) § 306 lg 1 ning § 307 lg 1 kohaselt kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 05.06.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul
Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3. lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata.
Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Kostja tellis 23.02.2006 hagejalt sõiduauto Opel Calibra (registreerimisnumber 785 ASD) pukseerimise teenuse. Kuna tellimine toimus telefoni teel, siis palus hageja kostjal öelda enda isikukoodi ja juhilubade numbri, mida kostja ka tegi. Hageja selgitas kostjale telefoni teel, et tellimust annulleerida ei saa. Kostja on antud tingimusel nõus teenust ostma, kuid hiljem 2 2-06-6607 taganes kokkulepitust. Hageja on seisukohal, et vaatamata kostja poolt tellimuse annulleerimisele, sai töö teenuse osutamiseks tehtud (puksiirauto sõitis kohale ja tagasi, otsis pukseerimist vajavat autot kohapeal jne) ja kostja peab teenuse kinni maksma vastavalt telefoni teel esitatud tellimusele. Kostjale väljastati arve nr 24/06 summas 1 155 krooni, mida kostja käesoleva ajani tasunud ei ole. Tulenevalt kostjale väljastatud arvest on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,5% päevas. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viivistena 155.93 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 1 310.93 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 1 155 krooni ning viivis 155.93 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust tasunud ei ole, on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus 1 310.93 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.