← Eesti

2-05-20629/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ulvi Loonurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-20629 Tsiviilasi OÜ A hagi AS M vastu 36 024 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.06.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS M apellatsioonkaebus Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad kirjalik menetlus Hageja OÜ A, esindaja Lembit Nurk Kostja AS M, esindaja Andrus Räppo Resolutsioon
  2. Tühistada Harju Maakohtu 13.06.2006 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
  3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hageja nõue ja põhjendused
  4. OÜ A palus AS-lt M välja mõista 36 024 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt andis hageja 05.11.2001 kostjale üle tõkkepuu mark FAAC 630 maksumusega 18 644 krooni ning remonditud ja tehnikaga varustatud valvehoone maksumusega 17 380 krooni. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutasid alla hageja nimel juhatuse liige J. P ja kostja nimel tegevdirektor A. K. Akti kohaselt pidi kostja maksma hagejale tõkkepuu, valvehoone remontimise, sisustamise ja tehnikaga varustamise eest tasu kahe aasta jooksul. 23.03.2005 saatis hageja kostjale teatise võlgnevuse kohta, millele viimane vastas 28.03.2005, et ta ei ole hagejalt kunagi tellinud remonditöid ega tõkkepuud. Hageja leiab, et tellimuse puudumine ei tähenda seda, et kostja ei ole saanud ega paigaldanud tõkkepuud ega vastu võtnud remonditud ja sisustatud valvehoonet ning ta peab nende eest tasuma. Kostja vastuväited 2
  5. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei ole lepingulistes suhetes. A. K töötas kostja tegevdirektorina. Majandustehingute tegemiseks ning kostjale kohustuste võtmiseks puudus tal õigus ja volitused. A. Ki poolt allkirjastatud vara üleandmise-vastuvõtmise akt on õigustühine. Vaidlusalust akti kostja raamatupidamises ei ole, mistõttu on ilmne, et see on koostatud tagantjärgi. Hageja ei ole kostjale arvet esitanud. Hagiavaldusele lisatud arve on K OÜ arve hagejale, mis ei ole mingil moel kostjaga seotud.
  6. Kostja ei ole tellinud hagejalt materiaalseid väärtusi ega allkirjastanud vastavasisulisi tellimusi ja lepinguid. A. K tegi kostja aktsionärile V. O ettepaneku osta temalt kui eraisikult tõkkepuu, samuti pakkus ta kasutatud arvutit ja programmi autode arvestuseks ning nõustus korrastama parkla valvuriputka. Dokumente eelnimetatu kohta ei koostatud, kuid A. K-ile on tasutud selle eest 24 000 krooni. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
  7. Maakohus rahuldas hagi. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et hageja andis üle ja kostja võttis vastu järgmised varad: tõkkepuu mark FAAS 630 - maksumusega 18 644 krooni, valvuriputka, remonditud ja seadistatud - maksumusega 12 280 krooni ning arvutitehnika koos programmvarustusega – maksumusega 5100 krooni – kokku 36 024 krooni. Kostja kohustus tasuma nimetatud summa hagejale kahe aasta jooksul, kuid seda ta ei teinud. Kostja väited, et ta ei ole tõkkepuud ega mingisuguseid remonditöid tellinud ning kostja raamatupidamisdokumentide hulgas nimetatud akt puudub, on paljasõnalised ega ole tõendamist leidnud. Seega ei ole kohtul alust kahelda hageja väidetes ja kohus loeb tõendatuks, et kostja võlgneb hagejale 36 024 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  8. AS M palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus.
  9. Maakohus luges kohtuotsuses tõendatuks hageja väite, et kostja võlgneb hagejale 36 024 krooni, kuid kostja argumendid on jäänud sisuliselt tähelepanuta. Apellatsioonkaebuses kordab kostja kõiki esimese astme kohtus esitatud vastuväiteid hagile, millele kohus otsuses ei vastanud. Vastus apellatsioonkaebusele
  10. Hageja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
  12. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, mille kohaselt märgitakse otsuse selles osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas, kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendavas osas sisaldub üksnes vara 3 üleandmise-vastuvõtmise akti sisu kirjeldus ning kohtu seisukoht, et ta ei kahtle hageja väidetes ja peab kostja väiteid paljasõnaliseks. Kuna kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud, so sisuliselt ei ole asjas kohtuotsust tehtud, ei ole ringkonnakohtul võimalik puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. T. Kollom U. Loonurm A. Tänav

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.