ 25

kohaldamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, tuleb juhinduda põhiseaduses ja EIÕK-s sätestatust, vabastada apellant väljasaatmiskeskusest ning rakendada tema suhtes

§ 10lõ ikes 2 nimetatud järelevalvemeetmeid.

1. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Põhiseaduse ja EIÕK kohaselt tuleb isik vahi alt vabastada, kui tema väljasaatmine osutub võimatuks. Lubatud on seaduslik vahistamine ja kinnipidamine, vältimaks loata sissesõitu riiki või võtmaks meetmeid isiku väljasaatmiseks. Apellant võib elada oma sünnimaal Aserbaidžaanis, kus elavad tema ema, isa, vend ja õde. Väljasaatmiskeskusesse paigutamine on kohane, vajalik ja mõõdukas sunnivahend kallutamaks väljasaadetavat aitama kaasa jõus oleva väljasaatmisotsuse täideviimisele. Ilma kinnipidamiseta puudub väljasaadetaval ajend vastuvõtva riigi poolt nõutavate andmete esitamiseks, samuti võib vabaduses viibimine tuua kaasa seniste asjaolude muutumise, mis välistab väljasaatmise. 2) Antud juhtumi asjaolud ei anna alust väita, et T. D. väljasaatmine riivaks õigusvastaselt tema perekonnaelu. Seda leidis ka Tallinna Ringkonnakohus 30.septembri 2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/942/
2. 3

§ 14

lg 31 näeb ette, et välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba, saadetakse vabastamise või tingimisi enne tähtaega vabastamise korral Eestist välja ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Apellatsioonkaebuse viide

§ 10

lõikele 2 ei ole asjakohane, kuna järelevalvemeetmete kohaldamine on võimalik ettekirjutuse täitmise tagamiseks. T. D. suhtes ei ole lahkumisettekirjutust tehtud. 5) KMA pöördus 4.oktoobril 2005 Välisministeeriumi kaudu Aserbaidžaani Suursaatkonna poole Moskvas palvega väljastada T. D. tagasipöördumistunnistus. Sellele kirjale ei ole vastust saabunud. 6) Väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise tühistamisega ei teki apellandil seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Välismaalasel ei ole õigust vabalt sõita teise riiki ja tal ei ole õigust seal ilma seadusliku aluseta viibida. VMS § 5 lg 3 kohaselt on Eestis viibiv välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning täitma Eesti õigusakte.

1. HKMS § 37 lg 1 alusel lahendas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. Protsessiosalised on ringkonnakohtule teatanud, et nad ei soovi osaleda ringkonnakohtu istungil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtu otsus kaebaja väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaja pikendamiseks on seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja kaebaja vabastamiseks alust.
3. Ringkonnakohus ei jaga apellatsioonkaebuses väljendatud seisukohti, et kaebaja väljasaatmine on muutunud perspektiivituks ning et jätkuv kinnipidamine kujutab endast kaebaja põhiõiguste – vabadusõiguse ja perekonnaelu puutumatuse - ebaproportsionaalset riivet. Samuti ei ole KMA õiguspärane tegevus vaadeldav kaebaja piinamise ja alandava kohtlemisena.
4. Asjaolust, et apellant ei soovi oma päritoluriiki tagasi pöörduda ja et seni ei ole KMA- le veel Aserbaidžaani Suursaatkonnalt vastust tagasipöördumistunnistuse väljastamise taotlusele saabunud, ei saa järeldada, et apellandi väljasaatmine on muutunud perspektiivituks. Apellandi kinnipidamise jätkamine on seadusega lubatud ja proportsionaalne abinõu tema väljasaatmise tagamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on apellandi väljasaatmiskeskusesse paigutamise seaduslikkust ja põhjendatust kontrollides asunud 30.septembri 2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/942/2005 (kohtutoimiku lk 75-76) seisukohale, et juhtumi asjaolud ei anna alust väita, et T. D. väljasaatmine riivaks õigusvastaselt tema perekonnaelu. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud varasemaga võrreldes uusi väiteid, mistõttu ka käesolevat asja lahendaval kolleegiumil ei ole põhjust asuda viidatud lahendis 4