KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-1358 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2006, Tallinn Kohtukoosseis Tsiviilasi Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola L.T hagi M.G vastu pärandavara jagamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.03.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.T apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 28.09.2006, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L.T ja tema lepingulised esindajad Natalja Santaševa ja Ilja Santašev, kostja M.G RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 23.03.2006 otsus M.Glt L.T kasuks väljamõistetud hüvituse osas ja teha selles osas uus otsus (TsMS § 657 lg 1 p2). 2. Välja mõista M.Glt (ik xxxxxxxxxxx, elukoht
- x)hüvitust 575 000 (viissada seitsekümmend viis tuhat) krooni L.T (ik xxxxxxxxxxx,
- x)kasuks. 3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja menetluskulud jätta poolte kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates (TsMS § 670 lg 1). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 1. L.T esitas 21.04.2005 hagi M.G vastu pärandvara jagamiseks. 10.01.2004 suri V. T, kes 22.09.1995 testamendiga pärandas kogu oma vara emale L.Tle. Hageja L.T esitas 18.10.2004 notar Kätlin Aun-Janiskile pärandi vastuvõtmise avalduse. V. T oli surma päeval abielus kostja M.Gga ja pärandaja nimele registreeritud vara kuulus abikaasade ühisvara hulka. 27.12.2004 väljastas notar Kadri Pappel pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt kuulub hagejale ½ mõttelist osa x asuvast korteriomandist (edaspidi korteriomand) ning ½ mõttelisest osast sõiduautodest Ford Sierra ja Volkswagen Passat. Notar vormistas ka kinnistamisavalduse, milles palus kanda hageja ½ mõttelise osa korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. 2. Hageja ei saa kõnesolevat korteriomandit kasutada, kuna selles elab kostja, kes ei lase kedagi korterisse sisse. 21.04.2005 esitatud hagis palus hageja lõpetada poolte kaasomand, jättes korteriomandi väärtusega 800 000 krooni ja sõiduautod väärtusega summas 22 000 krooni kostjale, kokku vara väärtusega 822 000 krooni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 411 000 krooni. 3. 06.01.2006 hagiavalduse täpsustuses pakkus hageja alternatiivseid variante pärandvara jagamiseks. Hageja ettepaneku kohaselt võiks jagada korteriomandi kaheks elamispinnaks hageja õigusega korteris elada. Kuna kostjal on olemas teine elamispind x, pakub hageja kostjale rahalist hüvitist summas 400 000 krooni. Sellisel juhul jääks korteriomand hagejale. Kuna kostja ei ole soovinud sõiduautode küsimust lahendada, leiab hageja, et need peavad jääma kostjale, sõiduautode maksumus peaks hüvitama kostjale sõiduautode ülalpidamisega seotud kulud. 4. 01.02.2006 täpsustas hageja veelkord oma nõudeid, paludes anda sõiduautod tasuta üle kostjale tingimusel, et peale kaasomandi lõppemist kannab kostja nagu varemgi kõik sõiduautodega seotud kulud, ning lõpetada poolte kaasomand korteriomandile selliselt, et jätta korteriomand kas hagejale või kostjale ning mõista vastavalt kas hagejalt või kostjalt teise poole kasuks välja hüvitis ½ korteriomandi maksumusest, s.o 600 000 krooni. Samuti esitas hageja alternatiivvariandina ettepaneku ühisvara kasutamise korra kehtestamiseks, jättes hageja kasutusse korteriplaanil märgitud toa nr 1, kostja kasutusse toa nr 2 ning poolte ühiskasutusse esiku, köögi, vannitoa, WC ja lodža. Hageja arvates on kostja poolt esitatud eksperthinnangus korteri maksumust ilmselt alandatud. Kostja vastuväited 5. Kostja nõustus hageja pärandvara jagamise ettepanekuga osas, milles hageja jätab kogu vara kostjale ja kostja tasub hagejale hüvitist. Kuna kogu pärandvara on pärijate vahel ära jagatud, mille kohta on notar väljastanud pärimisõiguse tunnistuse, puudub alus pärandvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks. Kuna kostjal ei ole muud elukohta peale kõnesoleva korteriomandi, tuleb see jätta kostjale ja kostjal tuleb maksta hagejale hüvitisena pool korteri turuhinnast. O-H Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangu järgi on kõnesoleva korteri turuväärtus 590 000 krooni, mis teeb hagejale makstava hüvitise suuruseks 295 000 krooni. Hageja ei ole täitnud pärija kohustusi. Kostja on üksi kaasomandis olevat korterit ülal pidanud. Alates jaanuarist 2004 kuni juunini 2005 moodustab hageja võlgnevus korteriomandi hooldamise ja korrashoiu eest 6800 krooni. Kostja hoiab sõiduautosid tasulises parklas. Perioodil jaanuar 2004 kuni aprill 2004 tasus kostja parkla eest 3960 krooni, võlgnevus 27.05.2005 seisuga on 7500 krooni. Hageja osa kaasomandi ülalpidamisel on seega 5730 krooni. Maakohtu otsus ja põhjendused 6. Harju Maakohus rahuldas 23.03.2006 otsusega hagi osaliselt. Kohus lõpetas poolte kaasomandi korteriomandile x, jättes korteriomandi kostjale ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 295 000 krooni. Samuti jättis kohus sõiduautod kostjale hagejale sõiduautode eest kompensatsiooni maksmiseta, kuid tingimusel, et peale kaasomandi lõppemist kannab kostja nagu varemgi sõiduautodega seotud hoiukulud ise. 7. Pärandvara koosneb ½ mõttelisest osast x asuvast korteriomandist nr xx väärtusega 700 000 krooni, ½ suurusest mõttelisest osast sõiduautost Ford Sierra väärtusega 2000 krooni ja ½ suurusest mõttelisest osast sõiduautost Volkswagen Passat väärtusega 20 000 krooni. Vastavalt 27.12.2004 kinnistamisavaldusele ja pärimisõiguse tunnistusele on hageja sisse kantud kinnistusraamatusse korteriomandi ½ suuruse mõttelise osa omanikuna. Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna andmetel poolte kaasomandis 2 korteriomand nr xxxxxxxx (vana registriosa xxxxxx), mis asub x, ja kummalegi kuulub ½ kaasomandist. 8. O-H Hindamisteenuste OÜ 20.01.2005 eksperthinnangu kohaselt on kõnesoleva korteriomandi turuväärtus 20.01.2005 seisuga 590 000 krooni. Kohtul ei ole alust kahelda esitatud eksperthinnangus. Kostja seletuse kohaselt on korter pärast ühe vaheseina eemaldamist 2-toaline. Kohus tegi kindlaks, et viimase 30 päeva jooksul on korterihinnad langenud ning 3-toalised korterid on endiselt kallimad kui 2-toalised. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutuses oleva korteri hind on suurem kui 590 000 krooni. 18.10.2004 pärandi vastuvõtmise avalduses palus hageja välja anda pärimisõiguse tunnistus kõnesolevale korteriomandile väärtusega 700 000 krooni. Asja arutamisel leidis kostja seletusega tõendamist, et pooled omavahel ei suhtle. Seega ei olnud hagejale ilmselt teada, et kõnesolev korter on 2, mitte 3-toaline. Hageja esitatud internetiportaali CiTY24 andmebaasi andmetel x tänaval asuvate korterite maksumuse kohta tõendi tähendust ei ole. Kohus arvestab tõendina vaid objekti ülevaatuse põhjal koostatud kinnisvaraspetsialisti eksperthinnangut. Hageja hinnang vaidlusaluse korteriomandi turuväärtuse kohta 1 200 000 krooni ei ole millegagi põhjendatud ega tõendatud. Apellatsioonkaebuse põhjendused 9. Hageja ei ole nõus väljamõistetud hüvitise suurusega ja palub selles osas maakohtu otsust muuta. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise 600 000 krooni. Kuna hageja ei nõustunud kostja antud hinnaga korteriomandile, oleks kohus pidanud määrama korteriomandi reaalse väärtuse selgitamiseks ekspertiisi. Vaidlusalune korter on tegelikkuses 3-toaline, kuid see on ümber ehitatud 2-toaliseks. Ka kostja esitatud eksperthinnangus on märgitud, et tegemist on 3-toalise korteriga. Kinnisvara maksumuse hindamisel ei võeta aluseks tubade arvu, vaid ruutmeetri hind. Korteri ümberehitus ei alanda selle hinda, sest ruutmeetrid ei muutu. Ka kostja esitatud eksperthinnang on koostatud internetiportaali CiTY24 andmebaasi andmete alusel. Hageja esitas andmebaasi väljavõtte kohtuistungi toimumise aja seisuga ja see kajastab kinnisvara reaalset turuväärtust. Kohus jättis tähelepanuta, et pärandi vastuvõtmise avalduses on korteri väärtuseks märgitud 700 000 krooni ja seega on kostja esitatud eksperthinnangus korteri väärtust oluliselt alandatud. Kohus oleks pidanud lähtuma veebruaris märtsis 2006 kehtinud korteri turuhindadest. Kohus valis kostja poolt pakutud kaasomandi jagamise viisi, kuigi oleks pidanud lähtuma sellest, mida on nõutud hagis, ja aktsepteeris ainult kostja poolt esitatud tõendeid korteri maksumuse kohta. Apellatsioonkaebuse vastus 10. Kostja ei nõustu apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 11. Ringkonnakohus, ära kuulanud hageja esindajate ja kostja seisukohad ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, s.t muuta tuleb maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitise suurust ja hageja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. 12. Vaidlust ei ole selles, et pärandavar hulka kuulub ½ mõttelist osa x asuvast korteriomandist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti otsustanud korteriomandi jätmise kostjale, kes vaidlusaluses korteris elab. Maakohus ei ole aga arvestanud õigesti ja õiglaselt kostjalt hageja kasuks hüvitust, milline suurus tuleb määrata võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Sellise seisukoha on Riigikohus avaldanud 12.04.2006 otsustes nr 3-2-1-14-06 ja 3-2-1-65-06. 3 13. Ringkonnakohtu ettepanekul esitas kostja 15.09.2006 eksperthinnangu nr 26047 vaidlusaluse objekti turuväärtuse kohta ja x väärtuseks loeti üks miljon ükssada tuhat krooni seisuga 08.09.2006. Hageja esitas 21.09.2006 sama korteri kohta ekspertarvamuse 3094/096 seisuga 11.09.2006 ja turuväärtuseks hinnati üks miljon kakssada tuhat krooni. Ringkonnakohus peab võimalikuks võtta korteri maksumuse arvestamisel aluseks kahe esitatud hinna keskmise ja seega tuleb kostjal hüvitada hagejale 575 000 krooni lähtudes korteri maksumusest. U.Loonurm M.Klaar U.Reinola 4